Jääger-online jahindus foorum

Välek

Vahe ongi selles, et kui oled KOMBIRELVAGA , siis oled kombineeritud raudadega relvaga (vt ka Relvaseadusest, milline relv on kombirelv) kui ainult sileraudsega siis ainult siledate radadeg relvaga. Millise kaliibriga mingit ulukit küttida tohib, see samuti seadustes kirjas.
Kui oled jahil puhtalt sileraudsega on vajalik ka eraldi sileraudse laskekatse.

Nii on Jahieeskirjades kirja pandud ja KKI poolt Jahieeskirja seda osa tõlgendatud.
Kui on midagi muuta vaja, tehke Keskkonnaministeeriumile ettepanekud ja kui leitakes need põhendatud olevat, muudetakse reeglid ära.

Panin siia info ainult põhjusel, et mul on olems KKI kirjalik vastus, kuidas KKI tõlgendab kombrelva jahiolukorras kasutamist, kui on tehtud kombi - või vintrelva laskekatse ja KOMBIRELVA siledas rauas kasutatakse suuruluki jahil kuuliga laetud padrunit.
Ehk on ka teistele see info abiks.

Jahieeskiri :
(6) Vintraudse või kombineeritud jahirelva kasutamiseks suurulukijahil sooritab laskekatse tunnistuse taotleja kas vintraudsest või kombineeritud jahirelvast vintraudse jahirelva harjutuse jooksev metssiga.

Seega võib iga vintrelvast laskekatse sooritanu jahile minna ka kombirelvaga ja NB ! KOMBIRELVA kasutamisel kasutada ka KOMBIRELVA siledas rauas suuruluki jahil kuuliga laetud padrunit.
Seega KKI vastus puudutas ainult KOMBIRELVA ja selles silerauas kuuliga laetud padruni kasutamist.

Puhtalt sileraudse relvaga suuruluki jahil olles ja kuuliga laetud padrunit kasutades peab olema eraldi sooritatud sileraudse laskekatse.

Kuna olen ka üks laskekatsete läbiviijatest, siis selguse huvides kombineeritud relva kasutamisel pöördusin juuni kuus antud küsimusega nii EJS (halduslepingu alusel laskekatsete korraldaja Eestis) kui ka Keskkonnaintspektsiooni poole.
EJS veel vastust ei ole saanud.
Keskkonnainspektsioonist sain hr. Uno Luht'ilt alljärgneva vastuse, millest ka laskekatsete vastuvõtmisel juhindun. Kui katse sooritaja sooritab katse kombineeritud relvast, märgin ka laskekatse tunnistusele relvaks "kombineeritud jahirelv".

Keskonnaintspektsiooni vastus oli alljärgnev :

"Kombineeritud jahirelva laskekatse annab õiguse kombineeritud jahirelva kõigi raudade kasutamiseks.
Kuigi kombineeritud jahirelva laskekatse sooritatakse ainult vintrauast, kehtib see ka sileda raua kohta. Teisisõnu annab kombineeritud jahirelva laskekatse õiguse suurulukile kuuliga jahti pidada ka kombirelva sileda rauaga.
Seega ei pea peale kombirelvaga nõutud laskekatse sooritamist tegema selle relva sileda rauaga jahipidamiseks eraldi sileraudse jahirelva laskekatset. "

Rajaleidja kirjutas :
" Ja kusjuures. Oleme küsinud Keskkonnaametilt kevadist põdra laskmise luba kahjustuste vähendamiseks. Kuna neil ju õigus erilube anda. Keskkonnaamet keeldus kirjalikult vastamast "
Järvamaalt tegi kolm jahtkonda selle aasta alguses Keskkonnaametile taotluse põdra küttimiseks väljaspool jahiaega, et ennetada kahjustusi. Saime kõik väga põhjaliku kirjaliku vastuse, MIKS EI SAA SELLIST LUBA ANDA. Oli tehtud põhjalik analüüs eraldiste osas, kuhu me luba taotlesime, analüüsitud eelmise aasta küttimist selles piirkonnas jne.jne. Ühesõnaga, ametnikud olid teinu päris tõhusat ja tublit tööd ilmselt vähemalt ühe tööpäeva jagu.
Siit minu mõte. Kui KÕIK jahtkonnad hakkaksid taotlema kirjalikus vormis sellist kahjustuste ennetamiseks mõeldud jahiluba, siis jookseks Kekskonnaameti ametkond ilmselt umbe ja oleks LOOTUS, et keegi seal üleval pool Keskkonnaametis ISE hakkab ka mõtlema selle peale, et jahipiirkonna kasutaja EI PEAKS hüvitama ulukikahjustusi, kui ta on kõik Jahindusõukogu kokkulepped küttimismahtude osas täitnud.
Mis puudutab linnujahi probleemi, siis hea, et põllumehed kevadjahi nõudmisega välja tulid. See aitab vast kokkuvõttes leida parima lahenduse suhetes "äärmuslastega".

Eks selle viadukti asukoha määrasid kindlaks ikka spetsialistid.
Vaatasin aastajagu tagasi ühte Osooni saadet. Usun, et see ka veel ETV arhiivis leitav. Seal uurisid spetsialistid uue Rail Balticu trassi, et kuhu seal oleks vajalik ulukiviaduktid teha. Kust kohast ja kui palju loomi raudteed ületab (võiks ju muidugi seda küsida kohalikelt jahimeestelt, aga nemad ei ole ju spetsialistid). Veidike oli lund ka maas aga uurimine käis pabulaloenduse põhimõttel. Solberdasid nad siis koos kaameramehega ja saatejuhiga Tallinn Pärnu raudtee äärses võsas ja siis avastas üks spetsialistidest, et näe, siin ongi liikunud põder. Kaamera näitas siis värki lähemalt ja ma vaatasin, et pagan, see ... näidatav... hunnik seal küll põdra pabulaid ei meenuta. Ja ennäe imet, kohe tuligi teine spetsialist ja ütles, et kuule, see siin ikka ....sea s...tt. Mille peale esimene spetsialist kostiski, et no jah, see teine ju spetsialiseerunud metssigade uurimisele, eks ta sellepärast oskaski kohe õige uluki ära määrata.
Võib olla sellel põhjusel ongi ka selle uhke Tartu maantee viadukti algus ja lõpp just seal, kus ta hetkel on.

Ahto, need ikka samad hundid. Tulid teisipäeval vastu kolmapäeva Lokuta rabast läbi teie maa ja GC maadele. Eile olid Väätsa kandis, õhtul andsid Röa küla juures kontserdi, mida võis nautida ka Väätsal, piisas vaid elutoa akna avamisest. Kontserdi andsid nad muidugi vastuseks ühe oskaja mehe (Igor) poolsele provokatsioonile.

See kari jõudis eile, so. teisipäeval ilusasti Türi alla. Tuligi mööda Rapla raudtee serva, peaaegu et läbi endise Kolu jaama ja üle Türi Vahastu maantee Türi külje alla. Eile kella 10.30 päeval ajal nähti neid hunte veidi enne Türi Vahastu mnt. ületamist. Edasi ilmselt minek Lõõla poole. GC, nüüd sinu kord..

Üllar
Saatke Keskkonnametile ametlik järelepäring, mis alusel on teile sellised küttimismahud määratud.
Ise oma jahtkonna osas seda tegin, näidates ära eelmiste aastate loenduse, küttimise, selle aasta loenduse ja küttimise, sinna juurde piirkondliku eripära informatsiooni. Küsisin kirjalikku vastust küsimustele, et mis asutus, millal ja mis meetoditega on teostanud minu jahipiirkonnas käesoleval aastal metssigade seiret, et on saadud jahipiirkonna metssigade arvukuseks vähemalt 90 metssiga (kohustuslik küttimismaht) ? Kuidas on teada saadud täpne põrsaste osakaal populatsioonis, kuidas emiste osakaal vanaloomade arvukuses ? Samuti seda, et mis alustel on nad tunnistanud jahtkonna poolt esitatud metssigade kevadised loendusandmed ebaõigeteks ?
Saab näha, mis vastus sealt tuleb.

Kui nüüd uut määrust hoolega lugeda, siis :
Määruse p 5 kirjeldab kombirelva ja vintrelva märklehti - Ümmargune ja Eesti metssiga.
Määruse p 6 (Ehk Jahieeskirjade §12 p 7 alapunkt 7) muudetud kujul ütleb, et vintrelvast on katse sooritatud, kui 6 lasust vähemalt 5 on tabanud ümmargust märklehte või Eesti metssea märklehe number 3 ga märgitud tabamisala (ring diameetriga 34 cm).
Seega on hetkel määruse põhjal ümmarguse märklehe korral katse vintrelvast läinud oluliselt kergemaks, sest varem tuli tabada ümmarguse märklehe nr. 3-ga tabamisala, nüüd piisab märklehe tabamisest (loevad ka nr. 1 ja 2) aga Eesti metssea puhul on asi väga keeruline, sest ...nr 3 tabamisala on kitsas triip maksa piirkonnas. Samuti viitab määrus Eesti metssea puhul 34 cm diameetriga ringiga märgitud tabamisalale..... Kuna määrus ütleb, et Eesti metssea puhul tuleb tabada nr 3 ga märgitud tabamisala ja kui võtta nr. 3 tabamisala keskpunk ning sinna joonistada ring diameetriga 34 cm, siis Eesti metssea puhul saab peaagu ka tagakintsu lasuga (maolasuga kindlasti) hetkel katse sooritatud, esiosa nr 9 ja ka 8 ilmselt tuleb lugeda möödalaskudeks.....
Eks jälle väike näide määruse koostajate töö kõrgest kvaliteedist, sest ilmselgelt märklehed vahetuses....kuid katse vastuvõtja on ju kohustatud katset vastu võttes juhinduma ministri määrusest.

Beretta, ei vaidle Sulle vastu. Loodan, et minu kartus "uluki" küsimuses on asjatu ja näen tonti seal, kus seda ei ole.
Selle riigikogulase nime, kes minu toodud tsitaadi ütles, ma siin kahjuks öelda ei saa, kuna vestlus oli suuline.
Küll aga olid paljud ka siin foorumis olevad jahimehed tunnistajaks Paide Jahindusklubis toimunud kohtumisel teise riigikogu liikme väljaütlemisele, et tema arvates on see täiesti OK, kui kodanik, kes täidab kõik talle pandud kohustused (jahimaa kasutaja täidab kõik laskelimiidid ja muud kohustused) saab ikka karistatud ja trahvitud (kahjutasude maksmine).
Seda ka vaatamata sellele, et ta enda poolt kahjude ärahoidmiseks enam midagi täiendavalt teha ei saa (põtrade kahjustused peale jahihooaja lõppu).
Eks aega annab arutust ja edaspidi näeme, kudias need uue sedause sätted reaalses elus toimima hakkavad.

Õigus Beretta, mutt, hiir jne. ei ole JAHIULUKID, kuid nad on ULUKID.
Ja uus jahseadus käsitebki ULUKITE, mitte JAHIulukite poolt tekitatud kahjustuste kompenseerimist..
Ka seda üritasin mõnele seadusandjale selgeks teha, et jahimaa kasutaja vastutus peaks ikka piirduma JAHIULUKITE poolt tekitatud kahjustustega aga vastus oli... "et mis seal vahet, metsas elavad nad kõik".
Seaduses ju kirjas :
"§ 43.Uluki tekitatud kahju hüvitamine jahipiirkonna kasutaja vahenditest
Jahipiirkonna kasutaja hüvitab uluki tekitatud kahju maaomanikule käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud lepingu kohaselt maaomaniku nõudel. "
Kui nüüd seadust edasi lugeda, siis on tekstis kaks mõistet - uluksõralised ja uluk.
Näiteks :
"§ 44. Uluki tekitatud kahju osaline hüvitamine...." p. .5 vabastab jahimaa kasutaja uluksõraliste poolt tekitatud kahju kompenseerimisest teatud asjaoludel.
Sama § 44 p 3 kohaselt esitab maaomanik ULUKi kahjustuste ennetamise teatise jne.
Normaalne oleks, kui kogu § 44 tekstis oleks üks termin - uluksõraline.
Küttimislimiite puudutavates peatükkides on jutt jahiulukitest.
Murelikuks tegi mind riigikogulaste järjekindlus mitte muuta ära termin "uluk" terminiks "jahiuluk"
Ja niipalju sain ma selle uue seaduse menetlemise ajal küll selgeks, et mitte ükski säte ei ole sattunud seadusesse juhuslikult. Ja kui veel mõelda, et kes siis on noorele männikultuurile kõige suuremaks ohuks on - metskits, keda hetkel suhtelisel hõredalt ja järgmisena ongi platsis hiired, kes kahjustavad noore männitaime tüve ja juuri.
Aga eks need asjad loksuvad esimeste kohtulahenditega ilmselt paika.

Mart kirjutas:...... Kahjustusi maksab kinni ka ainult juhul, kui kohustustega toime ei tule ja etteantud limiidid laskmata jäävad. Rajaleidja ära külva paanikat.

Mart, see oli nii vana Jahiseaduse kohaselt, kus kohustused täitnud jahimaa kasutaja vabanes kahjude kompenseerimisest. See oli ka vanas seaduse mustvalgel kirjas.
Uue jahiseaduse kohaselt see kahjuks enam nii ei ole ja selle sätte absurdust olen püüdnud vahetus suhtluses Riigikogu keskkonnakomisjoni juhile ja veel mõnle reformarle selgeks teha - tulutult. Hetkel lasub jahimaa kasutajal kohustus hüvitada näiteks põtrade talvel tekiatud kahju vaatamata sellele, et ta täitis põtrade küttimislimiidi. Vaatamata sellele, et peale jahihooaega tekkivate kahjude vähendamiseks ta midagi jahinduslikult enam ette võtta ei saa.
Seega, kahjusid pole ja maksma ei pea vaid juhul, kui suudad maaomanikuga saada vastava kokkuleppe või jahimaal ei ela enam ühtegi kahjutekitajat.
Mis puudutab lepingut siis :
25. Kinnisasja kasutamine jahipidamiseks
(1) Kinnisasjal jahipidamiseks tuleb kinnisasja omanikuga sõlmida leping. Riigimaa jahindusliku kasutamise leping sõlmitakse riigimaa valitseja määratud isikuga.
(2) Kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud, tohib ilma lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest.

KAHJUTASUDE maksmisest pääsed ka siis, kui maaomanik on KIRJALIKULT keelanud oma maal jahipidamise. Kui ta seda teinud ei ole, siis võib tema maal päikesetõusust päikeseloojanguni jahti pidada ja ka kahjustuste kompenseerimise kohustus 100 eur/ha on jõus.

Kahjude kompenseerimisest vabanemise sätted on Jahiseaduse § 44 p 5.

NB ! Kui seadust loete, siis § 43. "Uluki tekitatud kahju hüvitamine jahipiirkonna kasutaja
vahenditest", ütleb selgesti, et jahimaa kasutaja peab hüviitama ULUKI tekitatud kahju.
Tetavasti ULUK, on vabas ooduses elav imetaja või lind. Seega, lasub jahimaa kasutal kohustus kompenseerida ka muttide kahjustused heinamaadel ja hiirte kahjustused männinoorendikes.

Veel paar mõtet :
Uus MAAOMANIKUKESKNE Jahiseadus sätestab siis jahipidamise õiguse tasu. Seega, kui 20 ha ringpiiris omav maaomanik ja tema vanemad ning lapsed said vana (maaomanikuvaenuliku) Jahiseaduse alusel jahti pidada TASUTA, siis nüüd tuleb tal tasuda enda maal jahipidamise õihuse eest riigile jahipidamise tasu.
Ja veel :
ˮ§ 971. Jahiteooriaeksami ja laskekatse vastuvõtmine ning tunnistuse
väljastamine
(1) Jahiteooriaeksami või laskekatse vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 10,00 eurot.
(2) Suuruluki laskekatse või vibujahi laskekatse vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 7,00 eurot.
(3) Suuruluki laskekatse tunnistuse või vibujahi laskekatse tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 3,00 eurot.ˮ

Hetkel lläheb siis jahimehele suuruluki laskekatse tunnistuse saamine maksma : lasketiiru tasu + EJS makstav 4 eur laskekatse tunnistuse eest.
Uue jahiseaduse kohaselt siis : lasketiiru tasu + 4 eur EJS LK tunnistuse eest + 7 eur laskekatse vastuvõtmise riigilõivu + 3 eur laskekatse tunnistuse väljastamise riigilõiv. Kuna tegemist RIIGILÕIVUDEGA, siis need tuleb tasuda igal juhul.

Senine EJS poolne 4 eur laskekatse tunnistuse väljastamise eest ei olnud riigilõiv vaid EJS juhatuse poolt kehtestatud tasu dokumendihalduse eest. Vana Jahiseaduse kohaselt laskekatse vastuvõtmise ja tunnistuse väljastamise eest riik riigilõivu ei võtnud.

Pole ju hullu midagi, sest Jahiseadus ütleb:

§ 7. Jahipidamisõigus ja tasu jahipidamisõiguse eest
(1) Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.
(2) Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi.

Kui nüüd kodanikul on olemas jahitunnistus, seaduslikud jahipidamise vahendid. TA TASUB RIIGILE JAHIPIDAMISE ÕIGUSE TASU ja SEADUSE kohaselt peab vastu saama võimaluse jahti pidada. Mida jahipidamise all silmas peetakse seda sätestab Jahiseaduse §23.
Siit järeldub, et riigil on olemas jahipiirkonnad (ma küll ei tea, kus need asuvad, RMK piirkondade jahipidamise õigus on oktsionitel maha müüdud), aga ilmselt sellised salajased jahipiirkondade reservid riigil kuskil on, sest kus muidu saab realiseerida jahipidamisõiguse tasu eest lunastatud jahiõigust ? (analoog kalastusõiguse tasuga)

Ei ole meil enam vaja maadelda maaomanikega, kahjutasudega, teha ulukite hooldustöid ja loendust, täita muid kohustusi seoses jahipiirkonna kasutusloaga jne. jne. Elu nagu lill !
Ja kui ma ei saa jahipidamise õiguse tasu tasumise järgselt jahti pidada, annan Eesti riigi kohtusse ja nõuan jahiõiguse realiseerimise võimalust kohtu kaudu. Ja kuskil pole öeldud, et see lunastatud jahiõigus on õigus küttida ainult väikeulukeid või linde...PEAN saama küttida ka suurulukeid..
Jahiseaduse §7 ei sätesta jahiõiguse realiseerimisel mingeid täiendavaid kitsendusi peale jahiõiguse tasu maksmise..

Niisiis...kõigile alates 01.06.2013 kivi kotti !

Kes vene keelt oskab, neile huvitavat kaasamõtlemist jahist ja selle olemusest Siberlaste vaatevinklist
http://www.huntingsib.ru/video/view/66761/
http://www.huntingsib.ru/video/view/66762/