Jääger-online jahindus foorum

andrus kirjutas:Et siis kogu ameerika tegeleb laste mängudega ja nad pole siiani mõistnud,et võlujõud peitub vintraudses?

Mulle ikka ei anna rahu Äkki Sa siis ütled välja, et miks Sa seda relva just tahad ja milliseid eeliseid Sa selliselt relvalt ootad? Pauli ju oma kirjutises, millele minagi omas vastuses viitasin, ütles, miks Ameerikas selline relv kohati populaarne on. Tony omakorda väitis, et hea neppi lasta läbi võsa 15 m pealt (nagu ma aru saan, siis sellepärast, et pritsib haavlid hästi laiali). Aga mida Sina just sellega teha tahad? Miks Sa meie tingimustes, kus jahti saab pidada nii siledaga kui ka igat kaliibrit vindiga, või kombineeritud raudadega, just rõhu sellisele relvale paned?

Ilmselt ma ei saa aru, millest konkreetselt jutt on ja ega ma teemat väga ei valda ka.

Pauli kirjutas:Mina ka ainult käes hoidnud ja reaalsed kogemused puuduvad, aga teoreetiliselt peaks nende asjade mõte olema selles, et täpsus (ja seega ka laskeulatus) on tiba parem kui sileraudsel, samas kui säilib sileraudsete paljukiidetud kuuli võsakindlus (.45 Govt-i omanikud kehitavad siinkohal ilmselt õlgu).
Väidetavalt olevat USAs mõnedes piirkondades (klassikalised) vindid keelatud (valglinnastumine ja ohutuse teema), see on kindlasti üks põhjus, miks meerikamaal rifled slug populaarne on.

Eks ta ole jah. Mina ka nii kuulnud, et just see Pauli kirjutatu lõpuosa on selleks põhjuseks, miks selliseid relvi toodetakse ja tarbitakse. Asi ikka rohkem seadustes ja kordades kinni. Paralleele võib ju tõmmata ka meie nõukogude ajaga, kus vintrelv oli kättesaadav vaid vähestele valitutele ja meiegi aretasime siledale igasuguseid kuule ja mängisime laengutega, et kaugemalt õngitseda.
.45 Gov omanikuna pean tunnistama, et ei saa möödalasu puhul okste või võsa süüks asja ajada jah. Kui ikka loom on võsas, aga siluett silmaga hoomatav, siis ikka pihta läheb. Muide, olenemata sellest, et kasutan teiste .45 kasutajatega võrreldes siiski küllaltki kerget kuuli, terava plastotsaga Hornady FTX 325 gr. Eks jämeda puutüve riive või betoonsein annab kindlasti samuti rikošeti, aga seda pole veel ette tulnud.
Relvavalik ikka selline isiklik asi ja pole vähe neid .308 mehi, kes minu .45 peale õlgu kehitavad, et milleks? Olen viimasel ajal vastanud, et mulle lihtsalt meeldib. Ja meeldibki

Puugi kirjutas
Tuline õigus BM!Rääkisin mõjuka spetsialistiga loomakasvatuses ja tema ütles,et kõige kurjemad on sellised metssead kes omavad antigeene.Ära ise ei suregi-ainult levitavad viirust!
Vot selliste tegelaste püüdmiseks läheb vaja kõige vastupidavamaid ja osavamaid koeri.Vast nii koledat stsenaariumit ei tule.[/quote]

Kas ainult mõjuka või ka targa spetsialistiga? Siin suur vahe sees!
Sead, kes saavutavad resistentsuse (või juba on) katku suhtes resistentsed, peaksid olema ainuke pääsetee kogu sigade populatsioonile sellest hullust viirusest üldse pääseda. Jah, nad võivad levitada haigust. Samas on nad aga resistentsed selle viiruse suhtes ja annavad suure tõenäosusega, vähemalt osaliselt, ka resistentseid järglasi. Need omakorda jne. Hispaanias, kus see tõbi on juba pikemat aega möllanud, on metssead alles ja populatsioon pidi kosuma. Seega võime väita, et väike osa evolutsioonist toimub meie endi silme all.
Ühesõnaga - lühinägelikult võime me arvata, et resistentsed sead tuleb maha tappa, et nad enam viirust edasi ei levitaks, aga pikemas perspektiivis on resistentsete sigade hulga kasv hoopis see, mis sigade populatsiooni üldse säilitab. Looduses ikka see vana äraleierdatud põhimõte, et ükski olend ei hävita omale vajalikku eksisteerimise baasi täielikult. Viiruste puhul muidugi asi keerulisem.
On meil üldse lootust mingil muul viisil see Aafrika katk peatada?

GC kirjutas:Ärge seda Peepu nüüd jälle hakake materdage, tal ikka omajagu õigust ka!
Sõidan oma jahialal väga palju ringi ja võin öelda, et ilvese seis on stabiilselt kehv, hundi jälgi olen sel talvel näinud 2 korda. Meie pole teab mis ajast neid jahte pidanud, aga mõju avaldas tõenäoliselt eelmise aasta ülelugemine/jahtimine naaberaladel, hundi puhul siis.

Ole nüüd! Ikka tuleb tuld anda, sest meie ju teame, aga nemad ei tea si..agi! Olgu see siis Peep võ Kübarsepp või mõni muu tegelane, kes asja natuke rohkem või lausa süvitsi uurinud. Eriti ei tea asjast kindlasti need mehed/naised, kes selle töö eest palka saavad. See on ühiskonna reegel ja selle vastu ei tohi eksida! Seega - teadmistega ei ole siin midagi pistmist. Loll on lihtsalt see, kes teisi lolliks tembeldada ei suuda või seda vajalikuks ei pea!
Aga meil on siin tegelasi, kes täpselt teavad Aafrika katkust, ballistikast, jahikoertest, juurast, jahindusest jne jne. Ja seda kõike koos ja ühekorraga.
Loen seda teemat siin kohe suure huviga. Aga nüüd tahaks ikka küsida seda sama küsimust, millest teema alguse sai ja mida baddman selgelt ka formuleeris - mis kuradi pärast ei või jahti pidada krantsiga (lemmikloomaga!) kes asja oskab? Miks ei või siingi figureerida valiku põhimõte - kui on halb, siis praagitakse välja ja kui on hea, siis jääb püsima? Kui need puhtaverelised koerad on igati üle krantsidest, siis krantsidega jahipidamist ei sünniks üldse või oleks ta juba alguses määratud hääbumisele. Ma ei räägi siin teemal, et hakkame hea krantsiga kellegi puhtatõulisi jahikoeri paaritama ja tõugu parandama või segama. Lihtsalt käin jahil oma enda krantsiga (kes ei aja siga 15 tundi taga!) ja nendel jahtidel, kus turjakõrgus mahub standardisse? Jah, praegune seadus ei luba, aga jutt läkski ju sellest lahti, et kus on see põhjendus, miks ei luba? Suured koerakasvatajad võtavad sõna, aga vastust ei tule? Pole siis põhjendusi või?

Osad mehed ikka reageerivad üle ja ei suuda olla realistid.
Palju neid surnud sigu sealt metast võimalik üles leida on? Suurte pingutustega võibolla 75%. See oleks juba super! Siis tarite neid kuhugi prügikastidesse või tuleriitadele. Aga piirkond on ju vaja desinfitseerida ka. Ja ütleme siis, et juba "puhastatud" piirkonnas on homme jälle mõni siga või kari hinge heitnud. Millal see jälle üles leitakse? Ja need 25%, mis minu arvamuse kohaselt nii ehk naa leidmata jäävad? Ilmselt muidugi märksa rohkem jääb metsa kuhugi tihnikusse neid alles. Mis kasu siis on nendest tuleriitustest!?
Eh, minu meelest on Eestis praegu tehtud maksimaalne, et taudi ohjata. Selleks on võimalikult suur rahu taudistunud aladel. Ja rohkem teha ei saa! Kui me just ei taha rakendada põlenud maa taktikat, et kogu mets maha põletada koos kõigi ulukitega, kes seal elavad. Aga see pole ju reaalne.
Fakt on see, et meie taudistunud alad pole eriti laienenud. See peaks nagu näitama, et Eesti taktika on õige. Ma pole nii sinisilmne, et arvaksin, et katkuga on nüüd ühelpool. Ei, sugugi mitte. Aga ma olen realist ja ma ei näe tegevuses, kus higipullid otsaees ja vahendeid valimata püütakse surnud loomi hävitada, lootuses, et sellega pannakse asjale piir, erilist mõtet. Ühe põletad või matad, kaks või rohkem jääb ikkagi . . . jne, jne.
See 80-90 katkudiagnoosiga siga on ju ikkagi jäämäe veepealne osa ja nendestki on suur osa kütitud, mitte surnuna leitud.
Seakatk metsas ei ole seakatk sigalas, et hävitad loomad ära, desinfitseerid ruumid üle, uued põrsad sisse ja elu läheb edasi.
Võibolla sobib siia juurde jälle see vana äraleierdatud nali nohu ravimisest - et kui ravid, kestab vaid 14 päeva, kui ei ravi, siis möödub kahe nädalaga!

jyri kirjutas:AivarOO
. . . Seega, kui tarastamata metsas ründab kellegi kaukaasia pitsu minu taksi on see rünne minu VARA vastu, mida võib ka seaduslikult tõrjuda. . . .

Jyri nüüd ka taksimeheks hakanud või?

sooviku kirjutas:KKA peaspetsialisti järgi on uus põhjus,miks šaakalid Eestisse tulid huntide arvukuse vähenemine.Tundub,et hundijahi peaks ikka päris ära keelama .

Ma ei tea, millist peaspetsialisti siin silmas peetakse. Huntide väike arvukus ei pruugi olla põhjuseks, miks šaakal Eestisse tuli. Küll aga on huntide väike arvukus üheks eelduseks, et selline migratsioon on aset leidnud ja selline šaakalite (tundub, et elujõuline ) asurkond siin on kanda kinnitanud! Eeldusi on ilmselt mitmeid kuni palju. Me lihtsalt täna neid kõiki veel ei hooma. Me võime vaid oletada. Võibolla ka kliima järsk soojenemine viimasel lühikesel perioodil. Kui neid soodsaid tingimusi (eeldusi!) ei oleks, siis ilmselt ka šaakalit Eestis ei oleks.

Mis pagana vahet seal on, kas pildil jahikoer või suvaline krants . . . seakatku levitamise kohapealt!? See, et katkuviirus levib jäljega on nagunii suht pisike-pisike võimalus. Iseasi kui see koer või krants mõnd surnud siga matsutama läheb. Siis küll. Ja jällegi pole vahet, kas tegu jahikoeraga või lihtsalt koeraga. Või lausa kassiga. Kui ikka katku surnud sealihaga kokku puutunud ja hiljem kuhugi sigalasse hiiri püüdma läheb . . . no ma ei tea. Ma arvan küll, et siis ka nakatumise oht suht reaalne. Või mis?

Õues ja jäätmete hunnikutes käib nosimas küll. Eriti pidi toimetama talulautade ümbruses, kus pärast veiste poegeimist ikka midagi loomset hamba alla võtta on - kas siis mõni surnult sündinud vasikas või sünnitusjäägid. Et kuuri all magab . . . pole varem kuulnud, aga ega see ka võimatu pole. Vahel metsseadki magavad heinaküünides. Ilves ka. Ja rebastki olen näinud vana mahajäetud maja lakast mööda vildakat palki alla tulemas.
Kiikasin ka korraks kaardile. See Varbola linnulennult šaakalite "tuumalalt" Eestis vaid ca 60 km. Ja sealkandis jäi vist hiljaaegu ka üks isend auto alla. Nii, et võimatut ei ole siin miskit.

. . . et siis 1. jaanuarist natuke leevendub see absoluutne koeraga jahipidamise keeld ja koprajahti võib ikka "koerataoliste olevustega" pidada
http://sadr.keskkonnaamet.ee/index.php? ... sutus_id=1

Kas selliseid tingimusi kusagil üldse konkreetselt olemas on? Mina ei tea. Kuulnud olen sellist juttu, et kui aasta jooksul uusi haigestumisjuhte ei lisandu, et siis nagu võiks ka jahipidamistingimusi uuesti leevendada. Kes leevendab? Ilmselt ikka see, kes piirangud kehtestas. Jahipidamise osas siis Keskkonnaamet. Kujutan ette, et veterinaarid peaksid selleks ettepaneku tegema ja Keskkonnaamet siis otsustab. Ilmselt ei kuulata mitte ainuüksi veterinaare, vaid kuulatakse ka loodusteadlasi-zoolooge ja jahindusspetsialiste ja otsus tehakse nende ettepanekute koondile tuginedes.
Selliselt olen mina aru saanud, aga kas see ka paika peab, kindlalt öelda ei julge

Ma ei oota linnukütilt vastust, sest ta on juba lubanud, et ei taha sellel teemal enam vaielda. Ja ma saan ka aru, millest tulenevalt ta on oma seisukohta kaitsma asunud.
Ometi tuletab selline seisukohavõtt mulle meelde ühte vana nalja kusagilt tehnikaülikoolist - sõjalise lonegul küsib tudeng õppejõu käest, et sm major, kahuri mürsu trajektoor on kõver. Et kui nüüd kahur külili keerata, siis peaks olema võimalik tulistada kahurist ka nurga taha. Õppejõud mõelnud veidi, süganud kukalt ja teatanud - teoreetiliselt on võimalik kuid praktikas sellist võtet ei kasutata.
Jahiseaduses on palju tegematajätmist ja vasturääkivust. Sealjuures definitsioonid. Erialakirjandusest (jahiraamatud) võetut ei saa kindlasti nimetada definitsioonideks ja nende tõlgendus on kohe kindlasti laiem kui oleks ühes seaduses defineeritud mõistetel. Seega tuleks seaduse sellisel tõlgendamisel, milline seab oma ebaselgusega kontrollitava löögi alla, olla ettevaatlik ja igal juhul tõlgendada seda kontrollitava kasuks. Ühesõnaga - külili keeratud kahurist ei saa tulistada nurga taha!

Väga ilus sarv! Pole juba aastaid midagi sellist isegi mitte näinud, laskmisvõimalusest rääkimata. Ja muidugi püss ka minu lemmik Käepigistus kütile!
Ja muidugi oleks huvitav teada, et kas peibutasid, varistsesid, hiilisid või mis?

Tubli tulemus! Ega muud kui käepigistus pojale ja isale ka Või, nagu meil siin üks ühine sõber ikka tavatseb öelda - halb pole see kui endal s.tasti läheb, halb on see kui sõbral hästi läheb!