Jääger-online jahindus foorum

Lappasin Jahiseadust (JS) ja Jahieeskirja (JE) selles koera kasutamise küsimuses lasu tulemuse kindlaksmääramisel ja haavatud uluki otsimisel.
Jah, jahikoer on jahipidamise vahend ja selle kasutamine on seadusega ja eeskirjaga fikseeritud.
Jahiseaduse § 27. Jahieeskiri
(1) Jahipidamise korraldamiseks ja jahiohutuse tagamiseks kehtestab keskkonnaminister määrusega jahieeskirja.
(2) Jahieeskirjas sätestatakse:
5) jahikoeraga jahipidamise ajad ja tingimused;

Seega JS annab keskkonnaministrile volituse kehtestada Jahieeskirjaga jahikoeraga jahipidamise ajad ja tingimused. JE par. 1 lg 2 sätestabki, et Jahikoera võib kasutada lasu tulemuse selgitamiseks ning haavatud või surnud uluki otsimiseks.
Jah, jahikoera kasutamine on jahipidamine, aga üheks eritingimuseks on see, et jahikoera võib sellises situatsioonis kasutada ka väljspool nn koerajahihooaega. Ja siit võib ka järeldada, et jahikoera võib kasutada nii lõastatult kui ka lõastamata - teda lihtsalt võib kasutada, et selgitada lasu tulemus või otsida üles haavatud uluk. Selles osas on jyril õigus.

Mina saan aru niimoodi, et jahimees, kes sellisel puhul koera kasutab (siin tuleb silmas pidada seda, et tal on see õigus, mitte kohustus!), vastutab täiel määral selle eest, mis ta koer korda saadab. Ja ta peab ja saab seda ette näha. Kui koer alustab sellises situatsioonis mõne muu uluki jälitamist, siis on tegemist ebaseadusliku jahipidamisega ja karistus selle eest on vastavalt JS ettenähtu. Ja kahjutasu, kui sellise "koerajahi" käigus peaks mõni üleliigne uluk murtama, järgneb muidugi ka täiesti seaduslikult.
Seega on tegemist olukorraga, kus nii jahimees kui ka inspektor peavad tegema kaalutletud otsuseid - esimene siis selles osas, et kas tema õigus koera verejäljel kasutada ei too kaasa seaduserikkumist (mõne muu uluki jälitamine või murdmine) ja teine hindama situatsiooni täies ulatuses ja leidma, kas tegemist on ikka haavatud looma jälitamisega/lasutulemuse kontrollimisega või on tegemist ebaseadusliku jahipidamisega.

jyri kirjutas:Omal jahipilet 15-selt(sai jahilaskmisega tegeldud,pidi olema seaduslik püssiga liikumise tagamine)t.Sees oli märge,et iseseisvat jahti pidada ei tohtinud.Papa/vanem vend pidid kaasas olema.,aga püssist laskmine oli seaduslik,miks ka mitte 13-selt.
[b]Tahaks küsida teadjameeste käest(ise ei leidnud projektis) kas ka seekord jääb välja säte,mida taheti rakendada juba 70aastate keskelt alates-nimelt suuruluki jahil peab olema [b]kättesdav kas verejälje diplomit või kütitava uluki jahikatse diplomit omav koer.Vältimaks haavatud ulukite "kadumist".Küsin sellepärast,et osalesin antud sätte väljatöötamisel ja sõnastusel.Omal tasemel(see algne,muidugi) loomulikult.

[/b][/b]

Tere jyri

Vaatan ja loen ja imetlen Sind kui sihikindlalt Sa pyyad oma eesmärki selgitada! Aga mulle hakkab asi juba segaseks minema. Võtsin siis päris algusesse tagasi.
Kuidas Sa kujutad ette, et igal seltsil "peab olema oma verekoer!!!" Just kolm hyyumärki, sest nii kindel oled Sa oma eesmärgis. Või, et see koer peab olema 15 km raadiuses saadav või siis, et peab mingi kindla aja jooksul kohale tuiskama?
Kujutame nyyd ette, et seaduseandja ongi nii rumal, et kirjutab sellise klausli sisse. Nyyd on see seadus ja seadust peab täitma. Verekutsa muretsetaksegi, sest muidu ei tohi ju enam suuruluki jahti pidada. Ja siis tahab keegi minna näiteks kartulipõllu äärde siga passima. Aga oh häda - verekutsa peremees on haige või pulmas või kus iganes; või on verekutsa äkki ise haige või hoopis otsad andnud. Mis siis? Jahiselts ei saa enam suuruluki jahti pidada kuni peremees pulmast tagasi jõuab või siis uus verekutsa yles kasvatatakse ja välja õpetatakse?

Ma ei ole heade verejäljekoerte vastu ja olen ka ise nende teenuseid kasutanud nii oma tööd tehes kui ka verist ulukit otsides. Tulemused on olnud nii ja naa. Aga mitte yle eesti keskmise.

Las see koravärk jääb ikka entusiastide pidada. Kes peab laikasid, kes taksisid, kes puudleid, kes verejäljekoeri. Ja meie kasutame nende teenuseid kui seda peaks vaja olema. Aga me ei saa eeldada, et verekoerad oleks väljakutsutavad nagu kiirabi või tuletõrje.

Seega ei tohiks selline säte vähemalt sellisel kujul kyll seaduses sees olla.

Ei oskagi nagu kuhugi teemasse panna, aga "kevad tulekul" vast ikka sobib ka.

Nimelt viin praegu 2 x nädalas natuke silo metsa ja muidugi seasööda kohta ikka vilja ka. Eelmisel pyhapäeval vaatasin rabanurgas, et minu pandud silo juures olid sea jäljed. Täna viisin jälle silo laiali ja . . . sellessamas rabanurgas olid sead silo nahka pannud. Noh, see silosyletäis oli pandud lahtilykatud metsasihi otsa, otse kõrge, sahaga lykatud, lumevalli otsa. Seal oli ka kitsejälgi, aga selline ca 5-liikmeline seakari oli roninud valli otsa ja silo oli pea jäägitult kadunud. Muidu kitsed ikka tallavad seda osaliselt ka jalgade alla, aga seal oli praktiliselt plats puhas.
Samas - minu viljahunniku peal pole nad käinud juba pea nädala.Vahe sellel viljahunnikul ja sellel ärasöödud silohunnikul linnulennult nii 1,5 km.
Tegelikult, ega selles, et sead silo võiksid syya, pole midagi eriskummalist - on nad ju omnivoorid. Ja rohtu söövad ka. Aga lihtsalt pole varem sellist asja kohanud. Sellepärast siia kirja paningi. Võibolla kellelgi veel selliseid tähelepanekuid.

kult kirjutas:Minupärast lööge mind või valusalt,aga praegustes oludes hundijaht ära lõpetada on laus lollus! Sobivad lumeolud selleks alles saabuvad! See hundi kevad-talve säästmis trend alles üsna hiljutise aja nähtus ja peaks tegelikult olema muudetav vastavalt olukorrale.Suvel tagantjärgi kukalt kratsida on ilmselt mõtetu.

Ühes listis käis just mõttevhetus seisukohtade vahel "merehundi" e siis hülge ja kalavarude küsimustes. Sinna riputati üles selline aadress
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodu ... _2191.html
Kes vähegi viitsib lugeda, see viitsigu lõpuni lugeda. Ja siis oleks seda vaja vahetevahel jälle lugeda. Miks? Sest igapäevane mugav elu viib meie mõtted kõigest sellest, mida see elupõline jahimees kirjutas, endalegi märkamatult väga kaugele. Aga selles kirjatükis on sees tuum, on sees tõde, mida pole võimalik eirata ühegi ettekäändega. Kes seda eirab, see on juba astunud valele teele, sest tõde jääb tõeks ka siis kui me kasvõi kõik üheskoos selle jalge alla tallame.
Et vältida asjatuid süüdistusi "rohelisuse" teemal (mida mainitud artikli autori kohta on esitatud), ütlen, et olen käinud jahil alates 11. eluaastast ja tänasega kokku siis juba pea 41 aastat ja kavatsen seda edasi teha ja hundijaht on neist jahtidest olnud alati üks põnevamaid ja jääb kindlasti selliseks ka edaspidi. Nagu kõigile loomadele, nii jäägu ka hundile aega elada, aega armastada ja aega kutsikaid kasvatada. Pole vaja, mistahes ettekäändel, pikendada lõputuid tagaajamisi. Tuleb uus talv, tuleb uus jahiaeg ja veebruari lõpuks selgub, kas see oli hundi talv või jahimehe talv.

hundikütt kirjutas:. . . ja orav on kõrvalsaak.

Ma väga loodan, et neid "kõrvalsaagiks" saadavaid oravaid ikka väga palju ei saada! Kui kalapüügil on kaaspüük mõningal määral seaduslik, siis nugisejahil kõrvalsaaki kohe kuidagi olla ei tohiks! Paneb nagu , või mis?

See juba vana tähelepanek - mis on maasturi ja sõiduauto läbivuse vahe? Sõiduautoga jääd kohe teeäärde kinni, maasturiga 100 m kaugusele teest!

Noh, ma ei hakanud väga otsimagi, sest ei tea ju, mida Sa täpselt tahad. Aga sellise asja leidsin ühe jahikaupluse kodulehelt kohe. Ja kui tahad pruugitud relva, siis arvan, et kui kuulutad siin foorumis, siis kindlasti pakkumisi tuleb

--------

Finnclassic 512 SC 12/76 ; .308 Win must basküül, piltideta, komplektis kombiraud 0,5 fikstshokiga, kaks päästikut, monte-carlo laad (ei ole reguleeritav) 18 490.-
! momendil otsas !
Finnclassic 512 SC 12/76 ; 8x57JRS must basküül, piltideta, komplektis kombiraud 0,5 fikstshokiga, kaks päästikut, monte-carlo laad (ei ole reguleeritav) 18 490.-
Finnclassic 512 SC 12/76 ; 9.3x74R must basküül, piltideta, komplektis kombiraud 0,5 fikstshokiga, kaks päästikut, monte-carlo laad (ei ole reguleeritav) 18 490.-
Finnclassic 512 SC 12/76 ; 7.62x53R must basküül, piltideta, komplektis kombiraud 0,5 fikstshokiga, kaks päästikut, laad reguleeritav 19 990.-

--------

alokauber kirjutas:muide kas keegi on proovinud nugisele värskeid jälgi pidi järgi minna....olen lugenud et käid järgi ja kui on puuotsa läinud ning lähiymbruskonnas mingi õõnes puu või orava pesa ss nugis kindlalt sees...rääkige kogemustest!

On ikka! tegelikult on selline jaht üks huvitavamaid ja põnevamaid ja paneb küti ikka oma teadmisi maksimaalselt ära kasutama.
Kõigepealt seda, et Sa pead metsa ikka väga hästi tundma. Minul muutus selline nugisejaht rentaabliks alles siis, kui ma teadsin "omas" metsas kõiki nugisepuid. Noh, kas nüüd just päris kõiki, aga ma teadsin piirkondi, kus neid rohkem esines. Tegemist oli põhiliselt haabade ja tammedega. Mõned mustad lepad ka.
Jahile tasus minna vaid neil hommikuil kui öösel oli sadanud värsket lund. Siis ärkasid öö jooksul korduvalt ülesse, vaatasid õue ja tegid lume sisse jalajälje. Seda oli tarvis selleks, et hommikul jahile minnes leida just see kõige värskem jälg. Kui nüüd juba metsa jõudes leidsid nugise jälje, siis püüdsid seda maksimaalselt harutada ja kui see jälg siis lõpuks puu otsa suundus, siis püüdsid ära mõistatada, missugusesse metsaossa (kus esines kõige sagedamini neid seest õõnsaid puid) see loom tõenäoliselt suundus. Siis jätsid selle jälje sinnapaika ja suundusidki nugise tõenäolisse magamispiirkonda. Et tark (vanem) loom ei suundunud kunagi oma päevasesse peidupaika mööda maad, vaid tõusis võimalikult varakult puude võradesse, siis tasus jälge otsida mingi puudegrupi (õõnsad vanad haavad, tammed jne) natuke kaugemast ümbrusest. Kui nüüd uuesti jälge nägid, siis võisid olla kohe päris kindel, et kusagil siin see loomake nüüd ka magab. Edasi hakkasid läbi kammima nugisepuude vahetut ümbrust - vaatasid hoolega, kas mõne puutüve ümber on maas koore või sambla tükikesi. Need ikka nugise küüniste alt värskele lumele veidikenegi pudenevad. Kui nüüd leidsid sellise puu, kus all oli värskelt pudenenud prahti ja kusagil oli ka mingi avaus, siis võis üsna kindel olla, et loom on just seal. Selleks panid kõrva vastu puutüve ja koputasid millegagi vastu puud. Tavaliselt nugis, oli ta siis vana ja tark loom või noor ja lollike, ikka reageeris ja seda oli üsna hästi kõrvaga kuulda. Pean küll ütlema, et vana nugis naljalt õõnsast puust välja ei tormanud. Küll tegid seda aga noored ja kogenematud isendid. Kui ta siis välja tuli ja puu võrasse ronis, siis polnud teda sealt alla saada enam keeruline. Kui tegemist oli aga vana "kalaga", siis ajas teda puu õõnsuset välja vaid mingi põlev või suitsev värk - näiteks tossasv vatitükk või põlev ajalehetuust. Samas ei tahtnud ju karusnahka ka rikkuda - põlev ajaleht igal juhul kõrvets looma seljas oleval ilusal karusnahal suuremal või vähemal määral ära "okka", sest enamasti oli nugis ikka puutüves olevast sissepääsust allpool ja pika orgiga sinna susatud põlev paber sattus tema kohale nii, et loom pidi põgenemiseks sellest mööda saama.
Ühesõnaga - saab küll sedasi jahti pidada ja see on huvitav ja annab õnnestumise korral kütile ikka täieliku "positiivse elamuse", sest vaeva on nähtud täiega. Aga . . . mina jätsin oma nugisejahid katki pärast seda kui olin ühe vana targa isendiga hulk aega tule puusse toppimisega vaeva näinud ja see loom võitles avause vahel vapralt nö "elava" tulega ja ei tulnudki puust välja. Siis ma lihtsalt leidsin, et ma teen midagi väga valet ja ei ole ma enam oma elus nugist jälitanud. Ma teeksin seda võibolla edaspidi siis kui sellest tegevusest sõltuks minu või minu pere ellujäämine, aga kindlasti mitte enam lõbu pärast.

Tean, et see hall norrakas leidis endale uue peremehe just möödunud neljapäeval. Äkki on see kuidagi seotud leitud koeraga? Et uus peremees ja uued jahimaad . . . ja läkski kaduma?!

viewtopic.php?f=7&t=6370&p=70822&hilit=%C3%A4ra+anda#p70822

turbolents kirjutas:

unt kirjutas:Aga Sa võta veel käerauad, pipragaas ja kumminui kah kaasa!

Sa võid ise endale ajusse käerauad, gaasi ja kasvõi kummidildo kaasavõtta ja nendega seal omaette tegeleda kui midagi targemat metsas teha pole.

Ära palun pahanda. Mul päris pikk jahimeheks olemine seljataga ja elus nii mõndagi ette tulnud ja juhtunud. Aga kui Sinu muret lugesin, siis lihtsalt tuli silme ette üks kena noor jahimees, kes läheb jahile kaasas raadiosaatja, mobiil, binokkel, kaugusemõõtja, seljas kaks püssi (sile ja vint), siis veel harkjalg relva toetamiseks ja siis veel revolver kah põues, sest kunagi ei tea, millal asju vaja võib minna. Ma ikka metsa läinud nagu keskkonda, kus mul hea ja turvaline olla. Aga Sinu küsimus tundus olema selline, nagu tahaksid minna vaenlase tagalasse.
Loomulikult, kui tunned, et Sinu elu metsas ähvardavad sellised ohud ja Sul on käsitulirelva kandmise õigus, siis ei saa keegi Sul keelata seda relva kanda ja kui siis tõesti Sinu elu satub ohtu, siis Sa võid seda käsitulirlva oma elu säästmiseks ka kasutada.
Nagu Sa PSi poolt lisatud Riigikohtu otsuset lugeda võisid, ei saa tekkida hädaseisund mitte alati - kui Sa ikka käsitulirelv taskus tuulad roos ja tihnikutes ja sõna otseses mõttes "taod haavatud looma jalaga tagumikku", siis selle looma Sinu vastu suunatud rünnet ei pruugi enam hädaseisundina käsitleda, sest Sa oled ise selleks kõik teinud, et loom Sind ründaks. Seetõttu peaks jahil kasutama ikka jahipidamiseks ette nähtud tulirelva ja see põuerevolver, kui Sa ikka teda sinna nii väga tahad panna, oleks tõesti see viimane vahend, mida kasutad.

Aga kena jahijätku!

PS kirjutas:Hädakaitse ja hädaseisundi vaheks on olulise tunnusena ründe olemasolu. Kui siga ründab, siis on tegemist esimese ja kui ta näiteks seisab pimedal kiirteel ja on oht, et auto võib talle otsa sõita ja seejuures inimesed viga või surma saada, siis teise olukorraga. Mõlemal juhul pead valima sobiliku tõrje vahendi. Kaitse puhul on selge, et tulirelv on on efektiivne ja proportsionaalne vahend. Teise variandi puhul tuleb vaadata, kas on võimalik siga ära hirmutada või autole märku anda. Kui aga siga on sinu ja auto vahel, ning on ilmselge, et õnnetus tuleb, siis võid sea maha lasta ja teelt eemaldada.
Kiire vastus küsimusele on jah.

Kuigi minu kommentaar läheb nüüd teemast mööda, tahan siiski õiguse huvides selle siia lisada. Küsimus selles, et mõisted hädakaitse ja hädaseisund aetakse kogu aeg segamini. Seda ka seekord PSi poolt. Mr Baddmann`il oli eespool põhimõte õige.

Panen need kaks § Karistusseadustikust siia kirja
§ 28. Hädakaitse

(1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

(2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.

(3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.

§ 29. Hädaseisund

Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.

-------------------
Oluline on siin rõhk sõnal õigusvastast! Metssiga ei saa sooritada õigusvastast rünnet (sest tema ei tea õigusest midagi ja ei peagi teadma!) Ja kui keegi soovib metssea võrdsustada inimesega, siis - mismoodi saab metssea (eriti veel haavatud metssea) rünne olla õigusvastane kui ta sooritab seda teda tappa sooviva jahimehe vastu?
Seega on igasugune inimese tegevus, milline on suunatud metslooma ründe vastu, alati käsitletav hädaseisundina ja mitte kunagi hädakaitsena.

tony kirjutas:Miks sa tavalist püssi kasutada ei taha kui kult ründab?

Just! Olenemata sellest, et on olemas väga võimsaid revolvreid.
Kuidagi naljakas tundub mulle selline küsimuse püstitus üldse. Vabanda, aga selline "kollanokalik" kuidagi. Olenemata sellest, et kui Sul ongi käsitulirelva kandmise luba ja see relv on Sul kaasas ja kui haavatud siga ründab ja Sa siis seda revolvrit kasutad - noh, enesekaitseks see revolver ju Sul ongi. Ei midagi seadusevastast!

Ei jäta sellised mehed, kes endid igasugu kolinaid täis riputavad kui jahile lähevad, üldse sümpaatset muljet. Ei tea ma kah ühtegi vanemat kütti, kes selliselt ennast varustanud oleks.

Aga Sa võta veel käerauad, pipragaas ja kumminui kah kaasa!

No ma ei tea - kas see jahinduse värk ikka nii lihtsasti maaomanike taskuid täitma hakkab? Eesti metsasuse protsent on ikka väga kõrge. Ja praeguses staadiumis on sõralistele suurte raietega ja seetõttu uue metsanoorendiku pealekasvuga loodud ikka väga head paljunemistingimused. Kui palju siis ikka need jahituristid ja väga rikkad omad turistid seal ulukite arvukust vaos hoida suudavad. Kui ikka maaomanik teeb rendiga jahimeestele liiga ja temaga seda rendilepingut ei sõlmitagi, siis hakkab vast mõne aja pärast ise paluma, et olge mehed ja tulge aidake - vaat, et teeb veel pärast õnnestunud jahti väljagi
Seega - tasub ikka omada jahitunnistust ja kasvõi natuke oodata. Kui esimese hurraaaga maaomanikud (noh ma ise ka ikka väike maaomanik!) kukuvad väga oma võimu näitama, siis arvan, et varsti neil vesi ahjus ja mõtted jahimeeste suhtes paljuski palju sõbralikumad. Aga mõni kindlasti suudab oma jahindusevärgi ilusasti tasemele viia ja sellega majandadagi. Aga ka siin on üks "aga" - ju tal tuleb hakata palkama tööjõudu, sest palju sa sealt pukist ja varitsusest ikka kütid?! Vaja koeramehi ja vaja ajajaid jne.
Mina leian, et sellise konseptsiooniga uus jahiseadus pigem korrastab meie suhteid, kui neid tuksi keerab.

PS Ja kui palju siis ikka neid "hulle", jahimehi eiravaid, maaomanikke on? Olgem ausad - neid on võibolla kümmekond üliaktiivset selli, kes oma lärmiga üle Eesti kostvat lokku löövad. Ülejäänud ju kõik väga mõistlikud mehed. Enamasti ise kah jahimehed!

Kuulu järgi on 45-70 Marlineid ikka mitmeid ja mitmeid viimasel ajal müüdud. Kuidas püssid lasevad? Kas kogemus on positiivne nagu mul endal või . . . ? Või ongi sedasi, nagu üks mees mulle ütles, et tegemist nii tõsise kaliibriga relvaga, et neid ostavad nii tõsised mehed, et need mehed juba kirjutama ei hakka?!
Selle Cowboy mudeli kohta (mis ka siit teemast korra läbi käis) igastahes tean, et see "pikk püss" üsna lühikese aja jooksul lasknud vähemalt ühe sea ja ühe 5-harulise pulli ja mees igastahes ostuga rahul.

kult kirjutas:... Krt lillaks muutus

[/quote]

Kumb? Koer ise või värv?