Jääger-online jahindus foorum

Kahele kõige tähtsamale asjale jahivibu valiku juures oleksin ehk juba varem pidanud lisama ka kolmanda asja:
* domineeriv silm - pole vahet, kas kirjutad parema või vasaku käega, vibu vali domineeriva silma järgi - RH (parema käeline ehk parem silm) ja LH (vasaku käeline ehk vasak silm).
RH tähendab, et vibu nöörist hoiad (päästikuga) parema käega.
LH tähendab, et vibu nöörist hoiad (päästikuga) vasaku käega.
Ma ei saa küll sellist soovitust 100 % peale sundida, kuna kogemust omal pole, kuid viidatud lahknevuse korral võiks vähemalt mõlemat võimalust eelnevalt proovida ja kaaluda, milline sobiks paremini.
Kõige lihtsam moodus domineeriva silma tuvastamiseks - sihi mõlema silmaga suvalise näpu otsaga mingit objekti kuskil eemal ja siis sulge kordamööda mõlemad silmad, kumma silmaga jääb näpu ots osutama valitud objekti - see silm domineerib.
Kui alustad vibulaskmist nö. nullist, siis pole erilist vahet, millise käega kirjutad või teed tööd, domineeriva silma arvestamine aga tuleb edaspidi kasuks laskmise täpsusel.
Jahi puhul on oluline, et saaksid sihtida mõlemad silmad avatuna, siis saad parema ülevaate ümbrusest ja ka sihtimistäpsus on vibulaskjate koorekihist järeldusi tehes parem.

Ohutuse osas unustasin eelmine kord mainimata noolte kontrollimise.
Peamiselt tuleks jälgida, et poleks nooletorus pragusid, noki oleks terve.
Võiks ka jälgida, et nooled oleksid sirged. Seda saab kõige lihtsamalt teha, kui märkilaskmise otsaga panna nool peopesal keerlema. Kui ikka väga loperdab, siis peab miski viga küljes olema.

Jahis kasutatakse peamiselt carbonist nooli. Need kestavad üsna hästi ja kaua, kui:
* märki lastes ei lase teise noolega varem märgis olnud noolele pihta (noki puruneb esimesena, tugevama/täpsema tabamuse korral võib noole toru noki poolt lõhki lüüa);
* ei lase noolt metalli või kivisse. Kivisse võib lasta ka jahil, väikeulukist tõenäoliselt läbi lendaval noolel on veel piisavalt hoogu. Suuremat kivi tabades on nooleots või lõikurots rikutud ja halvemal juhul ka noole toru noole otsa poolt;
* ei lase noolt võssa või puu okstesse. Muidu väga tugev carbonist nool kardab küljelt lööke. Puuleht ja värske kasv ei pruugi noolt väga segada, kuid puitunud oks lööb noole kursilt kõrvale ning tõenäoliselt küljega vastu järgmist oksa ning seejärel mitmeks jupiks. Läbi võsa laskmist ei maksa üritada.

Ohutusest ka pisut, et keegi uuele vibule või enesele liiga ei teeks.

Vibulaskmise ohutusreeglid ikka üldiselt samad, mis püssi või püstoli laskmisel.
Vibu tohib noolega vinnastada harjutamisel vaid vibumati suunas ja jahil siis uluki suunas, tuleb veenduda, et mõlemal juhul oleks nö. taust nende taga tühi ja ohutu, jne.

On mõned asjad mida tuleks eelkõige enda, teiste ja vibu tervise huvides meeles pidada:
* vinnasta vibu õiges suunas - püüa vinnastamisel hoida märklehte või ulukit kohe sihikus.
Kui lasta 20-40 y pealt 1-1,5 m kõrgusest märgist mööda või läbi, siis nool lendab tasase maapinna korral ehk veel kuskil 10-50 y. Kui aga vinnastada nii, et nooleots sunndub 30-45 kraadi ülesse ja juhtumisi näpp või pöial päästikule satub, siis saab lendu läinud noole kaugust mõõta ikka päris mitmetes sadades meetrites või jardides.
* vibud ei kannata tühilaske - ehk vibu ei tohi lahti päästa ilma nooleta.
Paremad vibud kannatavad mõned sellised lasud ära ja ehk lendab vaid diopter nööri vahelt minema, kuid mõnel vibul piisab ühest tühilasust, et kaared või nukid oleks rikutud või puruks.
Vibud on konstrueeritud üldjuhul nii, et iga vibu tõmbejõu naela (#) kohta tuleks kasutada 5 gr nooleraskust. Ehk 60# vibuga peaks nool olema vähemalt 300 gr ja 70# vibuga 350 gr.
Üldiselt kannatavad nad ka pisut kergemate nooltega laskmise välja kuid kindlasti mitte ilma nooleta laskmise.
* vibunööri ja kaablite korrasolek - seda tasub kontrollida ja nööride ligi ei tasu lasta teravaid esemeid. Isegi vinnastamata olekus vibunööri purunemine tekitab päris korraliku "plahvatuse".
Vibu nööri tasub vahatada (spets vaha), sest muidu muutub see näiteks vihmaga kasutades kiiresti karvaseks ja kulub kiiremini läbi.
Kui vibunööril või kaablitel juba 1-2 niiti on kuskilt katkenud, siis tuleks need välja vahetada.
* sobiv noole pikkus - liiga pika noole kasutamisega ei juhtu midagi aga kui 30 " tõmbepikkusega mees võtab lühemalt sõbralt proovimiseks 28" pikkusega noole, siis see libiseb vinnastades üle noolealuse ja kukub suure tõenäosusega otsaga kuhugi vibu hoidva käe peale ning esimene reaktsioon on, et laseks vibu tagsi aga ei saa, sest nooleots istub teise käe peal ja kui seal juhtub olema küljes veel lõikurots...
Kui soovid proovida uusi nooli või kellegi teise nooli, siis kontrolli nende pikkust.
* vinnasta vibu õigesti - ehk siis nii nagu seda lastakse, ühe käega käepidemest ja teise käega nöörist või päästikust. Ära proovi näiteks jalga käepidemel hoides vibu vinnastada, kahekesi vibu vinnastada, vms. Kui jalg ära libiseb või teisel vibu käest libiseb, siis lendab vibu nöörist hoidja pihta ja tabamus võib olla tappev.

Nooltest, lühidalt.
Noole teema võiks üsna pikaks venitada (ehk edaspidi venitan), olukord suhteliselt sarnane püssi moonaga.

Esimeste noolte puhul mu soovitus sama, mis vibu valikul - võta vibukomplekt koos valmis nooltega.
Seda järgmistel põhjustel:
* kui ei tea päris täpselt oma tõmbepikkust ega ka sobivat tõmbejõudu, siis pole mõtet kohe investeerida väga täpselt valitud ja kallitesse nooltesse;
* nagunii saavad mõned nooled alguse nö. hukka ja mõne aja pärast on vaja osta ehk uus komplekt, siis on juba pisut kogemusi olemas ja saab teha täpsema valiku.

Noolte valikust võõrkeeles saab lugeda täpsemalt siit:
http://www.huntersfriend.com/carbon_arr ... pter_1.htm
Seal lingil näha oleval pildil on ka seletus, kuidas nimetatakse erinevaid noole osi. Eesti keeles ongi osadele neist raske vasteid leida. Lisan selguse mõttes siia ka pildi noole pikkuse ja noole osade nimetustega.
Arrow Shaft (noole toru) - ongi siis seest tühi carbon, carbon/alumiinium või alumiinium toru
Nock (meil kutsutskse noki) - surutakse mõõduka jõuga lihtsalt toru sisse, noki teine ots (kahvel) kinnitub siis kerge plõksuga vibunöörile.
Fletching (suled) - liimitakse mõne sobiva kiirliimiga nooletorule, on olemas ka juba sobivale teibile liimitud sulgi, sellisel juhul kleebid teibi koos sulgedega ümber noole toru
Insert (insert) - liimitakse noole toru sisse, inserdi sees on keere, kuhu saab vastavalt vajadusele keerata harjutamiseks siis tavalise noole otsa (Tip) või jahiks lõikurotsa (Broadhead).

Tavaliseks harjutamiseks kasutatavd noole otsad on mõistlik valida samas kaalus mis lõikurotsad, siis on sihikud enam-vähem samad, kuigi minu kogemuse põhjal päriselt siiski tabamispunktid ei kattu. 20 y pealt oli vahe ~ 5 cm.

Panen siia 3 linki ühtede suuremate noole tootjate kodulehtedele, kust saab oma vibu parameetritele vastavalt sobivaid nooli valida:
Easton http://www.eastonarchery.com/store/shaft_selector/
Carbon Express http://www.carbonexpressarrows.com/shaft-selector
Gold Tip http://www.goldtip.com/calculators.aspx

Katsun esmalt kirja saada mõned olulisemad ja üldisemad asjad, et kui kellelgi jahivibu ostuga rutt taga, siis saaks enam-vähem sobiva asja. Kõigi vajalike detailide kirja panemine võtab aega.

Mina isiklikult soovitaks esimeseks jahivibuks valmis komplekti, kus on olemas kõik vajalik, et alustada harjutamist. Esialgu on raske orienteeruda nende mitmete erinevate vibu külge käivate vidinate tähtsuses ja teha vahet sobival ja mittesobival, leida õiged nooled, jne.
Valmis jahikomplekt on üldjuhul tehases kokku pandud ja alustamiseks täitsa OK. Ühel käesoleva foorumiga seotud poe kodulehel nägin täitsa häid komplekte. Valmis komplekti hind on tavaliselt ka oluliselt soodsam, kui osta viburaam ja sinna külge hakata erinevaid vidinaid lisama.

Lisan siia minu teada 4 maailma suurimat vibutootjat (lihtsalt infoks ja tutvumiseks):
Hoyt http://www.hoyt.com/compound_bows/
Mathews http://mathewsinc.com/products/bows/?fi ... nting-bows
Bowtech http://www.bowtecharchery.com/#/home?r=-1&i=0
PSE http://pse-archery.com/
Spordi poolel lasevad maailma tipud reeglina ühega nendest.
Mul on isiklikult kogemused olemas kolme esimesega, samas on just PSE viimastel aastatel haaret laiendanud.
Jahivibude puhul mul väga täpseid andmeid pole, kuid usun, et kvaliteedi osas on nad suhteliselt võrdsed, hinnaskaala ehk näitab pisut ka kvaliteeti suunda.
Samas ei julge ma väita, et mõne väiksema vibufirma toodang oleks oluliselt halvem või poleks oma hinda väärt.

Võtan plokkvibu olulisemad tehnilised andmed ja püüan selgitada, mida miski tähendab ja mis oleks jahil vajalikum või kasulikum (täpsemalt-pikemalt saab lugeda siit http://www.huntersfriend.com/bowselection.htm):
Bow Weight BW (tõmbejõud #) - sellest oli eespool juttu
Draw Lengths DL (tõmbepikkus ") - sellest oli ka eespool juttu
Niipalju lisan, et seda mõõdetakse lõpuni välja tõmmatud vibul käepidemest nöörini. Noole pikkus on jahivibul suurem aga sellest edspidi.
Brace Height BH (tugipikkus ") - see on vahemaa, mis jääb käepideme ja nööri vahele, kui vibu on vinnastamata.
Jahivibudel jääb BH reeglina vahemikku 5,5- 7", üldiselt mida pikem BH seda parem. Parem seetõttu, et andestab rohkem päästmise järel tehtud vigu. Noole algkiirus ei ole nii suur kui püssi kuulil ja päästmise järel tehtud tahtmatud liigutused võivad noole lendu pisut mõjutada, suure BH puhul vibunööri liikumismaa on 1-2" väiksem ja võimalik vigade tegemise aeg samuti.
Axle-to-Axle (vibu pikkus, ATA ") - pikkus siis ülemise ja alumise nuki telgede vahel.
Kuigi väiksem vibu pikkus kahandab pisut vibu stabiilsust ja täpsust, siis ma soovitaksin ikkagi võsas ronimiseks ja pukis tegutsemiseks lühikese ATA-ga vibu, tavaline jahivibu 30-35".
Võsast pääseb lühema vibuga kergemini läbi ja pukist alla sihtida on lühikese vibuga lihtsam, kuna alumine nukk kipub pika vibuga puki ääre vms. vastu minema.
IBO Speed (noole algkiirus, fps ehk jalga/sekundis) - see vibude kiirust võrdlev väärtus antakse kõikidel vibudel 30" tõmbepikkuse juures 70 # vibuga ja 350 gr noolega.
Jahivibu puhul - mida kiirem vibu seda parem, seda kahel põhjusel. Noole nö. löögi- või läbistusjõud on suurem ja sihtimispunkide vahed on väiksemad. Tavalisel, juba komplekteeritud jahivibul, on sihik kolme fikseeritud sihtimispunktiga, milleks tavaliselt siis lastakse sisse 20 yardi, 30 y ja 40 y (18 m, 27 m, 37 m). Kel meeldib meetrites 20-30-40, pole keelatud.
See jard on USA/Briti süsteemist tulnud aga sammuga mõõtmiseks minu meelest parem, kui meeter.
Vintpüssiga lastes pole sihtimisel väga suurt vahet kas lased 50 m või 100 m, kuid vibuga on päris suur vahe, kui eksid kauguse määramisel juba 5 jardi. Vibuga lastes on sihik suhteliselt sarnane vahemikus 15-25 y, see on ka kõige nö. magusam jahidistants, pikemate ja ka lühemate vahemaade puhul on vaja harjutamist ja kogemusi.
Let-off (jõu langus %) - see on siis %, mille võrra väheneb vibu maksimaalne tõmbejõud vibu lõpuni vinnastatud olekus (sihtimise ajal). Ehk 80 % let-offi puhul tuleb 60 #-st vibu sihtimisel vinnas hoida 12 naelase jõuga. Jahivibudel soovitaks ma 80% let-offi, on kergem vinnas hoida ja oodata, kui uluk end õigesse asendisse pöörab, vms.
Bow Weight (vibu kaal, ib, #) - oleneb pakutavast mudelist, kas vaid raami kaal või komplekti kaal. Mida raskem vibu seda stabiilsem (täpsem) lasta, kuid raskem kaasas vedada. Oleneb kus keegi tahab seda kasutada, hiilimis- ja otsijahil ehk kergem ja varitsus- ja peibutusjahil raskem, jne.

Lisan siia pildi vibust ja selle parameetritest ja osadest, siis lihtsam jälgida.

Vibu valikul on kaks kõige tähtsamat asja tõmbejõud ja tõmbepikkus.

Tõmbejõud
Liiga suure tõmbejõuga ehk liiga raske vibuga ei suudeta omandada õiget tehnikat ja tehakse liiga oma õlaliigestele. Värske näide (loodan, et autor ei pahanda)
http://www.vibuinfo.ee/foorum/viewtopic.php?f=4&t=805
Mingisuguse skaala sobivuse tuvastamiseks leiab siit
http://www.huntersfriend.com/bowselecti ... rawweights
Minu kogemuse põhjal sobib sellisele keskmisele eesti mehele vibu tõmbejõuga 50-60 #, sellist vibu müüakse tavaliselt kui vibu 60#, millel saab siis 10# võrra jõudu maha keerata või vibu 50-60#.
Alustada olekski eh sobiv 50# ja siis pisitasa jõudu juurde keerata. Nii omandab tehnika kiiremini ja ei riku liigeseid.
Väikekiskjate laskmiseks on 45# vibu täiesti piisav ja jääb kõvasti varuks ka.

Tõmbepikkus
Parim nö. rusikareegli valem siin
http://www.huntersfriend.com/draw-length-weight.htm
Esimeseks vibuks sobiks hästi vibu, millel saab tõmbepikkust selle viidatud valemi ümbruses reguleerida. Sõltuvalt inimese kehaehitusest jms. peaks piisama +/- 1 "
Osad plokkvibud on tehtud nii, et ilma nukke (in.k. cam, need rattad kaarte otstes) vahetamata tõmbepikkust muuta ei saa, osad aga nii, et nukil oleva poolkuu vms. abil saab tõmbepikkust reguleerida.
Tõmbepikkus on tähtis tabamistäpsuse saavutamiseks, lasta saab kuidagi nii lühikese kui ka pika tõmbega, kuid täpsus kannatab ja õiget nö. tunnet kätte ei saa.

Kuna valdavalt on jahivibude puhul tegemist plokkvibudega ja teiste vibude osas ma väga pädev pole, siis edaspidi minu poolt peamiselt plokkvibudest.

Eesti keelset lugemist vibude tehnilise poole kohta on väga vähe, parim koht arvatavasti Leinzi poolt kirjutatuna siin
http://www.jak.ee/vibudest_plokkvibu.html
Seal on olemas enamus vajalikku infot ja usun et esialgu jääb ülegi.

Võõrkeelset lugemist võiks alustada siit (seda on palju)
http://www.huntersfriend.com/bowselection.htm

Kas kuskil plokkvibu, näha ja katsuda saaks?
Saab mõnes poes (reklaami ei tohi ma siinsete reeglite põhjal teha), suurim valik ehk suvepealinnas ja mõne vibulaskja juures.

Alustuseks, siis seadusest. Uus jahiseadus:
§ 27 (1) Jahivibu käesoleva seaduse tähenduses on relvaseaduse § 18 lõike 1 punktis 8 nimetatud sportvibu tõmbejõuga 20 kuni 45 kilogrammi, mida kasutatakse jahipidamisel ja millele on kantud ilmastikukindlalt jahivibu kasutaja jahitunnistuse number.
§ 27 (2) Jahivibuga jahipidamiseks on lubatud kasutada vibunooli kaaluga vähemalt 20 grammi, mis on varustatud lõikurotsikuga, mille kaal on vähemalt 6,4 grammi ja lõikediameeter minimaalselt 24 millimeetrit ning millele on kantud ilmastikukindlalt jahivibu kasutaja jahitunnistuse number.

Kuna lõviosa vibujahimeestest on USA-s ja enamik vibutootjaid samuti, siis on vibu tootjate ja müüjate tehnilised andmed valdavalt USA/Briti mõõdustikus - vibu tõmbejõud naelades (pound, ib, #) ja noole raskused grainides (gr).
Hea kalkulaator teisendamiseks siin
http://www.convert-me.com/en/convert/weight/

USA/Briti "keeles" tähendaks meie seadus, et:
* vibu tõmbejõud peab jääma vahemikku 44,1 kuni 99,2 #
* noole kaal peab olema vähemalt 309 gr
* lõikediameeter vähemalt 0,94 " tolli

Värskelt riigikogu heakskiidu saanud vibujahi legaliseerimise valguses on kindlasti paljudel tekkimas küsimus, milline peaks olema mulle sobiv jahivibu?
Mida nö. täiskomplekt peaks sisaldama ja kust seda saada, jms..
Mägilanna poolt on paaris varasemas siinses teemas põgusalt seda ka juba puudutatud, kuid otsustasin siia teha uue teema puhtalt neile, keda vibu huvitab ja kes vibu tehnilise poole juures ehk pisut abi vajavad, jättes kõrvale nö. päevapoliitika, selle meeldimised ja mittemeeldimised.

Kuna olen plokkvibu sportvibuna lasknud alates 2006. aastast, siis oskan ehk kedagi kuhugi edasi lugema suunata, mõningaid vajalikke asju siia kirja panna, ehk isegi mõnele küsimusele vastata.
Olen ise teistelt vibulaskjatelt (tänan Leinzi) palju abi saanud, kuid palju asju on tulnud katse-eksituse meetodil selgeks saada ja see võib võtta aastaid.
Alates 2008. aastast oman rahvusvahelist vibujahi litsentsi (IBEP, Juha Kylmä).
Püüan siia edaspidi kirja saada üldist huvi pakkuvad küsimused ja teemad.
Oodatud on ka kõigi teiste vibulaskjate teadmised, kogemused ja soovitused.

Priit Tormis
tormis@hot.ee (eelistan eraviisiliseks suhtlemiseks e-posti)
mob. 56484745 (kiireloomulistes tähtsates küsimustes võib ka helistada)

Kährik poeb läbi ka 10x10 cm terasvõrgu silmast. Tõsi, enne kandiline olnud võrgusilm on pärast ümmargune, maa saab kraabitud aga läbi läheb ning seda korduvalt.

Maxx kirjutas:....Ja naine ütles,et ta enam minuga koos ei maga, ja kahjuks on ka sõna pidanud...

puukoi kirjutas: Nädal-poolteist hiljem, nagu tellitud, oli juhus seda kopranõre tinktuuri proovida. Ja jutt jumala õige! Kui lahendust ei tule, siss pessä vai ussõ vahel pehmess!

Põlise läänlasena võttis puukoi viimase lause tõlkimine küll 2 korda lugemist, kuid hea tuju sain sellest kätte Tanud.
Maxx`i probleemile täie tõsidusega otsa vaatamiseks vist napib mul veel aastaid, kuid selline sõbralik soovitus, et ehk proovid naisele kuidagi seda tinktuuri sisse anda, äkki on toime naistele sama ja kolib Sinu voodisse tagasi. Katsu seda soovi suunata. Näiteks: ühe vana jahimehe naine soovitas, et (mis Su naisel võib näiteks esineda?, jalavalu vms) X häda ravimiseks suurepärane vahend Anna tulemusest teada, ehk on abiks teistelegi meestele naise oma voodisse tagasi samiseks

sammal.habe kirjutas:väike offtop: neid veste on mitmes gradatsioonis ja kategoorias. mul siin laua kõrval parasjagu ÜRO standardvest, sellest ilmselt ei võta läbi miski nool - vähemalt .308 paugule peaks vastu pidama. ent on ka muidugi kergeid veste, mida ntx ülikonna all kantakse

Proovige tiirus vindiga (kasvõi 30-06) lasta läbi liivaga täidetud ~ 10 l plastämbrist.
Ka 30-06 täismantel ei jooksnud läbi.
Plokkvibuga lastud lõikurotsaga nool jooksis 20 m pealt läbi, selline on oma silmaga nähtud tulemus.
Vibude puhul ongi jahinduse puhul teemaks rohkem noolele kinnitatav lõikurots, mitte vibu või nool ise. Tavaliste sportvibudega ja märklehte laskmiseks mõeldud noolte otsadega võivad ka lapsed üle maailma sportlikel eesmärkidel trenni teha ja võistelda, jahipidamiseks aga sellised nooleotsad mõttetud (leiba võib kah seni veel noaga lõigata ).
Jahinduse suunale kaldub vibuteema siis, kui noolele kinnitada lõikurotsik. Jahiks mõeldud lõikurotsiku kasutamine/omamine (ka ammu puhul) võiks küll seadusega reguleeritud olla.

Paar pilti ka ilvesest...

jorr kirjutas:Jah,arvan sama mis Honkomeeski,et käisid ka vene ajal metssead kartulis,kuid siis olid majandid(kolhoos-sovhoos) ja mis neile luges see mõni ha tühjaks tehtud kartulipõldu,oligi sügisel vähem koristamist...

Olen lapsest saati liikunud looduses, näinud metsaheinamaid (looduslikke niite) ja kartulipõlde ka 25 aastat tagasi ning praegust olukorda. Kartulipõldude osas eriti pädev pole, kuid looduslike rohumaade (metsaheinamaade, jms.) osas hakkasid metssigade kahjustused vähemalt Läänemaal oluliselt suurenema ~ aastast 2000. Vormsil näiteks ~ 3-5 a varem. Kui varasemalt olid heinamaad niidetavad ja korras püsinud, siis nimetatust ajast alates on olukord järjest hullemaks läinud.

jorr kirjutas: ...Kuid arvan,et aeg ikka teine juba kui vene ajal ja soiguda nüüd sigade teemal(palju neid ja vaja vähendada) ei aita midagi,jahimees nagunii on praegu juba täies rakmes,sokk ja siga.Tuleks lihtsalt arvestada muutunud olukorraga ja vastavalt tegutseda,aeg ei seisa paigal,ning vanade inimeste harjumused tahavad ka muutmist.

Kui jahimees metssigade nuumamisele kuluva energia, aja ja raha kulutaks nende arvu vähendamisele ei oleks neid soigumiseks nimetatud probleeme.
Arvan, et hoopis sigade lisasöötmine, mis tegelikkuses mitmel pool kujunenud sigade vabas looduses kasvatamiseks, tuleks praegusel kujul keelata.

Loen ja samas imestan. Arutletakse valdavalt tagajärgede üle ja selle üle kuidas neid likvideerida. Alustama peaks aga põhjustest, miks sigu on nii palju, et need õuedesse ronivad ja seni ehk aastasadu korras püsinud looduslikud niidud üles künnavad.
Põhjusteni jõudmiseks kulus aega aga vähemalt aivar00 jõudis oma postituses õigele kursile:

aivar00 kirjutas:Olen sinuga Sarvik paljuski päri, kuid antud piirkonnas minu teada need kahjustused tekivad justnimelt vähese küttimise tulemusel. Endal RMK naabriks ja sealt probleemid tuttavad- kui ikka metsa viiakse ainult maisi+veel soojad talved, siis selge see, et turistidele on too hea-maaomanikule aga halb kuna sead kontsertreeruvad sinna kus neil on palju süüa ning jahimehed ka pidevalt ei häiri.

Pole ju saladus, et paljud jahimehed või -seltsid või -majandid käivad "oma" seakarju söötmas, kes igal päeval, kes ülepäeva, jne. Loendusandmed esitavad nad ka ise.
Sellise olukorra juures tunduvad duv`i, unt`i ja Andrus Michelis`i esitatud süüdistused (ise loll, et sellises looduslikus kohas maad omad) tõesti solvavad.
Looduslik on olukord siis, kui sigu enam regulaarselt metsas ei nuumata (loe: ei kasvatata).
Ma pole vastu sigadele lisasööda viimisele, kui tõeliselt karm talv ähvardab populatsiooni hävitada või oluliselt kahjustada. Selliseid talvi aga viimasel kümnendil eriti pole olnud.
Metssigade söötmine on aga regulaarne ja igapäevane tegevus väga paljudes paikades.