Jääger-online jahindus foorum

tuska kirjutas:Asi ongi selles, et kas me oleme jahimehed või sissid, veel kord ütlen, see on ainult minu arvamus ja seda ma võin välja öelda, ei meeldi mulle jahil ka ei Saigad ega Veprid, liiga militaarne on nende taust. Samas on vene vindile ja saksa vindile ilusad laed tehud ja sellisel moel on need relvad jahil oma kohal aga muidu tänan ei.

Olen Sinuga kohe täitsa ühte meelt. Isegi niivõrd, et mõelnud tekitada siia foorumisse selline pealkiri JAHIRELVAEETIKA.
Me õpime igasuguseid jahikombeid. Põhiliselt need kombed pärit sakslastelt. Vahel ka mujalt ja ausalt öeldes mulle vahel tundub, et igasugu võõrkombeid järgides näeme välja nagu mingid ampelmannid. Kes valab kütitud loomale Jägermeistrit silma, kes viina kõrva jne. Hea, et pole olnud veel sellises olukorras, kus keegi tahab kütitud põdra magu läbi närida nagu kusagil Aafrika riigis pidi tehtama. Et siis läheb looma jõud ja vägi jahimehe sisse üle!
Nüüd, sattudes lugema ühe maakonna noorjahimeeste eksamiküsimusi, hakkas silma üks - "Mis pidi asetatakse kuuseoks emasele kütitud ulukile ja mispidi kuuseoks isasele ulukile?" No pagan, ma küll ei tea? Kütitud looma austan ma küll ja rohelise oksakese asetan ka kui seda ikka kusagilt võtta on. Ka siis kui olen jahil üksi, mitte seltskonna kommete pärast. Aga see selleks.

Jahirelvade seisukohalt on siit foorumist läbi käinud vaid üks põhiseisukoht, mida võiks kokkuvõtvalt väljendada nii - kellele ema, kellele tütar!

Nõudlus sünnitab turu. Ei saa ette heita ühelegi ettevõtjale, et tema, otsides sellel turul omale nišši, hakkab müüma mistahes "jahirelvi" mis vaid seadusega jahirelvadeks tunnistatud on ja millised mingilgi määral müüvad. Ei tahaks süüdistada ka seaduseandjat, sest . . . jumala eest, miks peaks neid relvi lausa seadusega jahil kasutamiseks keelama! Nii ilmuvadki jahimeeste kätte mingisugused AK ja Uzi derivaadid. Ja neile topime alla veel snaiperpüssi harkjalgu. Ja küsime, et miks küll jahil valangutega lasta ei tohi?! Noh, nii ei ole lausa küsitud, aga seda küll, et miks ikka jahil olles ei tohi poolautomaadile kümnest või kahekümnest salve alla panna?!
Vaatan minagi neid "jubedusi" ja kuidagi ei tahaks neid jahipüssideks nimetada. Need relvad võivad ju hästi lasta ja hästi tappa, aga jahirelval peaks ikka mingi ilu ja mingi klassika säilima?! Ja tema kasutajal mingigi väärikus ja lugupidamine uluki vastu.

Vot seda viimast, seda jahirelva ilu ja klassikat, ei käsitle meie jahikombed üldse. Nagu juba mainisin, peame me jahinduseksmil lausa seda teadma, mispidi kuuseoks kütitud ulukile asetatakse, aga seda, millega see väärikas loom kütitakse, seda me nagu üldse ei väärtusta. Lõppude-lõpuks võime ju tappa ka kirvega või lausa sõnnikuhargiga.

Kas jahipidamine on mingite militaarsete emotsioonide väljaelamise koht või koht, kus loodus ja mees kokku saavad?

Ei ole küll mossini teemaga eriti seotud, aga jutt läks sinna poole ja nii see kirjutis sündiski.

kui .45-70 Goverment ja relvaks Marlin 1895 22 tollise rauapikkusega, siis võin anda mõned näpunäited laadimiseks. Ma ei ole kasutanud Norma rohtusid. Olen kasutanud Vihtavuori N 120. Ja laadinud vaid kahte kuuli
1. Nosler 300 gr (19,4 g) laeng 3,0 g
2. Hornady 350 gr (22,7 g) laeng 3,1 g

Andmed laadimiseks sain väga usaldusväärse inimese käest, kes ise sellist kaliibrit aastaid kasutanud ja igasuguseid laadimisi katsetanud, just selle Hornady 350 Gr kuuli laadimiseks. Kergema kuuli laengu leidsin ise sellel põhimõttel, et ei peaks erinevate kuulidega laskmisel kogu aeg parandusi tegema.

Selliste laengute tulemusena jooksevad need erinevate raskustega kuulid 100 m praktiliselt kokku.

NB! Ja see usaldusväärne jahimees rõhutas veel eraldi üle, et N120 rohu puhul ei tohi Hornady 350 gr kuuliga laadides seda 3,1 g (min 2,85g - max 3,1 g) mingil juhul ületada - see on maksimum laeng!

Kui Sul on Norma 200 rohi (nagu siin kirjutad), siis ma ei tea kohe kindlasti lubatud laadimise min ja max rohu kaalu. Otsisin Norma leheküljelt huvi pärast, aga sealt ei leidnud .45-70 Govermendi laadimise kohta midagi. Võibolla ei osanud leida ka.

Ja üleüldse - siin foorumis on mitmeid kogenud laadimisspetse. Mina seda kindlasti ei ole. Pane siis selgelt ja täpselt kirja, mis kuul, mis kaliiber, milline püss, milline rauapikkus, milline vindisamm ja ma arvan, et Sa saad ka vastuse või vähemalt juhatuse mõnele netileheküljele, kust saad endale vajalikud andmed.

Ballistika on üks pagana tore teadus. Ja mis veel kõige vahvam - sellise kaliibri puhul veel pagana kallis teadus ka

Ei ole sellist otsest sätet üheski seaduses kui tegemist eramaaga. Oluline on Sinu enda sisemine eetika - selleks, et ehitada pukk kasvava puu otsa ei ole ju vaja ilmtingimata puud märkimisväärselt kahjustada. Noh kui üldse saab mõne naela puusse löömist kahjustamiseks pidada. Kui omanik on Sinu plaaniga nõus, siis ehita rahumeelega. Ka Sinu jahiselts peaks sellisel juhul asjaga päri olema, sest kindlasti kavatsed oma puki alla ka mingi söödakoha rajada.
Riigimetsas on omad reeglid, aga ka seal ei keela keegi Sind puuotsa passima ronimast. Aga puid vigastada ilma loata küll ei tohi. Kui Sa seal kukud naelu puusse taguma, siis pärast saekaatri mehed võivad küll pahaseks saada.

duv kirjutas:Lugupeetud suurekaliibri mehed! Oleks hea, kui lisaks märklehtedele ka mõned alanud sokujahil lastud sokkude pildid üles paneksite. Oleks huvitav teada kuidas need purustused on ja kas üldse kannatab sellisega eriti veel poolmantliga nii õrna looma lasta. . . .

Proov tehtud. Küttisin sokku spetsiaalselt just selle relvaga, et näha, mis selline kuul selle "õrna lomaga" teeb. Lasin 350 gr (22,7 g) Hornady kuuliga, iselaetud padruniga. Vahemaa oli kusagil 90-100 m. Tabamus oli esijalg rinnakorvi alumises osas nii, et kuul purustas jalaluu, südame ja tungis teiselt poolt abaluu kõrvalt välja. Väljumisava oli selline 3-4 sm läbimõõduga. Seega ilmselt poolmantel ikka avanes pärast jalaluu purustamist. Noh - koer sai endale ca 1 kg liha tabamuse ümbert. Kuigi süda oli sees nagu "südame pinnalaotus", otsustasin selle ikka maksaga koos pannile panna ja mitte koera portsule lisada. Ja õieti tegin - väga hea sai

Kahjuks pilte ei teinud. Polnud lihtsalt aparaati käepärast.

Et jah - võib täitsa sellist suurt kaliibrit ka sokujahil kasutada ja purustused on igal juhul väiksemad kui on olnud minu 308 puhul. Eriti võrreldes eelmisel aastal lastud sokuga, kui kasutasin Barnauli moona. Rikkus terve looma esiotsa kuigi tabamus ise oli praktiliselt samas kohas kui nüüdki.

Ei taha selle jutuga öelda, et sokujahil peakski selline suur kaliiber olema. Kuulivalik on väikestel kaliibritel ju väga suur ja sokku-kitse ei pea kindlasti väga pehmete ja ekspansiivsete kuulidega laskma. Tahan oma jutuga kummutada lihtsalt müüti, et suure kaliibriga relvast laskmisel kaasnevad ilmtingimata suured lihakeha purustused ja verevalumid. See pole olnud nii ei põtrade - sigade ega nüüd ka sokuga.

Olen nüüd ka seda Bens`i oma 10nel korral kasutanud. Sain pudelikese kätte just siis kui sääskede suur hulk peale ägedaid vihmasid äkki vähenes. Aga, et ma ei salli ka seda, kui kasvõi üks sääsk kõrva ääres piniseb, siis ikka kasutasin ka neil õhtutel tõrjet.
Mina ütleksin, et on küll tõhus vahend. Neil õhtutel kui sääski oli vähem, oli toime ikka kohe päris hea. Praktiliselt jäeti mind seal puki otsas kohe täitsa rahule.
Eile õhtul läksin jälle nisupõllu ja niidetud heinamaa piirile siga passima. Kuna peremees oli niidetud põllult heinarullid ära vedanud, siis ei jäänud muud üle kui heita nisu äärde pikali. Ja see, mis minu ümber toimus, oli hullumaja. Sääski hetkelt nii palju, et ei saanud püssi laadida. Sõna otseses mõttes olid suu ja silmad sääski paksult täis. Otsisin siis kähku Ben`si välja ja ise mõtlesin, et nüüd on õige hetk seda vahendit kohe täiega testida. Pihustasin teist siis sõrmeotstele ja määrisin näo, kõrvad, kaela ja käed kokku. Tulemuseks oli see, et . . . mõjus! Sääsepilv jäi minu ümbere sagima, aga minu peale ükski ei roninud. Umbes tunni aja möödudes hakkasid üksikud sääsed aga leidma näolt ja kaelalt ilmselt neid kohti, mis ei saanud Ben`siga otseselt "üle pintseldatud". Aga need olid siiski üksikud isendid. Ja selline seis ei muutunud ka järgneva tunni-kahe jooksul.
10-et tundi pole senini vaja läinud. Seega ei oska ka öelda, kuidas Ben`si toime peale 3 tunnist passimist vähenema hakkab. Aga vähemalt see kolm tundi, mis ma sääski peletada tahtsin - selle kolme tunni jooksul oli Bens täiesti oma ülesannete kõrgusel. Ja kui nüüd võrrelda igasuguseid lõhnastatud vahendeid Ben`siga, nagu Autan ja Off ja ma ei tea mis veel, siis tundub Bens neist ikka veidi üle olevat küll - nii toime kohapealt kui ka mittehaisemise kohapealt.
Aga mis minule meeldiks, oleks see, et see vahend oleks rulliga pudelis. Tegemist ikka väga sellise õlika vedelikuga ja kui teda otse nahale pihustada, siis on vahendi kulu mõttetult suur ja näole ikka otse ei pihusta ka. Kui jälle sõrmeotstele pihustada, siis on pärast käed selle õliga koos. Pühin küll tavaliselt mingi salvrätiga sõrmed pärast üle, aga ikka on vastik võileiba süüa - päris tugev ebameeldiv maitse kandub sinna üle. Ja püss muutub ka käes libedaks.
Vot sellised kogemused siis Ben`sist.

Siin eelpool kirjutasin Berni konventsioonist ja ammu keelamisest. Jah, Mardil on õigus. Berni konventsioonis seda tõesti sees pole. On loodusdirektiivi VI lisas, nagu õieti kirjutab Bowsmith ja annab ka lingi http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/Lex ... 101:ET:PDF
Kirjutasin oma arvamust sellise jutiga, ei hakanud ennast kontrollima ja . . . nii hea on ju iseoma tarkust teistele näidata. Aga selle "iseomatarkusega" võib vahel ikka puusse panna ka Eks see Berni konventsiooni IV lisa ja loodusdirektiivi VI lisa on omavahel sarnased ka peaaegu nagu kaks tilka vett ja nii see segadus siis tekkiski.
Aga nagu mulle täna üks jurist asja selgitas - eks Eesti kui EL liige peaks ikka EL direktiividest põhimõtteliselt kinni pidama. Et vastasel korral tuleb nagu väga põhjalikult põhjendada, miks ta seda ei tee. Kuigi direktiivid ei rakendu otseselt, vaid läbi liikmesriigi seaduste, tähendavad nad ikkagi seda, et EL liikmesriik peaks oma seadusandlust vastavalt direktiividele kujundama.
Veelkord - palun vabandust segaduse tekitamise eest!
Muidu kah pigem noolejahi pooldaja kui vastane. Pigem küll kaldun vibujahi seadustamise toetajate poolele.

Ise ka samale mõttele tulin kui sellel teemal mõni aeg tagasi targematega mõtteid vahetasin. Et loogiline oleks siis juba, et kirja oleks pandud nii, et noolega ei tohi tappa. Aga ei ole nii. Sest tegelikult pole ju vahet, kust kohast see nool lendu lastakse - tapab ikkagi nool. Ja ambude puhul tõesti noole jõud lähimaal isegi tugevam kui vibul. Kangesti tundub olevat selline poliitiline kokkulepe, kompromiss. Et ühed tahtsid kogu noolega tapmist keelata ja teised tahtsid seda lubada. Ja siis saavutati kokkulepe, et teeme 50:50. Keelame ammuga jahi ära ja lubame vibuga seda pidada.
See muidugi vaid minu arusaam asjast. Aga muud välja mõelda ei oska. Jahimehed said oma osa ja loomakaitsjad ei jäänud ka punktita

Aga võimalik, et põhjuseks ongi just see, mida Sa duv kirjutad - ammuga saaks peaaegu igaüks hakkama kui natuke harjutab, aga vibuga on juba palju raskem.

Analoogia ju ka tulirelvadega olemas - sõjaväes kasutuses olevaid relvi jahirelvadena tarvitada ei tohi; võetakse relvastusest maha ja siis teatud reservatsioonidega saab ka jahil kasutada.

Nii ta on. Berni kovensiooni IV lisas on loetletud keelatud vahendid loomade tapmiseks. Ja selles nimekirjas on "ammud". Seega võib võibolla ambu kasutada Aafrikas ja Ameerikas ja võibolla veel mujalgi, aga euroopamaal kindlasti mitte. Ja kui jälgida läbi ajaloo, mismoodi selline keeldude rakendamine areneb, siis väga üksikutel juhtudel antakse sellistele keeldudele tagasikäik. Nagu ka lindude kevadjaht - kui on korra ära keelatud, siis me võime ju siin sellel teemal arutada, aga vaevalt enam kunagi kevadist nepijahti pidada saame.
Vibuga on iseasi. Vibu ei kuulu euromõistes keelatud tapmisvahendite hulka ja siin on vist vajalik mingi huvigrupi väga tugevat survet, et see saaks jahiseadusesse sisse kirjutatud. Aga alati tuleb arvestada, et loomakaitsjad kindlasti avaldavad omaltpoolt samuti väga tugevat survet vibujahi lubamise vastu ja mul on küll praegu selline tunne, et loomakaitse on meie maal paremini organiseerunud kui jahi- ja vibumehed. Ja kui siis veel vaadata otsa meie ühiskonnale - no mis te arvate - kummale poole see kaldub? Igasugune jaht on seotud verega. Ja üks tavakodanik eitab kõike verist ilma teemasse süvenemata.

§ 2. Jahipidamise nõuded suuruluki küttimisel

(1) Suurulukijahil ei tohi jahirelva laadida ega sellest tulistada täismantelkuuliga laetud padruniga.

Et siis nii, et seda ei saa isegi praegu proovida ilma, et seadusega vastuollu läheks.

Kuid arvan seda, et 45/70 poolmantel, tänu väikesele kiirusele, sokus-kitses ei avane. Kui just selgroogu ei taba. Et jooksebki läbi nagu täismantel kuul. Et käitub nagu 12 g Mega või siis eelpool mainitud Brenneke 12 kal. Olen oma 308ga 12 g Megaga mitmeid aastaid sedasi sokku lasknud ja purustused on tunduvalt väiksemad kui näiteks kergekaalulisemate kuulide puhul. Olen selle kuuliga (siis 12 g Megast ikka juttu) isegi korra-kaks hane lasknud - torkab läbi nagu sukavardaga.

Pole veel soku luba võtnud, aga plaan on see asi 300 Gr 45 kuuliga ära proovida. Eks siis näis?

-Ivar- kirjutas:Aga kui palju sellele kaliibrile erinevat moona saada on? Waldu ja Jagdhof vist ainsad kes müüvad? Ameerikas on muidugi kuulivalik ja juba laetud padrunivalik suur aga kuida on lood meil? Kus olete näinud 45-70 padruneid müügis andke teada.

Mina olen kasutanud kahes kaalus kuulidega laetud padruneid - 300 Gr ja 350 Gr. Mõlemaid olen ostnud Waldust. Jooksevad need kuulid 100 m praktiliselt ühte moodi. Kas see tuleb sellest, et lihtsalt laetud on selliselt neid padruneid või mis - ma ei tea! Küll on vahe kuulide toimimisel - 350 Gr Rhinod on sellise H kujulise karkassiga ja need avanevad ikka täis seeneks (nagu ma olen siin ka varem ühe foto ülesse pannud); 300 Gr Winchesterid tunduvad olevat sellised lihtsad poolmantelkuulid ja nende puhul pean ütlema, et need killustuvad looma sees. Olen nende kergematega lasknud vaid sigu. Töö teevad hästi ära, aga tinatükid on tabamiskoha ümbruses laiali.
Tean, et mehed metsas (koeramehed) kasutavad 400 - 500 Gr kuule, millised on ise vastava vormiga valatud. Selliseid ma müügil näinud ei ole. Aga julgen arvata, et kui püss lastud peale 100le meetrile 350 Gr kuuliga, siis metsas (koeramehe distantsilt) tulistatud 400 - 500 Gr kuul jookseb selle 30 - 50 m peale piisavalt täpselt. Muidugi - mida raskem kuul metsas võsas laskmiseks, seda kindlam värk on!
Seega - ma ei näe, et 45/70 le oleks vaja veel mingit erivalikut. Kitsest (keda siiani ise veel selle püssiga lasknud pole) põdrani võib lasta 350 Gr kuuliga ja metsas võiks kasutada siis raskemat. Selline on minu aastane praktika selle Marliniga.
Ja siia juurde ikka lisan seda - see on minu arvamus! Erinevatel meestel võib olla erinev arusaam ja ma ei taha oma arvamust peale suruda!

Selle püssi Waldust tellis minu väga hea sõber ja jahikaaslane, selline pikkuselt 2 m mees. Ta ju ei saanudki sellise lühikese rauaga püssi, nagu mul on, endale lubada - juba prestiiži pärast ! Aga oma 22`` tollisega olen mina väga rahul ja olen 99% kindel, et ka selle 26`` rauaga püssiga jääb see mees väga rahule. Tõeline relv suuruluki jahiks, korralik kuuli kaal ja kaliiber; kannatab käsivarrejämedust võsa ja ei anna naljalt rikošetti. Kõik jämeda siledaraudse eelised metsas on selles relvas samamoodi olemas, aga laskemaa ja täpsus on viidud tänu vintrauale ja korralikule laengule pikema distantsi peale.
Õige valik õigele mehele!

Leidsin militaaride foorumist
http://www.folklore.ee/~janno/passupi_kataloog.html

Mul on olnud selline kogemus, kus koera kael paistetas äkki kole jämedaks ja tollel korral oli tegemist rästiku hammustusega. Aga loomatohter suutis siiski kohe nagu ise ka selle peale tulla ja saatis meid kuhugi Pärnusse, kus koerale süstiti minu mäletamist mööda lihtsalt kofeiini. Paari-kolme päeva pärast koer paranes. Aga tegemist oli märksa kogukama koeraga kui saksa jahiterjer. Ja see kõik toimus veel kolhoosiajal.

annaliisa kirjutas:meie saarel küll mutte leidub kaevand hoovis küll

Et jah, Eesti imetajate süstemaatiline nimestik annab ka muti Talpa europaea (L.) kohta sellise info, et teda leidub Eestis vaid mandriosas.
Seal niimoodi kirjas : Levinud on ta peaaegu terves Euraasias. Eestis kogu mandrialal, puudub vaid saartel. Muti elutegevuse jälgi on lihtne leida arvukate "mutimullahunnikute" järgi. Need tekivad muti poolt lahtikraabitud mulla pinnale tõukamisel. Muti poolt tuhnitud mullahunnikute kaudu toimub ka käikude õhustamine. Meile näitab kuhilate rida maasisese käigu suunda ja ulatust. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/TALEUR2.htm

Ise mäletan, et ka kooliajal ja ülikooli ajal sai asja endale niimoodi selgeks õpitud, et teda saartel pole. Viimasel ajal küll kahtlen selles, et mullamutti Saaremaal pole, aga - võibolla pole kah?!

Äkki, annaliisa, on Sul seal mügrid? Need suudavad ka käike uuristada ja kuhilakesi tekitatada.

Kellapoiss kirjutas:Mul juba sead heinamaadel tagasi.Noh tarkade klubi liikmed,kas pean 30 ha aia ümber tegema?

Mina küsiks ka. Ja mitte üldse irooniliselt ege halvustavalt - milline on Sinu arusaam kuidas Sa siis oma 30 ha maad metssigade eest kaitsta tahad? Või ongi see nüüd selline koht, kus iga maaomanik peaks saama riigi käest pappi selle eest, mis metssead tema maadel teevad vastavalt siis mingile kahjuhindamise metoodikale? Et siis põtrade kahju metsale, kitsede kahju istikutele ja peedipõllule, nugise kahju kanalasse, kobraste kahju metsale ja heinamaale, huntide kahju karjale, karude kahju mesilatesse jne jne. Et see siis olekski selline elulaad - kahjutasudest elatumine?! Mul lihtsalt jookseb mõte kinni kui hakkan mõtlema selle peale, et kust see papp kõik välja võetakse? Sellepärast küsingi - mitte ei iroonitse!
Või äkki ikka annaks endale aru ja majandaks vastavalt keskkonnale, kus ma elan? Ja teeks ise tegusid, mis minu vara kaitsevad?