Jääger-online jahindus foorum

Jaht hagijaga metsseale ei ole mingi nägemata asi.Aastat 30 tagasi (jaht ei olnud hagijaga keelatud) oli hagijas tavaline igapäevane seajahi koer.Ei mäleta et nad väga hullusti oleks rappida saanud.Haavu ikka oli.Üldiselt käis ikka haukumine kaugemalt.Siga aastal1978 oli ka teistsugune, kui siga aastal2010.

Pakuksin baierlast ikkagi eelkõige hirvejahiks,kui see võimalus tuleb ja euroopa poolsete juttude põhjal peaks ta sinna sobima.

Jahis täitsa olemas tühimik,mille baierlane võiks edukalt täita,kuid siiski peab seadusandlus varem paigas olema kui baierlane.

Ise sai 3,5 aastat siberis oldud.Lisaksin siia juurde veel parmud,kes on suured ja verejanulised.Sääsed-kihulased kardavad ometi tuult,parmud ei karda seda ka.Küti elus on ikka vähe sääski-kihulasi just jõeäärsete tuulte tõttu.Palju on siis,kui putukate alt riide värvi ei erista.

Huvitav ,et koera peab pöörama tuule suhtes.Minu kogemus sakslase ja foksiga seda ei kinnita.Koer valib ise kõige värskema lõhna asukoha,see asub paremalt puhuva tuule korral meetri ringis jäljereast vasakul jne.Kui koer jokseb jälje kõrval, ei ole ta ilmtingimata jälge kaotand.Lõhna taju ja jahikirg on sakslasele emapiimaga olemas,nagu sageli üleliigne temperament.Eeldan muidugi et koera ei ole kasvatatud köögis jne,kus lõhnaaparaat saab kannatada.

Baieri verekoera võib klassifitseerida vist meie seaduste järgi hagijaks?Meie bürokraat aga keelab hagija suuruluki jäljel.Kui aga see tegevus oleks lubatud lõastatud hagijaga ,siis meil neid lähemal piisavalt,kes seisavad jõude,väljaarvatud mõni jänesejahi päev aastas.Veidikene vaid verejälje tutvustamist ja asi toimib.See Baieri verekoera hind teeb vist müüjia lõbusaks,aga ostja kurvaks.Välja võiks isegi jätta tõu huvides Eesti hagija.

Tõesti maaomaniku põhine.Jaga1,2ha peenardega eraldatud sajaks eraldi lapiks ja 200000 nagu maast leitud. JOKK.

Relvaga ei naljatata mitte kunagi.

Sööb võrdse isuga nii taimset kui ka loomset toitu,lausa liha.

Eks võhik,kes näeb esmakordselt ekraanilt lehma lüpsmist,võib peale seda "avastust"arvata,et tegu on looma piinamisega.

Tea, kas tasub ikka ammuli sui põhja poole vaadata?Mõtlen just selle all suurt kogust jahimehi,kes ei ole vere jne poolest jahimehed,keda püütakse kümnete tuhandete viisi ka meil maaomandi kaudu jahti sisse tuua.Nõutuks teeb,kui põhja poolt tulnud jahimees ei tee vahet kitsel ja seal,laseb sea aga ära tuleb tuua kährik,nugise pähe lastakse maha taks jne.

No nüüd on lahatud tagasilööki iga poole pealt,selle vastu on ju suudmekompensaator,mis võtab ära üle 40% tagasilöögist halvendamata lasu täpsust.Vastupidi, relv ei visku enam käes.Villa rohkem,kisa vähem.

Vabandan ette ,kui midagi kordan.
Küsimus selles,et kasutuses on palju platvorm tüüpi lahtiseid torne.Sooja ja kuiva ajaga super.Kõik looduse hääled kuuldel.Asi veab nutusemaks kui tuleb korralik sahmakas vihma-koju minek.Lahendus muidugi katus.
Kas ei oleks seal parem kasutada varitsustelki?Lõhn plokeeritud,tuulevari,liigutused nähtamatud,külma ajaga saaks sooja mingist kütteseadmest.Kas kellelgi on kogemusi?

Ma sügavalt kahtlen,siin väljaõeldud soovituses"ümber kasvatada".Tegu ikkagi täiskasvanutega.Oma rolli mängib nn "tõrva tilk" ja võhiklus.Suur on üllatus kulutustest mis on seotud jahiga.
Põllutööd.
Seemnete ost.
Umbrohu tõgie.
Tonnide viisi sööda ostmist.
Kahjustuste valvamisi.
Koerte ost ja söötmine.
Lõputu kulu transpordile ja varustusele
Praktiliselt kulub sinna ka lõviosa vabast ajast
Ressursi maks riigile.
Mehemoodi higistada metsas.
Metsast saadakse parem tervis.Rähni pidi puuotsa viima veri, ju siis sama asi viib metsa ka mehe-naise.Liha on kordades odavam osta poest.
Saaks ka teisiti,kõik äriks ja metsa tagasi mitte midagi. Küsiksin."Kui kauaks jätkub nii ressurssi?"

Üks absurdikas,mis on praegu ,on seotud jahimehe maaomandiga võõral jahimaal,Sead kogunevad lihtsalt troppi ja ei lähe kusagile.Lihtsalt pead järgi käima et põgeneksid.Relvakasutuseks õigus puudub ka oma õues.