Jääger-online jahindus foorum

Me panime sõbraga suve lõpus üles posti, mille kõrgus on nii, et põder selle otsas olevat soola ennast kätte ei saa. Soolaks on ümmargune sool, mis sai ostetud veterinaar apteegist, Tallinnas Tondi kandis. Pakendi peal oli märgitud, et sobib nii kodu- kui metsloomadele ja sisaldab neile vajalikke vitamiine jne. Posti otsa lõime metallist vaia ning sool on selle otsas, sai ka postile sooned saega sisse tõmmatud. Algul oli posti juures näha nii põdra, kitse kui ka sigade jälgi, viimased kuu-kaks käivad seal valdavalt ainult sead kahjuks, seda ehk ka selle pärast, et veame sinna regulaarselt sigadele sööta. Ei tea kas peaks proovima seda kandilist soola, äkki tulevad ka põdrad tagasi?

kakuke kirjutas:Juba peale 10 pauku tiirus on toru seest ikka paras käkk ja selle puhastamiseks tuleb lugematuid kordi tekstiiliga üle käia, võibolla on asi selles, et pole kasutanud pronksharja.

Pronksharja ongi mõtekas esimesena kasutada selleks, et see suurem mustus toru seinte küljest lahti lükata.

kakuke kirjutas:Pole teinud nii nagu eespool kirjutatud, et liikunud ainult lukust suudme poole, kuna seda tuleb ikka väga palju kordi teha

Kui nühkida tropiga või lapiga torus edasi tagasi, siis sa nühid ka seda mustust seal toru sees pigem edasi tagasi aga mitte ei lükka seda mustust torust välja, kuna tropp või lapp saab juba esimesel lükkel piisavalt mustaks ning järgmisel tõmbel see juba pigem määrib.

kakuke kirjutas:ja mul on puhastusvarras keermetega koostatav, nii et Kas siis pronksharja ja abrasiivtroppidega saab mõne korraga hakkama?

Ma soetasin endale ka kunagi alguses selle mitmest pulgast kokku keeratava komplekti. Probleem selles, et see läks mul korduvalt keerme kohtadest kõveraks, kuna tropid liiguvad torus päris tihkelt(tihkemalt kui lapp). Muideks mina kasutan kahes mõõdus troppe, rohelised on õiges 7,62mm mõõdus aga valged on tsipa suuremad 8mm, lähevad raskemalt ja tihkemalt sisse aga ka puhastavad paremini.

kakuke kirjutas:

vkx kirjutas: 5. Lõpetuseks lükkan veel kergelt õlise jõhvidega harjaga läbi toru,

Kas Sul on selleks eraldi jõhvhari, st. see millega punkt ühes toru seest üle käisid on saanud mustaks. Siit tegelikult ka uus küsimus, kas neid harju mingi vahendiga ka puhastatakse (kujutan ette, et pronksharja on ikka väga keeruline puhastada)? Nende valgete troppide kohta tegelikult sama küsimus, kuna minu kogemuse põhjal kulub tekstiili ikka omajagu.
Kuna enamus minu laskmisi toimub lasketiirus, siis olen alati solventi kasutanud.
Tänud vastuste eest.

Ei, eraldi jõhvharja ei ole. See jõhvhari on niivõrd pehme, et see ainult kannab õli torusse ja mustust ta nüüd eriti lahti ei lükka ja endaga kaasa ei too aga ma lihtsalt kuivatan ja pühin selle harja lapi sisse ära. Pronks harjaga teen samuti, olen ka pärast kasutamist lihtsalt kraanivee all ära loputanud, sest ega pronkshari samuti seda mustust tihkelt enda sisse ei ima. Samas on mul ostetud autopoest aerosool piduriketaste puhastamiseks, eemaldab metllpinnalt igasuguse rasv- ning määrdeaine ja mustuse, olen seda kasutanud vindi luku üksipulgi lahti võtmisel ja seest puhastamisel vanast õlist ja mustusest ning ka päästiku mehhanismi puhastamiseks. See sobib ka ideaalselt pronksharja puhastamiseks. Pärast pikka aega muutub luku sees olev õli siiski vanaks ja tolmu ja mustust täis ning hakkab ka niiskust imama ja hakkab seetõttu raskemalt käima kõik, nii polt ise kui ka päästiku ja lööknõela käik on raskem. Külmaga on ka oht, et asi lihtsalt jäätub ära metsas. Seepärast on vahest mõtekas ka need komponendid ära puhastada ja uue õliga üle teha. Mõni lukk(uuemad) on päris keerulise süsteemiga, mida ei ole soovitav hakata ise lammutama, siis tasuks lasta see töö ära teha mõnel spetsialistil. Tropid on ühekordseks kasutamiseks, neid ei puhastata kuidagi. Selles mõttes on vast lapid jahh vähe praktilisemad, kuna saab neid pesta ja uuesti kasutada. Seega peaks iga relvaomanik jälgima, et naine ei viskaks ühtegi vana ja aukliku sokki ega särki minema!

1. Jõhvidega harjale tilgutan tavalist relvaõli ning ning lükkan mõned korrad läbi toru, seejärel lasen mõni minut seista ja õlil mõjuda.
2. Lükkan pronks harjaga umb. 4-5 korda õlisest torust läbi, suunaga lukust suudme poole, kunagi ei tõmba ma harja tagurpidi tagasi. Seda soovitust olen lugenud netist paljude relvameistrite kodukatelt.
3. Seejärel hakkan toru puhastama ja kuivatama õlist spets troppidega, kõigepealt rohelistega(abrasiivsed, sisaldavad imepeeneid pronkstraate,puhastavad paremini), vastavalt vajadusele umb. 5 tropiga, seejärel tavaliste valgete troppidega kuni tropp väljub praktiliselt puhtana, viimaste asemel võib kasutada ka lappe. Tropi liikumise suund on jällegi ainult lukust suudme poole.
4. Sama teen ka luku kojaga ja lukuga ehk siis kõigepealt õliseks, natuke seista, seejärel lapiga puhtaks.
5. Lõpetuseks lükkan veel kergelt õlise jõhvidega harjaga läbi toru, et sinna jääks kerge kaitsev õlikiht aga mitte liiga paksult, kuna hakkab tolmu külge tõmbama. Püssi pikemaks kapis seismiseks võib õli ka paksemalt panna aga pärast jahile minekut tuleks liigne õli ära pühkida. Luku koja ja luku lasen kergelt üle spets täissünt. aerosoolpudelis relvaõliga, mis lihtsalt määrib ja kaitseb ilmastiku eest ning luku käik on pehmem/libedam.
6. Väljast tõmban ka püssi üle kergelt õlise lapiga, nii metall osad kui ka optika korpuse. Praeguse püssi kaba on plastikust, nii et see erilist hooldust ei vaja.
Püss on soovitav üle vaadata ja vajadusel õlise lapiga üle tõmmata pärast igat väljas käiku, isegi kui pole pauku teinud! Praeguste niiskete ilmadega on rooste väga kerge tulema.
NB! Solventit kasutan suht harva, pärast tõsisemat laskmist näit. tiirus. Ei pea seda eriti vajalikuks pärast 1-2 lasku jahil. Solventiga tuleb ka ettevaatlik olla, nim. aurab see solventi keemiline komponent õhu käes väga ruttu ära ja järgi jääb praktiliselt vesi, mis hakkab korrosiooni tekitama metallil, seda juba praktiliselt 15min pärast. Soovitav oleks toru otsad õhukindlalt sulgeda mingite troppidega solventit kasutades. Eriti musta toru puhul soovitatakse sedasi solventiga täidetud toru leotada kasvõi terve ööpäev.
Ei tea kas see on kõige õigem viis aga nii teen mina.
Veel üks tähelepanek või soovitus, mida olen korduvalt kohanud erinevate relvameistrite kodukatelt: puhastusvarras võiks olla mitte metallist või siis näit. teibiga kinni kaetud, et vältida metallist varda hõõrdumist vastu toru sisepinda, eriti ettevaatlik soovitatakse olla toru suudmega, et seda ei vigastaks.

kakuke, lugedes sinu pühapäevast vastust minu postitusele pean ütlema, et sa said millestki väga valesti aru, võibolla ma väljendasin ennast ebaselgelt aga nohh, proovin uuesti.

kakuke kirjutas:Minu jaoks pole näiteks küll kõige tähtsam looduse nautimise kõrval liha varumine, vaid jahikire rahuldamine ja kõik muu mis selle juurde käib

Just seda romantika juttu ma lootsin antud vestluses vältida kirjutades:

vkx kirjutas:Jahi eesmärk või vähemalt selle soovitud tulemus on tabada/lasta ehk siis surmata loom, jätame siinkohal hetkeks selle looduse nautimise, loomade jälgimise, jne. kõrvale.

ning tahtsin rääkida just nimelt jahi tehnilisest küljest ning see ei tähenda kindlasti seda, et mina käiksin metsas ainult liha ja raha pärast! Hmm... või kui asja üle järgi mõelda, siis tegelikult võib öelda, et liha pärast küll. Ehk siis minu jaoks peitub jahis võimalus välja elada endas peituva koopainimese instinkt ise endale ja oma perele toitu(liha) hankida, kuigi jahh, koopainimesele oli see eluliselt vajalik tegevus, minule hobi, jahikire rahuldamine ja kõik muu mis selle juurde käib. Kõik, mida on õnnestunud siiamaani tabada on jõudnud oma enda ning oma lähedaste toidulauale, ei ole ühtegi looma veel siiamaani müügiks lasknud ega ka puhtalt ainult trofee pärast lasknud ning niikaua kui kapis veel liha on olnud, ei ole läinud ka metsa oma jahikirge rahuldama ainult jahikire rahuldamise enda pärast! Muideks mina isiklikult ei kiida just eriti heaks puhast trofee jahti! Ühelt poolt meeldiks ka mulle omada kodu seinal ilvese või/ja hundi nahka, õnneks ei ole me veel looduses kokku sattunud, kuna ma ei ole suutnud veel otsustada, kas ma peaks ise enda jaoks eetiliseks looma surmamist ainult trofee nimel?! Eks arvukuse piiramine on teine teema, oma kandis olen näinud ainult ühe korra ilvese jälgi ning vaevalt, et ma raatsiks sedagi vähest loodusest igaveseks ära hävitada, hundist rääkimata.

kakuke kirjutas:Arvan millegipärast siiamaani, et räägiti "laskmisel ühe lasuga" laskmisest autole toetades (mis minu teada on keelatud tegevus). Laskma ei pea iga hinna eest (seadust rikkudes).

vkx kirjutas:Jahi eesmärk või vähemalt selle soovitud tulemus on tabada/lasta ehk siis surmata loom,...Surmata tuleks see loom võimalikult humaanselt ...ehk siis soovitavalt üks täpne lask ja kõik. Minu jaoks tähendab see seda, et ma pean enda ja ka iga jahimehe moraalseks kohuseks teha kõik selleks, et kindlustada selle ühe ja ainsa lasu täpsus! Ning kui selleks on vaja mingeid abivahendeid, siis ma neid ka kasutan, olgu selleks võimas optika või püssi toetamiseks harkjalg ehk bipod või kui tarvis, siis toetan ka auto kapotile, kuigi seadus keelab jahi autost, autoga, autolt, jne.

Rääkides püssi toetamisest autole laskmisel ei pidanud ma silmas, et ma ainult sedasi jahti peakski iga jumala kord kui ma püssiga metsa lähen. Mõte oli selles, et kui jahimehel on laskmis hetkel valida, kas ta laseb käe pealt või on tal võimalus kuhugi toetada ning sellega kindlustada lasu täpsust, ükskõik kui lähedal see loom ka ei oleks, siis mina pean õigeks kasutada kõiki võimalikke käepäraseid vahendeid, olgu selleks toetamine vastu puud, oksale, harkjalale, mingile kaasa võetud statiivile või kui tarvis, siis ka auto kapotile või katusele, et tagada see üks ja ainus täpne lask! Kindlasti ei tuleks seda võtta laskmisena iga hinna eest, seadust rikkudes, nagu sa märkisid.
Seadustest ja nende järgimistest:

Jalakäija
kirjutas:Kuid jahieeskiri ja jahiseadus on siiski täitmiseks kõigile mitte vastavalt jahimehe tõekspidamisele ja sellele kui mugav inimene on.

Minu isiklik arvamus on, et maailmas on palju seaduseid ja eeskirju, mis ühel või teisel põhjusel ei toimi nii nagu peaks, olgu selleks läbimõtlematus või ebaproffessionaalsus seaduse loomisel, mõned seaduse miinused või ebakõlad ilmnevad alles pärast seaduse rakendamist, mõni seadus jääb ajale jalgu, mõni lausloll seadus on lihtsalt mõne võhikliku ametniku poolt pastakast välja imetud ainult oma eksisteerimise õigustamiseks, jne. Kui ikka mingis olukorras tekib kahtlus, et mingi seadus või reegel ei lähe nüüd küll kuidagi kokku eetika ja moraali reeglitega, siis mina üritan ikka käituda viimaste reeglite järgi. "Vait olla ja edasi teenida" suhtumisega ma päris kindlasti ei saa nõustuda kui ikka on põhjust häält teha, siis tuleb seda ka julgelt teha, muidu ei muutuks ju midagi! Ehk siis: vaidlustes selgub tõde!
Autolt laskmise jutuga ma üritasin siiski rohkem tekitada vestlust teemal varitsusjaht autost või autolt.

vkx kirjutas:Kuid minu jaoks on arusaamatu see, et miks ei või ma pidada varitsusjahti kuhugi põllunurka pargitud autost või auto kastist? Mis vahe on selles, kas ma istun kantslis või autos? Soojustatud kantslis võib talvel küll istuda ja looma söödakohale oodata aga vot kuskile põllunurka pargitud autos sa istuda ja looma oodata ei tohi, milles nagu vahe on?!

No mina tõesti ei näe mingit eetilist vahet istumisel autos või soojustatud kantslis?! Seadus seaduseks, sellega olen ma kursis. Nonii, läks jälle pikaks vist...

Seaduse järgi on kodulooma omanikku võimalik karistada(trahvida) tema kodulooma poolt looduses tekitatud kahju puhul. Ehk kui mingi vabalt hulkuma lastud koer või kass või kasvõi kodustatud rott metsas mõne uluki maha murrab ning looma omanik on teada ja omanikuga rääkimine ei aita, siis soovitaks helistada k.k.inspektsiooni nr.-ile: 1313(24h). Neid trahve on täitsa tehtud, kuigi süüdlase tõestamine ei ole alati just kerge. No ja viimase variandina kui looma omanik tõesti ei võta mõistliku juttu kuulda ja miski muu ei aita, siis mina annaks sellele murdjale küll tina! Kuigi olen kindlal veendumusel, et (kodu)loom pole milleski süüdi, tema ju järgib oma instinkte ning parema meelega kihutaks ühe laengu tagumikku sellele looma omanikule, kes ei hoolitse oma kodulooma eest ning ei suvatse ka vastutada oma looma tegude eest. Minu mäletamist mööda lubab seadus liikuda looduses ainult rihma otsas koeraga vist?!

trucker kirjutas:

vkx kirjutas: Pole veel lasta õnnestunud aga olen pimedas kantslis istunud ja paistab, et on kasulik asi küll.

Ma olen proovinud midagi analoogset armees,sealt natuke negatiivne kogemus.Asi nimelt järgmine: mida hämaramaks läks,seda kehvem oli sihtida.Nimelt "valgus" kirp laiali (värista hämaras sigaretiotsa,siis arusaadav,mida ma mõtlesin ).Lühemal distantsil sileraudsega võib-olla norm,kuid Kalašnikoviga 250m läks küll asi käest ära.

Võib-olla on sinu sihik tehnoloogiliselt teisit valmistatud, siis lase ülalkirjutatu kõrvust mööda,minu kogemus on vene armeest aastast '87 .

Kas sa ei pea silmas äkki kollimaatorsihikut ehk punatäppsihikut? Paar näidet:
avatud kollimaatorsihik(vene toode):
http://cobra.guns.ru/index_eng.html
kinnine kollimaatorsihik:
http://www.mamut.com/homepages/Norway/1 ... folder.pdf
http://www.army-technology.com/contract ... /aimpoint/
Kollimaatorsihikut ehk punatäppsihikut ei tohiks kindlasti segi ajada valgustatud täpiga optilise sihikuga, need on kaks eri asja! Optiline sihik reeglina suurendab pilti, kollimaatorsihiku suurendus on reeglina 1x ehk siis suurendus puudub. Isiklikult arvan, et kolimaatorsihikust on kasu kiirlaskmisel näit. ajujahis või siis hiilimisjahis metsas ja tihnikus, kus reeglina laskmisdistants on suht lühike ehk siis olukorrad, kus optikast pole kasu, pigem kahju(ajaliselt võtab looma optikasse püüdmine rohkem aega) ning laskja eelistaks sihtimisel püssi tavasihikut ehk kirpu. Kuid ka tavasihiku puhul tuleb täpselt joonde viia esimene ja tagumine kirp, siis kollimaatoriga on asi veel kiirem ja lihtsam, kuna piisab ainult ühe täpi suunamisest vajalikku kohta. Ka kollimaatoritest eelistaksin isiklikult nn. lahtist tüüpi, kompaktsuse ja väikse kaalu tõttu ning puudub sellel ka see optika torukorpus, nagu kinnisel kollimaatoril, mis siiski piirab mingil määral vaatevälja.
veel üks vene kollimaatorsihik:
http://62.118.252.237/vttv/99/firms/belomo/e-psk-8.htm
vot selle sihiku kasutamis võimalusest mina aru ei saanud. Tegemist on KINNISE toruga, ei paista sealt mingit valgust läbi ehk siis põhimõtteliselt pulk, mille sees on punane täpp, millega siis sihitakse. See pidavat olema üks venelaste esimesi väljatöödatud kollimaatorsihiku tüüpe, mida on kunagi kasutanud vene eriüksused ning muuhulgas ka Kalašnikovide peal. Kuidas sellega effektiivselt ja täpselt sihtida saab jäi mulle mõistatuseks, võibolla oli seal mingi nipp, mida mina ei tea?!
Tagasi tulles minu kaheraudsele soetatud sihiku juurde: mõõtudelt on see umb.2-3cm pikk, umb.0,5cm kõrge, allpool on latile paigaldamiseks sobiva laiusega soon ja latil hoiab seda magnet. Sihiku laskja poolses otsas on väike punane valgusdiood, mida toidavad kaks väikest tablett tüüpi patareid. Tuluke süttib sihiku asetamisel latile, kuna patareid on alt avatud ning kokkupuutel metalliga tekib vooluring. Ise hoidsin muul ajal sihikut taskus, et mitte liialt kulutada patareid ning panin latile siis kui kostus lootust andvat krõbinat. Tuluke on ka valgustundlik ehk siis mida pimedamaks läheb, seda nõrgemaks muutub ka tulukese valgus, et ei pimestaks jne. Loomulikult tuleb meeles pidada, et padrikus tatsates võib mõni oks sihiku latilt maha lükata ning ei ole mõtet seda kogu aeg peal hoida. Kuna kantslis istudes looma välja ei ilmunud, siis sihtisin prooviks muid tumedaid kogusi, kuuski ja põõsaid ning mulle tundus, et asi töötab. Nimelt kui pimedas sihtida tumedat looma siluetti, siis kaob latt looma taustal ära ning ei saa kindel olla kuhu täpselt kirp on suunatud aga selle punase tulukesega oli sihtimine täitsa mugav. Teine tüüp sihikuid on fosfori baasil pimedas helendavad peenikesed pulgakesed, mis samuti paigaldatakse lati otsa. Neid pole ise proovinud, seega ei oska ka midagi kosta.

Suve lõpus sai metsa üles pandud soolapost ja sellel just see kollane ja ümmargune sool otsas. Algul oli ikka põdra jälgi näha soolaku juures aga viimased kuu kaks pole ühtegi jälge?! Samas sigu käib küll seda posti nühkimas ja posti ümber sonkimas, nendele saab sinna ka regulaarselt sööta viidud.

sniper kirjutas: kriss kas sa proovinud oled lasta ka kui selline kirp püssil peal on. Ja kus sa patareidega varianti nägid oleks huvitav vaadata, milline see välja näeb.

Ostsin oma Iž-27-le paar nädalat tagasi selle magnetiga ja patareide pealt töötava Deerhunterist, maksis vist 590,-EEK-i. Pole veel lasta õnnestunud aga olen pimedas kantslis istunud ja paistab, et on kasulik asi küll.

jahimees kirjutas:Mehed jätke masinad rahule. Jahti minnakse jala ja ilma mootori mürinata.
Kes siis vanasti masinaid kasutasid jahis?

Nojahh, vanasti mindi jahile üldse paljaste kätega või siis äärmisel juhul kivide ja kaigastega ning ei teadnud keegi midagi vibust, odast ega püssist rääkimata. Ei tea, kas peaks nüüd püssid, binoklid, noad ära keelama või miks piirduda sellega kui juba teha "nagu vanasti", siis ei mingeid abivahendeid: ei mingeid kõrgistmeid, istu aga suvalise oksa peal, ilma mingi varustuseta ja oota kuni loom sinu puu alt läbi juhtub jalutam ja siis hüppad talle sealt puu otsast kaela ja maadled ta surnuks, äärmisel juhul võib kasutada maast leitud kivi või puu kaigast, see ju nagu vanasti ja loodusega kooskõlas. Ja spets jahiriietus tuleks ka ära keelata, ei mingeid sooje saapaid ja vatipükse ja kuube... ! OK... nali naljaks, aeg on tõesti edasi läinud ja käes on tehnikaajastu ning ma ei näe mingit probleemi, miks ei võiks jahti mugavamaks tegevaid abivahendeid kasutada. Ainuke põhjus, miks VANASTI ei kasutatud ATV-sid või hea optikaga täpseid vintpüsse, jne. on selles, et neid lihtsalt polnud olemas! Mis on jahi eesmärk? Jahi eesmärk või vähemalt selle soovitud tulemus on tabada/lasta ehk siis surmata loom, jätame siinkohal hetkeks selle looduse nautimise, loomade jälgimise, jne. kõrvale. Surmata tuleks see loom võimalikult humaanselt kui nii sobib öelda antud juhul ehk siis soovitavalt üks täpne lask ja kõik. Minu jaoks tähendab see seda, et ma pean enda ja ka iga jahimehe moraalseks kohuseks teha kõik selleks, et kindlustada selle ühe ja ainsa lasu täpsus! Ning kui selleks on vaja mingeid abivahendeid, siis ma neid ka kasutan, olgu selleks võimas optika või püssi toetamiseks harkjalg ehk bipod või kui tarvis, siis toetan ka auto kapotile, kuigi seadus keelab jahi autost, autoga, autolt, jne. Ma saan sellest seadusest põhimõtteliselt aru, arvatavasti on üritatud sellega takistada jahti liikuvast autost ning looma tagaajamist autoga jne., mis on täiesti loogiline ja arusaadav ning selline käitumine väärib täielikku hukkamõistu. Kuid minu jaoks on arusaamatu see, et miks ei või ma pidada varitsusjahti kuhugi põllunurka pargitud autost või auto kastist? Mis vahe on selles, kas ma istun kantslis või autos? Soojustatud kantslis võib talvel küll istuda ja looma söödakohale oodata aga vot kuskile põllunurka pargitud autos sa istuda ja looma oodata ei tohi, milles nagu vahe on?! USA-s pakutakse jahimeestele auto järelhaagise baasil ehitatud teisaldatavaid kantsleid, kujutage ette maskeerimisvärvides presentkattega haagist ning seda platvormi saab veel ka mitu meetrit ülespoole tõsta. Ei mingeid püsiehitisi metsas, ei mingit probleemi varitsuskoha muutmisega vajadusel, puu otsa ehitatud kantslit ei vii ju teise puu otsa?! Ei näe ma sellise asja kasutamisel ka mingit eetilist probleemi. Samas olen rohkem kui küllaga kohanud metsas liikudes vanu ja mahajäetud enam kasutuskõlbmatuid kõrgistmeid ja kantsleid, mis minu silma igatahes riivavad metsas. Ok, sattusin vähe hoogu oma jutuga, aitab selleks korraks küll.

Kust seda autoklaavi ka soetada võiks ja mis hinnaklassi see jääb ka umbes?

Testin kella.

Tänud, asi korras!

trucker kirjutas:

kakuke kirjutas: paraku ka täpsema tulega (see pole reegel).

.Ei tea,kas meie jahipoed laadimistarvikuid müüvadki.

Vähemalt Deerhunter müüb, sai just mõni päev tagasi asja uuritud. Kui õieti mäletan, siis laadimiskomplekti hind oli vist umb. 7-8tuh. ringis, saab ka üksikuid komponente osta. Tellimise peale peaks vist saama ka teistest kauplustest.

Et mis sellega nagu on, näitab vähe valet aega teine. Kas seda õigeks ei saaks panna? Enamasti jälgin foorumit just postitus aegade järgi kui pole sisseloginud, õige ajaga oleks nagu asi lihtsam.

Ülevalpool lingitud pildil olev Sako TRG-42 on kindlasti hea snaiper. Kasutatud(ka uusi) TRG püsse on soomest täitsa saada ja need hinnad ei ole üldse kirved, loomulikult arvestades püssi laskmisomadusi ja minu teada ei ole need ka tavaharrastajale keelatud, seda ei tohiks need olla ka eestis. Siit võib ühtteist leida ehk ja saab ka hindadest mingi ettekujutuse:
http://shell.nic.fi/~takilta/alue2/alue2.html
Siin http://www.jarrettrifles.com/specials.htm olevad relvad on muidugi liialt kallid, mitte, et nad seda hinda ei vääriks. Tegelikult on pikamaapüssid just see teema, mis mind ennast väga huvitab, sai just Deerhunterist endale uus relv soetatud ja sellele ka bipod ehk harkjalg tellitud. Isiklik arvamus on, et snaiperpüssid jahis siiski täitsa ebapraktilised ei ole, omas elemendis oleks sellised relvad näit. kantslist laskmisel kui kantsel paikneb suurema lagendiku serval ja on pikalt hea ülevaade ümbrusest või siis kuskilt künka otsast maas lamades varitsusjahti pidades. Kahjuks eestis on taoline harrastus siiski veel vähe levinud aga isiklikult loodan, et asi paraneb.