Jääger-online jahindus foorum

Mart kirjutas:Sa nagu üldse ei loe, mida inimesed kirjutavad.

Kuidas siis nii, ikka loen.

Rita kirjutas:Jahti võib pidada selle vibutüübiga, millega laskekatse sooritatakse

See on puhas vale ja siin ei ole midagi arutada.

Mart kirjutas:Vaat sellepärast ongi hea, et seal see jahivibu liik kirjas on.

Ega ikka ei ole küll. Annab ainult võimaluse "tõlgendamisteks".

Kas ja kuidas jahivibusi hakata liigitama on juba selline arutamise/vaidlemise teema. Ma arvan et ei ole vaja reguleerida asju mis reguleerimist ei vaja.
Esiteks on meie laskekatse raske (nii hullu pole vist kuskil mujal) ja sellega sõelutakse kõik "wanna be bowhunter"-d väga edukalt välja. Järgi jäävad mehed/naised kes on vaeva näinud ja asjale pühendunud. Mina eeldan küll et see seltskond on "Harju keskmisest" teadlikum ja vastutustundlikum.
Palju neid mehi (naistel käib 20kg mitte plokiga lastes üle jõu) ikka on kellel erinevat liiki jahivibuks klasifitseeruvad vibud kodus on. "Tõlgendatud" liigituse järgi on mul endal kaks erinevat vibu - pikk ja vastukaar. Ideaalsetes oludes vaistuvibuna lastes pole neil mitte mingit vahet. Eritingimustes (mida jaht kindlasti on) on väikseid erinevusi ja eelistan seda vibu mis konkreetses olukorras kindlam tundub.

Liigitamisest. Et siis jahivibusid on kolme liik: pikkvibu, recurve vibu ja plokkvibu.
Täiesti hüpoteetiline JOKK skeem. Tubli algaja vibujahimees Mart sooritab plokkvibuga edukalt laskekatse. Ja nüüd metsa minnes täiesti arusaamatul põhjusel või siis selle pärast et hämaras ei näe läbi sihikute mitte halligi kruvib need hoopis maha. Ning muutub vibuga, mida ta ju valdab kõigile paarisaja meetri ulatuses ohtlikuks. Siia sobib see eelnev jutt ööst, päevast ja pudelikorkidest. Kuigi ma Marti isiklikult ei tunne ei usu ma et ta sellist trikki enne vähemalt harjutusväljakul proovimata teeb.
Silmaringi laiendamiseks. Nii vastukaar kui üllatus küll ka plokkvibu lastaks nii sihikute kui ka vaistuvibuna. Ja küll saab pikkvibule ka tahtmise korral sihiku külge aretada.

PS. Selle 2 minutit KOOS sügamisega selgituseks. Praegune laskekatse on orjenteeritud sihikutega (plokk)vibule. Et asi elulähedasem oleks võiks tulesid maha keerata ja natuke ajaga pigistada
Tänud Mardile muretsamast aga mul on oma lemmikvibuga laskekatse tehtud

Kõigile kellel katse tehtud ja kes alles tegemas . Meid ei saa kunagi liiga palju olema

Mart kirjutas:Vaat sellepärast ongi hea, et seal see jahivibu liik kirjas on...

Mida selles head on? Tehes laskekatse pikavibuga peaksin tõestama et recurve on sama lihtne/keeruline ja plokiga saab iga püssi lasknud mees peale poole tunnist juhendajaga laskmist vähemalt 2-3 proovimisega selle katse ära tehtud. Ja iga kord maksma 25€!?
Ja kui ma oleks katse edukaks sooritamiseks pidanud plokki laenama siis olekski see seda tähendanud et teised vibud ei ole minu jaoks. Mitte mingi valu ei aja mind metsa vibuga millega ma lastud ei saa. Küll aga on igal vibul teatud tingimustes omad eelised. Ja kui võimalus on tuleb need ära kasutada.
Mingi aja piirangu võiks küll katse sooritamisele panna. Näiteks 2min. - 6 x 15s nool + 30s enda sügamiseks

Kui seadusesse saaks kirja et laskekatse tuleb teha jahivibuga oleks juba hästi küll.
Liigitamise kohapealt jään eriarvamusele. No ei saa plokiga laskekatse teinud meest ka kaikaga ajades vaistuvibuga metsa. Ja vastupidi, neid kes sihikuta vibuga katse ära teevad jätavad ploki tuled ja viled täiesti külmaks.
Ise eelistasin pikka vastukaarele ainult selle pärast ei paar naela kergema tõmbega ja pikemalt lastes parema stabiilsusega (6 järjestikust ideaalset tabamust on vastuvibu jaoks ikka ulme). Jahil eelistan igal juhul lühemat ja kiiremat recurve. Tegelikult oli mul plaan "B" ka - kui vaistuvibuga kohe kuidagi ei tule siis võtan naise ploki ja vormistan asja ära
Sellises formaadis katsel (metsas vähem) on plokkvibul vaieldamatu eelis - mehed said varem õhtale

See mind huvitabk kelle tarkusest see "jahivibu liik" sinna tunnistusele sai pandud.
Kogu austusega laskekomisjoni vastu - seaduste tõlgendamiseks on meil teised instantsid.
Ja et asi ainult virisemisena ei pastaks. Ma pean vist 3 laskekatset tegema ainult selle pärast et keegi on püüdlikum kui hädapärast vaja. Jääb ainult loota et jahivibu liike rohkem juurde ei tõlgendata.

Mägilanna kirjutas:Jahti võib pidada selle vibutüübiga, millega laskekatse sooritatakse (see läheb ka tunnistusele kirja)

Rita palun viidet jahivibu liikide loetelule (laskekatse tunnistusel). Mina leidsin ainult ühe liigi - vibu kas on seaduse mõistes jahivibu või ei.
Ja vastavalt jahieeskirjale ei pea katset sooritama jahivibuga peab lihtsalt vibu olema

16. juuli 2011.a. Harjumaal, Padise vallas toimub verejälje katse koertele ja koolitus koerajuhtidele.
Üritus on mõeldud kõikidele koertele ja koerajuhtidele, kes tegelevad verejälje ajamisega.

Katse kohtunikuks on Elmar Lurich.
Koolituse läbiviijad on Elmar Lurich Ja Koit Latik.

Täpsemalt www.jaljekoer.net

11. juuni 2011.a. Tartumaal, Pala vallas toimub verejälje katse koertele ja koolitus koerajuhtidele.
Üritus on mõeldud kõikidele koertele ja koerajuhtidele, kes tegelevad verejälje ajamisega.

Täpsemalt www.jaljekoer.net

Orgunni lõpp vajus ära. Ma püüdsin veel reedel kinnitust saada, et üritus ikka toimub. Vaikus Nii eelistasingi ehku peale 200km taha uhamisele pereüritust oluliselt lähemal.

>plokkvibu vinnastamisega jäin pisut jänni
mehed milleks teil seljalihased on? Tehnika on vale.

Ma ka jätkuvalt huviline. Proua lubas ka tulla kui ma ta vibu uuesti jooksma saan.
Õhtul vaatan mis seal talvega "kõveraks kuivanud" on.

Noole kiirused jäävad plokkidel 100m/s kanti ja pikal vibul kuni poole vähem.
Liiga kerge noole kaalu pärast ei tasu muretseda. Sellest oled poest saadavatest juppidest noolt kokku pannes alati üle. Näit Välek'i 72# plokile: min - 25g, tavaline 27-29g, odavad nooled millest enne jutu oli 32+ g
Vibule ja endale on ohtlik pigem tühilask ja liiga pehme nool.

Andrus Michelis kirjutas:

Bowsmith kirjutas:Kui minu käest küsida siis kõige õigem nool on puidust nool (eriti kodumaine mänd) :wink

Mul jäi Pärnakate jutust mulje, et puitu ei tohi plokiga kasutada, võib puruks lüüa. Ise kasutan süsinikke.

Ma ei lase plokkia ka Muidu märkus täiesti kohane.

Kui minu käest küsida siis kõige õigem nool on puidust nool (eriti kodumaine mänd)
Süsinik v alumiinum. Harrastaja ja jahi nooltest rääkides ei ole täna mingit (ka hind) põhjust al.noole eest raha välja käia. Viimane läheb ikka suht kergelt kõveraks või pooleks.

Kaal 11 GPI (Grs/Inch). Tavalise jahinoole torud ~9 GPI võistlusnooled veel kergemad.
Jäikus 45-90# on lausa ulme. Ka odavama otsa torudel on selles vahemikus vähemalt 3-4 erinevat toodet (Bemanil näit .500, .400, .340, .300). Lakke vaadates pakun et sinu vibule istuks neist .340. Vaata ka siia http://www.huntersfriend.com/carbon_arrows/hunting_arrows_spine_chart_by_deflection.htm

OT: Ärge neid odavaid nooli küll tellige - maha visatud raha. Aru ei saa mida müüa püütaks. "Siga" rasked on ja vibu te nendega jooksma ei saa (45-90# ). Pange pool raha juurde ja saate mujalt harrastajale täitsa OK nooled.
Üldiselt on Euro hinnad ikka nii kirved, et enamasti tellin USA'st. Maksad saatmise, karistusmaksu, tolli ja jääd ikka plussi. Kohale tuleb ka kiiremini kui Saksast . Oleneb muidugi asjast aga garantii realiseerimise piiratusega tuleb väljast tellides alati arvestada.

Kui juba Koll lubas tulla siis ma vean ennast ka koos kitse ja vibudega kohale. Õrnem pool pühib ka vast sellise sündmuse puhuks plokilt tolmu maha.