Jääger-online jahindus foorum

Veel parem mõte- põletada plaati, jätta autu aknad lahti ja unustada plaadimängija käima, ise minna eemale rebast luurama. See et autu aken lahti jäi oli hajameelsusest

Veel täna võtan läpaka metsa kaasa selle hirmsa kisaga ja proovin rebastele esitada antud salvestist, eks näis .

Edastan siinkohal teksti mis levis loomaarstide listis , ehk on siin huvilisi.

Lugupeetud kolleegid,



Vastavalt telefonivestlusele edastan Teile allpool üleskutse leidmaks vaktsiini külvajaid metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projekti jaoks:





Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) on käivitanud programmi marutaudi Eestist välja tõrjumiseks, alustades 2005 aasta sügisel metsloomade suukaudset vaktsineerimist. ( Transition Facility programmi raames külvati vaktsiini 25540 km2-le Eesti territooriumist).

Alates 2006 aastast hakatakse vaktsineerimist läbi viima kogu Eesti territooriumil eeldatavast kaks korda aastas (kevadel aprillis - mais ja sügisel septembris -oktoobris).

Seoses sellega otsib VTA 6-8 inimest, kes oleks huvitatud projektis osalema vaktsiini laialikülvajatena. Vaktsiini hakatakse laiali puistama väikelennukitelt, vaktsiini külvajate ülesanne on vastavalt antud vaktsineerimisgraafikule ning instruktsioonile vaktsiini laiali puistata ning pidada arvestust külvatud vaktsiinikoguste kohta. Vaktsineerimist viivad igapäevaselt läbi 3-4 väikelennukit.

Tööde teostamise eeldatav periood on kevadel 17.04.- 19.05.2006.

Külvajatele viiakse enne reaalse tegevuse algust läbi 1 päevane koolitus.



Osalejalt eeldame:

Hea lennutaluvus (kuna lennud toimuvad 100-150 m kõrgusel edasi-tagasi kulgevate paraleeljoonte põhimõttel on lennukis mõõdukas turbulents)



Kohusetundlikkus, täpsus




Hea füüsiline vastupidavus (külvitegevus toimub kogu aja, kui ilmastik lubab lennata s.h. ka nädalavahetustel, tööd on võimalik korraldada vahetustega )



Kehakaal alla 90 kg ( kuna väikelennuki kandejõud ja mahutavus peavad olema optimaalselt ära kasutatud)



Töö kuulub tasustamisele, tasustamise määr selgub hiljemalt 03.04.2006 kui on lõppenud riigihange vaktsiini külvamisfirma leidmise osas.



Asjast huvitatutel palun pöörduda VTA-sse Enel Niine (enel.niin@vet.agri.ee, 605 68 76 või Marjana Laine marjana.laine@vet.agri.ee, 605 17 33) poole, töö kirjeldust on võimelised andma ka maakondade loomatervishoiuspetsialistid, kes eelneva külvamise ajal töid teostasid.

Kult, olen sinuga täitsa nõus et seal on suur klots mängus ja selle ihalejaid palju. Ma kardan et paljudes jahtkondades, ei oleks asi maapealt toiminud. Kui ma õigesti mäletan olid Sa järvamaalt, ja miskipärast arvan (võin ka eksida, et Imavere kandist) et näiteks Mati Hõbemäe käe all oleks Imaveres asi raudselt korralikult olnud orkunnitud.
Rahulikku meelt.

See ,et laboris sitta juhtub on ikka ette tulnud, minu teada uurib asja Tartu riiklik vet labor, kuid sinna saadetakse terve kolju, mille uurimisel selgub ,et kas on või ei ole. Kuna euroliit plekib seda asja siis nad ka kontrollivad üsna tugevalt.

Lennuvaktsineerimise mitteametlik tulemus teada seda siis järgnevalt. Vaktsineeritud alalt uuritud ca 660 koljut millest 75% osutusid vaktsiini söönuteks, markeriks vaktsiinipalal kasutati tetratsükliini, mis jätab hammastele väga spetsiifilise kollaka rõnga. Minu aravtes on tulem väga hea. Olen kuulnud et otsitakse aprillikuuks inimesi kes oleks nõus lendama ja sealt ülevalt vaktsiinipalu loopima, ehk on kellelgi siinolijaist huvi.
Statistiliselt sureb aastas 50 000 inimest marutaudi seega 136,9 inimest päevas ehk siis 5,7 inimest tunnis. Kusagil on netis olemas film marutaudi nakatunud inimese kliinilisest pildist, katsun leida ja siia lingi panna.

See järglaste värk õige küll, nimelt on emasindiviid niimoodu konstreeritud ,et ta endast kõik toitained annab lootele-loodetele ja mis üle jääb sellest elab ise, soolakud ja lakupastad kindlasti toeks, samuti oleks abiks ka lume lükkamine lankidel ja võsaservades, praegu raske magamisalust puhtaks kraapida ja siis on neil kopsupõletik kiire tulema. Kopsupõletikuga kits kaua ei kesta

Selle eluka hävitamine praegusel ajal ametlikult suht komplitseeritud. Tegu võib olla nii mingi nahahaiguse või parasitoosiga, kui ka tsingi puudusega -see mõjutab ka nahatekiste arengut ja kasvu.

Kindlasti on kellegil kogemusi ja kindlasti on väge hea kaliiber, kuid veel parem oleks kasutada otsingut, säästaks aega ja närve. http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewto ... light=3006

Tõesti asi sai paika, selliseid asjalikke selgitusi on hea meel lugeda. Täisväärtuslikke kirjutisi võiks asjatundjad igale poole kirjutada. Tänud info eest.

Naljanibu, kas sa lugeda ei oska, diivani jahi koer on seelline koer kellega peetakse jahti diivanile. Jahi iseloom on alguses rahulik ja korraldus süsteemne, juhul kui selline metoodika tulemusi ei anna muutub tegevus paaniliseks ja kaootiliseks, eesmärgiga tabada diivan,

Käisin eile õhtul jõe ääres vaatamas, lund on nii et tapab, jõgi ise on lahti, üsna allikarohke ja suht kiire vooluga. Kobrast nägin, järas paju oksi , aga raip valel pool jõge, nii et laskmata jäigi.

Paar päeva tagasi oli neil veel lumi maas.

No vot ,mehed ma juba ammu ütlesin et jahipauna mehed sellist juttu räägivad

Meil on olemas põhikiri , mis on juriidiliselt vajalik dokument ja kodukord ,millle järgi katsutakse käituda ,et jääda hea tava ja jahieetika piiresse, otsustavaks jõuks on üldkoosolek.