Jääger-online jahindus foorum

No tore! mina lugesin nüüd veel kogu selle teema postitused algusest peale läbi ja proovin oma väikese ajuga asja kokku võtta.

Tegemist on siis ühe suuremat sorti kinnistuga, kuhu on rajatud ulukite söötmiskoht. Kohalik jahiselts ei tea sellest söötmiskohast algse info järgi mitte midagi - vaid ainult seda, et külaelanikud räägivad, et seal aina paugutatakse, aga jahimehed pole asjast kuulnudki. Loen edasi ja saan ikka selgeks, et räägitud on maaomanikuga ja räägitud ka söödaplatsil olnud "venelastega" ja need saadavad jahimehed kuradile. Samas - olnud on üsna pikk ja lumine talv ja keegi ei ole senini leidnud mingeid laskmise jälgi. On lihtsalt söödakoht, sisse raiutud sihid "põtrade kõmmutamiseks", ATVde jäljed ja muuj selline, mis viitab küll sellele, et söödakohas käiakse, aga et seal ka kütitaks, sellest ei ole ühtegi jälge.
Sealsamas on maaomanik tema maadel käivatest ATVga sõitvatest tegelastest teadlik, isegi ilmselt nendega midagi kokku leppinud, aga milles kokku leppinud - seda ei tea.
Nüüd
1. langeb ära võimalus ATVga sõitvaid mehi vastutusele võtta selle eest, et nad ilma loata liiguvad maastikusõidukiga võõral maal;
2. langeb ära võimalus alustada mingitki menetlust maaomaniku suhtes ja ka ATVga sõitvate meeste suhtes - sest nad ei ole seni midagi rikkunud;
Tekib küsimus - miks siis pekstakse KKId ja ka konstaablit kui sealsamas ise konstateeritakse fakti, et midagi ei ole senini rikutud? See, et on söödakoht - oleme juba kirjutanud, et see ei ole keelatud!
Nüüd sellest, mis minu arvates teha annab:
1. Kõigepealt peaks ikkagi jahiselts rääkima veelkord maaomanikuga ja talle selgeks tegema, et seni kuni maaomanik pole omal maal jahti keelanud, võib jahimaa kasutaja sellel maatükil päikesetõusust päikeseloojanguni jahti pidada ja see, et söödaplatsil käivad mingid võõrad (jahimaa kasutaja vaatevinklist!), ei meeldi jahiseltsile;
2. Püüdma maaomanikuga sõlmida Jahiseadusest tulenev kokkulepe, kuidas tema maa peal jahti peetakse;
3. Kui see ikka ei õnnestu, tuleb asuda niiölda "segavale seisukohale", st. et tuleb jahimeeste endi poolt ja ka KKI inspektorit kaasates seda söödakohta pidevalt (noh, nii kaks korda nädalas) külastama asuda. See muudab salaküttimise selles kohas kohe avastatavaks või siis mõtetuks.
4. Kui nüüd info sellest, et antud söödakohta saab külastada vaid ATVdega, on õige, siis ei tohiks ju raske olla neid mehi (kui nad seal ikka nii tihti käivad nagu olemasolvast teemast aru saada võib) ka kinni võtta - kas siis relvaga või juba lausa jahisaagiga. Sest neil pole seda ju kuhugi peita ja (nagu ma aru saan) keegi ei ole neile väljastanud ka ulukiküttimise lubasid antud jahipiirkonda.
5. Ja kui jahimehed kuulevad, et sellel õhtul seal kohas pauk käib, siis 1313 telefonile teate edastamine peaks küll garanteerima inspektori üsna kiire kohalejõudmise. Seda eriti siis kui on juba eelnevalt kohapealse järelevalvega asjad kooskõlastatud.

Seega - jõudu tööle ja ma ei näe siin midagi ületamatut kui ikka keegi tõesti seda probleemi lahendada tahab. Aga arvestada tuleb kindlasti sellega, et kui ise kodus teleka taga istuda tahad ja muudkui leiad, et selle probleemi lahendamine ei ole sinu asi, et sellega peab tegelema keegi teine, siis see asi ka sinnapaika jääb ja me võimegi siin aina muljeid vahetada, kuidas probleem kuidagi lahendatud ei saa.

Jälle pikk jutt Ma kohe ei oska lühemalt

Kellapoiss kirjutas:Kurb,et see sigade probleem paljudele nalja teeb.Rentnike valitsemine maaomanike üle?Nagu polekski riigikord muutunud

ozz kirjutas:No aga kas pole siis halenaljakas lugu!? Ulukiga on selline olukord, et põhimõtteliselt on ta riigi oma, kelle arvukuse reguleerimist ta ka teostab. Lindprii on ta justkui siis, kui ta näiteks auto ette jookseb, sest kindlustus ju seda kahju ei korva ja kelleltki kahjutasu nõuda ei ole, sest ta on sellel hetkel peremehetu vara. Kui uluk on autolt matsu saanud, muutub ta aga selle jahiterritooriumi valdaja omandiks. Nii kui sa auto ette jäänud looma auto pakiruumi viskad, oled seaduse silmis salakütt. Sama lugu on kaudselt ka antud maaomanikuga!? Teed tara, tõestad, et soovis autoga paarituda, elimineerid loomakese oled salakütt!? Lahe, kas pole!?

Tead, Kellapoiss, paljud jahimehed saavad ka ise aru et olukord on veidi absurdne. Aga on ka neid, kes arvavad, et jahimehed peaks üleüldse, no vähemalt laupäeval ja pühapäeval, kogu riiki valitsema. Aga ozz on selle toreda olukorra ikka väga toredasti kokku võtnud

Teemast siis: soovituseks suvemaja omanikele saab ikka olla vaid aed. See, et sead aeda sisse murravad, olgu see siis lippaed või võrkaed, juhtub ikka väga harva. Noh, kui aias just kartulikuhil või midagi muud, siis võibolla murravad ka. Aga niisama, ei. Olen vaadanud Läänemaal neid metsades ja rannas olevaid suvemajasid - ei ole ma veel kohanud aiaga majakest, kus sead aia sees maa üles tõngunud. Ma ei väida, et see 100% alati nii jääb, aga ilmset 97% küll. Mis ta sinna aeda peaks nii väga tahtma kui jahimeeste söödakohti ja ka looduslikku sööta ikka kõikjal küllaga. Lisaks veel viljapõllud suvel ja sügisel.

Aga diisli lõhn, nagu eelpool juba ka mainitud, ei oma absoluutselt mingit hirmutavat efekti. Kui just vilja üle kallad, siis nad lihtsalt seda ei söö. Ilmselt on vastiku maitsega . Ja igasugused lõhnapreparaadid, valgustamised ja muusika mängimised omavad vaid väga üürikest hirmutavat mõju.
Kes tahab ilusat muru, kartulit ja muud seesugust, see ehitagu aed - sedasi olen ise teinud ja soovitan ka teistele! Jahimehi ja sigu võib küll enese rahustamiseks süüdistada, aga lõpuks tuleb ikka aed ehitada. Miks? Sest aiast on kasu! Ja miks siis mitte viimasest kohe alustada!

Täiesti päri kakukese seisukohaga! Haigust saab ravida kahte moodi - nii, et kaotad korraks sümtomid ja parandad hetkeks patsiendi enesetunnet; või nii, et kõrvaldad haiguse põhjustaja lõplikult. Kakukese ettepanek on just see viimane - kõrvaldada salaküttimise vajadus ja salakütt muutub kütiks.

Nüüd kindlasti nii mõnigi kukub jahuma teemal, et ega siis salakütist ikka kohe kütiks ei saa, et siin on ikka suur vahe ja eetika jnejne. No ma ei tea - olen nii mõneski jahis olnud meestega, kes metsast ja ulukist ja eetikast ei jaga halligi, aga on ometi tänu oma positsioonile ühiskonnas üsna kohe kuhugi jahiseltsi liikmeks võetud ja omaks tunnistatud. Ja samas on mul olnud au tunda nii mõndagi "salakütti", kes võiks olla paljudele paberitega jahimeestele õpetajaks ja eeskujuks. Üks neist meestest palus mõni aeg tagasi viimase soovina oma tuha urnist tuulte meelevalda anda ja teine jätkab täna nö "ausa jahimehena". Mõlemaid ajas poisikesena metsa jahikirg, seejärel vajadus midagi lauale panna ja kui elu muutus kindlustatumaks ja tekkis võimalus saada "jahipilet", siis jätsid mõlemad oma salaküttimise sinnapaika ja pidasid jahti edasi juba paberitega.

Jah. Kõik ei ole muidugi seda masti mehed. Aga kui mehel on ikka jahipisik sees ja ta ei ole otseselt mingi pätt ega lurjus, kes auto või ATVga kusagil põldudel kihutab ja kütib, siis tasuks kakukese ettepanekut kaaluda küll! Jahiselts ei tohi olla kindlasti mingi monopol nagu keegi siin kirjutas - "et mis kasu selts sellest mehest saab? Meil nagunii kõik load tasuta". Mis pagana kasu siis see MTÜ X Jahiselts ikka saama peab?

Võtke seda jutukest lihtsalt kui ühte võimalust inimesi seadusekuulekamaks muuta valides lihtsa ja legaalse tee. Mitte, et peaks tagumikud püsti, päevi või nädalaid, kusagil põõsas passima ja püüdma kellelegi ilmtingimata "nagi" selga lüüa.

Ah, mis ma siin jahun. Üks näide kohe tänasest päevast. Oli meil siin üks Salakütt, juba aastates mees, kes kunagi ka salaküttimisega vahele jäänud. Pole kunagi ametlik jahimees olnud. Sellel aastal jälle metsigade söötmispaik tehtud ja pukid ehitatud jne. Talumaad tal ikka päris suured. Sai siis paar korda mehega vesteldud ja asja selgitatud ja mis ma näen - mehe nimi veebruaris alanud jahinduse kursustel kirjas . No ma tahaks näha seda lolli jahiseltsi liiget, kes seda meest, kes on otsustanud oma elu muuta, hakata paremaks, nüüd tagasi tõugata tahab!

Olen sellise probleemiga, mida jahimehed nimetavad "ebaseaduslikud söötmiskohad" päris mitmel korral kokku puutunud ja püüdnud neid asju ka lahendada. Kuhu olen jõudnud:
1. See, mida zakslane kirjutab, et Jahimaa kasutusõiguse luba ja Jahimaakorralduskava seda reguleerivad, siis see on õige, aga . . . need dokumendid reguleerivad antud küsimust vaid riigi ja jahimaa kaustaja vahel. Need dokumendid ei puuduta kuidagi nn kolmandaid isikuid ega sea neile mingeid piiranguid ega ka kohustusi.
2. Jahiseadus räägib, mis asi on jahinduslik rajatis, aga jääb absoluutselt üldsõnaliseks - teisisõnu ei ütle jahiseadus jällegi kolmandate isikute kohustuste ja keeldude kohta midagid. Vaid seda, et kui omanik rajab oma maale jahindusliku rajatise, siis peab ta sellest jahimaa kasutajat informeerima. Kui jahimaa kasutaja ei ole näiteks selle rajamisega nõus, aga samas ei ole ka omanikuga selget lepingut sõlminud, siis puudub igasugune edasine regulatsioon, mis sellest jahinduslikust rajatisest saab. Ja kas seda saab üldse jahindusliku rajatisena võtta??? Ise arvan, et ei saa!!!
3. Nüüd - Jahiseadus sätestab, et jahimaa kasutaja ja maaomanik peavad sõlmima lepingu ja sealsamas teine paragrahv leevendab seda nõuet kohe sellega, et päikese tõusust päikese loojanguni võib piiramata ja märgistamata kinnistul jahti pidada kui maaomanik ei ole seda keelanud. Seega - jälle pla-pla!
4. Kui nüüd jahimaa kasutaja ei ole omanikuga lepingut sõlminud või see leping ei sisalda antud küsimuses (ulukite söötmine!) ühtegi sätet, siis ei lasu maaomanikul ka mingitki kohustust, mis keelaks tal omale maale söötmiskohta rajada. Tõsi, et sealt ulukeid küttida, peab ta olema jahimees ja omama jahiluba. Aga seda vaid küttimise puhul. Kui maaomanik on lihtsalt loodushuviline, söödab linnumajas tihaseid, loobib luikedele-partidele mere ääres saia, pildistab söötmiskohas metssigu ja soolaku juures põtru ja kitsi, siis ei ole jahimaa kasutaja küll see isik, kes talle sead keelata saab.
5. See, et keskkonnainspektsioon tõlgendab söötmiskohta kui mingit jäätmete ladustamist loodusesse, siis see küll paika ei pea. Asi on selles, et kõik jäätmed on kodeeritud ja nende loetelu on määrustes olemas. Vili ja kartulid mis loomadele söödetakse, ei käi kohe kindlasti sinna nimistusse. Ja üleüldse - kui vaadata Jäätmeseaduse paragrahv 2te, siis on jäätmed need, mida keegi on ära visanud või kavatseb ära visata jne. Metsa viidud ulukite lisasööt seda ei ole, sest keegi ei ole kavatsenud neid keskkonda viia nende kõrvaldamise eesmärgil.

Kokkuvõtteks tahan oma pika jutuga öelda seda, et see valdkond on üksikasjalikult seadusega reguleerimata. Jahiseadus paneb rõhu omaniku ja jahimaa kasutaja vahel sõlmitud lepingule. Kui seda lepingut ei ole või kui see leping ei sisalde konkreetseid sätteid kuidas omaniku maal loomade lisasöötmine käib, siis ei saa omanikule midagi ette heita. Kui keegi sellisest "ebaseaduslikust söötmiskohast" küttima hakkab, siis tuleb ta lihtsalt kinni võtta ja kui tal puuduvad jahti lubavad dokumendid, siis saab teda vastutusele võtta. Söödakohaga ei saa ette võtta midagi.

Jah, kui sellele söötmiskohale koondatakse ka loomseid jäätmeid, siis selle kohta on küll Veterinaar- ja Toiduametil sekkumise õigus olemas. Aga vaid neil!

Ma ei pretendeeri absoluutsele tõele ja võibolla mõni nutikas jurist leiab kusagilt mingi konksu. Aga kuni selline nutikas sell ei ole lahendit välja pakkunud, seni jään oma arusaamadele kindlaks. Ja olles ise maaomanik ei kavatse ma küll kellelgi teisel minu maal minule endale lasta selga istuda ja kamandama hakata. Mis mind selleks sundima peaks?! Kui minu jahiselts seaks mulle reegli (olen ju samuti jahimees), et ma mingil põhjusel ei tohiks omal maal (näiteks metssigade arvukusega seoses) nende lisasöötmist toimetada, siis ma kuuletuks sellele korraldusele kui jahimees ja lõpetaks lisasöötmise. Aga kindlasti ei kuuletu ma sellisele keelule omanikuna!

robi1 kirjutas:

jorr kirjutas:Et ebaseduslik söödakoht,mis loom see selline on?Pole nagu kuulnud,et metslooma söödakoht oleks ebaseduslik ja kindlasti salaküttide poolt tehtud.Muidugi,kui jahimaale tekkib mingi söödakoht,siis peaks vähemalt seltsi esimees teadma,et kes tegi ja milleks?Ehk ongi sellised tegelased,kes metsloomade söötmise peal väljas,las söödavad,mis siin ebaseduslikku on?Ka võib asi olla eramaal ja seal vähemalt maaomanik ikka teadma,et kes söödab?Kui verd seal või pauku,siis kindlasti midagi valesti,kui metslooma söötmises, söödakoha tegemise näol,mina küll midagi ebaseduslikku ei näe.

Kulla Jorr ma niisama ei kirjuta siia postitusi,söödakoht on meie maal ja ükski meie jahimees ei tea sellest.Avastati ka see nati juhuslikult,aga külast on juba ammu väga palju signaale, et põmmutatakse seal mis kole

Tegelikult on jorr kirjutanud kõige "õigema vastuse"!

Kuidas peaks mõistma robi1 kirjutatut lõiku? Terve küla teab, et seal muudkui paugutatakse, aga jahimehed pole asjast kuulnudki? Keegi Ansip ütleks - tule taevas appi!

Sorry, Metslane, mis seadusest Sa räägid? Võibolla mõtlesid Jäätmeseadust? Kui mõtlesid Jäätmeseadust, siis istu maha, loe seda seadust hoolega ja siis mõtle - kas see seadus reguleerib ikka metsas tekkivate loomsete jäätmete käitlemist või kas neid jäätmeid saab selle seaduse mõistes üldse loomseteks jäätmeteks pidada?

Teine asi on see, et EJS president on selgelt väljendanud oma seisukoha ja erinevalt eelmistest (meestest!) ei hakka pead liiva alla peitma. Tema seisukoht on täiesti õige - uluki sisikond peabki rändama sellist teed. Nii on see olnud miljoneid aastaid enne meid ja ilmselt saab olema ka peale meid. Loom sünnib metsas ja loom sureb metsas - mis siin siis nii vastu mõistust on???

Mis on siis teine lahendus? Korjata sisikonnad prügikotti ja sügavkülmutada ja siis Väike -Maarjasse viia. Eestis küll ei ole seni (õnneks!) ühtegi sellist seadusessätet mis sellist lollust tegema sunniks. Olgu vanajumal ja riigikogu selle eest tänatud

Mis on iseenesest ja täiesti selge ja käib niiölda selle jahimeeste mainega, millest meil siin nii palju juttu on olnud, kaasa, on see, et need sisikonnad ei tohiks küll vedeleda teede ja matkaradade ääres kõigile näha. Ikka metsas on nende koht ja maaomanikuga tuleks tema maade jahiks kasutamise kokkuleppimisel (lepingu sõlmimisel siis!) need asjad omavahel kohe selgeks rääkida. Ja kui maaomanik ikka ei taha, et sisikond sinna jäetakse (noh, võibolla ongi tall maad vaid 2 ha ja ta kääbuspuudel hakkab seda sealt koju tassima), siis lihtsalt sellele maale seda siskonda jätta ei maksa.

Eestlane on suht umbusklik inimtüüp. Ega keegi Sind lihtsalt paugust oma punti ei kutsu. Nagu Sa juba ilmselt kogenud oled . Aga Sul on ju võimalik mehi tundma õppida ja ise neile tuttavamaks saada. Üks hea võimalus on siin foorumis välja kuulutatud koprajaht. Saad kokku suure hulga meestega mitmest Eestimaa nurgast ja eks siis paistab, kas tulevaks sügiseks ikka veel kõik uksed kinni või pole enam mitte. Tee proovi!

tony kirjutas:Mina olen parajalt pehmeks lasknud ja siis noaga maha koorinud.Saab ka nii,etvähe kuumutad ja siis kitkud aga see suht aeganõudev tegevus.Ziletiga võttes jäävad juured sisse (ei tea kas sellest midagi hullu ka on või ei), leeklampi ka ei soovita kasutada,pärast selline imelik maitse juures.

Just! Minu meelest ka kõige lihtsam moodus on see kui keedad mokad maitseainete ja soolaga kohe täitsa valmis, lased jahtuda ja siis koorid karva koos juurikatega lihtsalt maha. Siis lõikad ribadeks ja kui tunned, et midagi on veel puudu (näiteks küüslauk ), puistad need puuduolevad maitseained sinna ribade peale.

aivar00 kirjutas:Siin unt ma vaidlen sulle vastu - loale kirjutatakse uluki liik-s.o. metssiga. Nagu ka soku puhul- metskits. Edasi sulgudesse juba kas tall või sokk, kesik või põrsas.
Seadusandja pilgu läbi ei ole see rikkumine kui sa lased põrsa loa pähe näiteks emise sest seajaht on meil lubatud aasta läbi. Kitsega teine lugu- kui lased soku laskmise ajal (meil siis juuni, juuli, august)kitse (ema ), siis võid saada karistada, sest tema hooaeg algab alles septembrist.
Kuidas asjad aga seltsi siseselt reguleeritud on see on iga pundi oma asi. Meil oli näiteks kaks viimast nädalavahetust "käsk" jahijuhataja poolt lasta ainult põrsaid. Seda justnimelt nende tiinete "põrsasemiste" tõttu. Kui aga sesltsi juhtkond on lühinägelik nagu mustlesk kirjutab, siis on muidugi probleem olemas. Kunagi summis meil ka üks "spetsialist" talvel ajus emist ja veel kartetšiga- sai talle veidi selgitustööd tehtud ja peale seda paar aastat eelistas mees jahil käia ajumehena...

Kui Sa vaatad jahiseadust
§ 34. Jahiluba
(7) Jahiloale kantakse:
1) loa andja nimi ja asukoht;
2) loa saaja ees- ja perekonnanimi;
3) loa andmise aeg ning loa kehtivusaeg;
4) piirkond, kus jahipidamine on lubatud;
5) suurulukiküttimise loale küttida lubatud suuruluki liik ning vajaduse korral vanus ja sugu, teiste jahiulukite korral liik;
. . . siis on suuruluki puhul erisus selles, et suuruluki liik on võrdsustatud ka tema vanuse ja sooga. Seega ei ole vahet, kas Sa lased näiteks sea luba omades selle alusel põdra või kitse või lased näitseks "metssiga põrsas" loaga suure sea. Mõlemal juhul Sul puudus antud uluki küttimiseks luba. Veelkord - suuruluki puhul on tema liik ja vanus võrdsustatud ja kumbagid ei tohi eirata. Vale või vanuseliselt vale uluki küttimine = ilma loata küttimine.

Vastutus
§ 58 2. Jahipidamine suurulukile suurulukiküttimise loata
Jahipidamise eest suurulukile suurulukiküttimise loata, välja arvatud ühisjahil käesoleva seaduse § 35 kohaselt nimekirja kantud isikud, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.(kuni 12 000 kr, mitte 18 000 nagu ma ekslikult eelpool kirjutasin!)

Nüüd VV määrus
Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju määrad
Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2003. a määrus nr 48

§3. Jahiuluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamine
(4) Suurulukiküttimise loal märgitust erinevas vanuses või erinevast soost suuruluki küttimisel keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist ei nõuta.

Sellest viimasest tuleb see klausel, mida paljud jahimehed valest arusaamast tõlgendavad kui sellist, et olgu loale märgitud mis tahes, et kui on liigiliselt ikka õige loom, et siis ei karistata ja seega võib küttida. Aga jutt ainult sellest, et sellisel puhul ei määrata kahjutasu, seda sea puhul siis 6 000 krooni

Seega lühidalt veelkord
kui lased loale märgitust liigiliselt erineva looma, on tegemist loata jahipidamisega;
kui lased sooliselt või vanuseliselt vale suuruluki, on tegemist loata jahipidamisega. Siin vaid see erinevus, et sellisel juhul ei nõuta välja kahjutasu. Ja viimane tingimus ka vaid ainult seetõttu, et asi on VV määruses konkreetse leevendusena kehtestatud.

Ülejäänud jutt jumala õige - loa väljastaja peab loale märkima
1. kas ainult liigi - siis võib loa alusel küttida liigiliselt nii põrsast kui suurt, nii emist kui kulti;
2. Liigi ja vanuse - siis ainult märgitud vanust, sugu pole oluline
3. liigi, vanuse ja soo - siis vaid seda konkreetset sugu ja vanust

mustlesk kirjutas:Ja kahjuks paljudel kõrvade vahel midagi ei ole. Ida-Virus ei ole min. limiiti, vaid pannakse paika max. limiit ja nii palju ka lasta saad. Meil ei ole veel limiit(30 looma) täis lastud, aga siga ka enam metsas pole mida lasta. Ilmselge üleloendus ja nagu sellest veel vähe oleks on lastud seitse emist(hetke andmed, võib ka rohkem olla), mõned neist emistest olid küll kesikemised. Olen üritanud rääkida, et oleks aeg seajaht lõpetada, aga see jutt on kurtidele kõrvadele. Öeldi mulle nii umbes kuu aega tagasi, et jahi lõpuni veel nii palju aega, tahaks ikka jahti pidada. Sellises seisus oleks veel viimane võimalus lasta ainult põrsaid, et säästa kesikemiseid, kellelt järelkasvu loota. Aga kus sa sellega, nädalavahetusel tõmmati kaks emist jälle külili. Ei saa aru kus on meeste mõistus, alles hakkas meil sea arvukus pisut tõusma ja nüüd nulliti kogu see söötmine ja vaev mõne jobu poolt mõne kuuga ära. Kõige kurvem veel asja juures see, et mingit karistust ei järgne. Mõned load veel üleval ja ma ei ei ole sugugi kindel, et veel mõni emis ei kuku. Kas ei pane vanduma selline lollus.

Oota nüüd natuke. . . Ma ei saa aru, mis tähendab, et lastakse sellise sigade arvukuse juures (max limiit 30 siga) emiseid!? Jahieeskiri võimaldab ju loale kanda erisusi - vanust, sugu jne. Kas Teie seltsis siis seda ei tehta? Kui lastakse loale märgitust erinev loom (vanem, teisest soost jne), siis jah, tulenevalt nn kahjutasu määrusest ei saa lastud uluki puhul sisse nõuda keskkonnale tekitatud kahju, aga pädevad organid saavad trahvida küll ja see trahv ei pruugi olla sugugi väike ja märkamatu. Tegemist on ju loa nõuete rikkumisega. Põhimõtteliselt võib trahv olla kuni 18 000 krooni. Kui seltsis märgitakse loale lihtsalt "metssiga", siis jah, pole ka pädevatel organitel midagi teha kui just põrsaste eest emist ära ei ole lastud ja sedagi ajavahemikus 1. veebruar - 1. oktoober (oli vist selline see ajavahmik?)
Võin vaid lisada võrdluseks, et meie jahimaadel on min limiit sel hooajal 150, lasknud oleme juba kusagil 190 siga ja praegu ei ole veel olulist arvukuse vähenemist märgata. Aga emiseid ja eriti tiineid emiseid ei taha küttida sellegipoolest. 30-40 seaga ajud või mastid (kuda neid keegi kusagil nimetab ) on igapäevased. Viimane nädalavahetus oli jahil kusagil 30 meest, kahel päeval tehti kokku kolm aju koertega (koertemehed on meil muidugi ja koerad ka ) ja saagiks oli 23 siga. Noh, see oli ka meie seltsi rekord, aga alla 10ne sea nädalavahetusel pole vist kütitudki?! Aga palju aastaid on ka siinkandis olnud emise laskmine põlu all ja ega see praegugi nagu eriti kaaslaste poolt heakskiitu ei leia. Momendil lihtsalt arvukus üle mõistuse suur ja emise laskmine rohkem selline eetiline probleem - mitte vähese arvukuse probleem.

aivar00 kirjutas:Lihtsalt endal peab midagi "kõrvade" vahel olema enne kui päästad.

Just! Seda ma tahtsingi rõhutada. Mitte seda, et nüüd peaks jahi kinni panema. Kuigi, jah, ega koertega seajaht, mis selle kuu lõpuni käib, nende varakult poeginud sigade järglaskonda just ei soosi. Seega ei ole küsimus mitte ainult päästmises.

Panen siia jutu tänasest jahimeeste listist lootusega, et seda loeb veel suurem seltskond ja loodan, et Janno selle peale ei pahanda. Mõte selles, et emiste laskmine tuleks nüüd ikka ära lõpetada küll. Kui vaatad, et tuleb üksik suur ja lased ära, siis ikka jääb võimalus, et terve pesakond triibulisi jääb emata. Küsimus on nüüd siis eetikas, sest nii mõneski piirkonnas, ka siin Läänemaal, on sigade arvukus ikka väga-väga kõrge ja nii mõnigi mees võib öelda, et neid emiseid küllaga. Aga hoidkem nüüd siis seda, mille kadumise üle me nii väga kurdame ja mida me ajakirjandusest ikka ja jälle loeme - lugupidamist jahimeeste ja looduse vastu!

Janno jutt :

Tere!

Tahan jagada oma uudist ja kogemust.

nimelt laupäeval avastasin oma söödalt väa pisikesed sõra jäljed lumelt ja üllatus oli üsna suur. Koheselt teavitasin ka jahikaaslasi (ise see päev jahtis osaleda ei saanud) ja palusin neil sinna metsa mitte minna, kuna kaks emist on vastsündinud põrsastega - ajujahil nii pisikesi ei näe ning koerad võivad põrsad maha murda. Jahikaaslased arvasid küll, et ma teen nalja kuid õnneks oli mujal sigu ajada ja sinna metsa nad ei läinud. Eile õhtul vedasime traktoriga sööda tagant metsast puid välja ning vastsündinud triibulised seapõrsad ilmutasid ennast söödal. Üllatsu ja imestus oli suur, sest sellisel ajal ju tavaliselt ei ole seal veel põrsaid ja kuus põrsast ennast traktorist küll segada ei lasknud (traktori ja põrsaste vahe 15-20 m).

Vot sellised imelood Tuudi JS maadel

Janno Tomingas

honkomees kirjutas:Eks see ikka oma huvist, ei keegi sunni. Peale nülgimist, kondistamist ja maksasöömist jõuad lihtsalt nii hilja koju ... Ja nõrgemad vennad vajuvad pühapäevaks ära, siis vähem mehi ja suuremad portsud Ja kui meie pundi mehed miskipärast ei taha jahti teha, siis põrutan teise punti, kus kah nimekirjas ... ma ei taha küll ühtegi võimalust vahele jätta, na lollakas sihuke

Nagu erinevate kaliibrite ja erinevate tootjate vahele ei saa võrdusmärki tõmmata, nii ei saa ka erinevate meeste ja nende tahtmiste vahele võrdusmärki tõmmata. Jumala eest - kui ühele meeldib puit ja teisele plastmass, siis see on sama, mis ühele graveeritud relv ja teisele lihtne nui. Nui mitte pahas mõttes. Relv ju ikka sama ja laseb sama hästi ja sama kaugele ja on samamoodi lolli käes ohtlik.
Ise olen rohkem konservatiivsusele kalduv jahimees ja seetõttu hindan rohkem traditsioonidega relvi. Tõsi - traditsioonid võivad olla euroopalikud või ameerikalikud või jumal teab veel millised. Siia ma oma paindlikuses üldse mingeid eelistusi ei tee. Ehk teisisõnu jõuame jälle välja sinna, et ühele meeldib ema, teisele tütar, ühele blond, teisele brünett. Ja nagu me ei saa soovitada sõbrale seda, millise naise ta peab võtma, ei maksa ka soovitada seda, millise relva ta peaks ostma. Saame kiita või laita vaid seda, mida ise proovinud oleme ja mille kohta me häid ja halbu omadusi teame. Ja ka see ei peaks olema sõbrale siduv, sest arusaam jahist ja relvadest on nii lai, et seda piiri ei oskagi kohe kuhugi tõmmata. Hea relv on nagu hea konjak - on marke, mille üle ei sobi vaielda. Aga anna seesama pudel mõne võhiku kätte ja tema ütleb ikka - tavaline puskar.

On üks kuldne tõde - muretse selle pärast mida sa muuta suudad ja ära muretse sellepärast mida sa kuidagi muuta ei saa! Ja veel üks kuldne tõde - inimene saab eelkõige muuta iseennast ja selle läbi muutub ka maailm paremaks!
Relv on üks kõrge ohuallikas. Kui me muretseme turvalisuse pärast lasketiirus ja näiteks igasugustel sõjaväelistel laskmistel on iga 10konna mehe kohta üks juppjumal, kes kõik relvad enne ja pärast käsklust "tuld" üle vaatab ja ikka juhtub õnnetusi, mis me siis räägime sellest, et metsas seda enam ei juhtu. Kui tiirus keegi astub üle tulejoone, siis on kohe "tuli seis!", mis siis, et mees on tegelikult laskjatega praktiliselt ühel joonel ja need ei ohusta teda veel miskitkimoodi. Rikoseti võimalused on tiirus praktiliselt 0.
Metsas jääb alati võimalus, et midagi läheb nihu. Kui see ei ole mõne mehe lauslollus, millele tuleb oma oleku ja käitumisega ja vajadusel ka käreda ütlemisega tähelepanu juhtida iga päev ja iga kord kui Sa seda märkad, siis ülejäänud ohud ju ikka jäävad. Välista neid palju sa välistad! Ja ajakirjandus jääb nendest kirjutama ja ülejäänud ühiskond selle taustal jahimeeste kohta hinnangut andma.
Ühesõnaga - andkem endist parim! Kes tahab, see palvetagu, et midagi ei juhtuks! Aga õnnetusi lõplikult välistada ei ole võimalik. Nagu autoavariisidki! Kahjuks!

andrus kirjutas:http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=21202765

Olen selles artiklis kirjutatuga ja ka siin foorumis eelpool olevate kommentaaridega Sassi jutust täiesti nõus. Minu meelest ajas Sass teleka ekraanil täiesti seosusetut juttu. Ja Reporter oli muidugi tasemel - alustas ikka ja jälle selle vana videoga, siis näitas vigastatud ja väänlevat metskitse jne jne. Üks rääkis seda, mis sülg suhu tõi, teine tegi lihtsalt müüvat uudist. Olen isiklikult selle kandi jahipidamistega suhteliselt hästi kursis ja midagi sellist, mida Sass rääkis ja mida Reporter uudisena edastas, Leisi kandis ei ole toimunud ega toimu ka. Ilmselt Sass, tulenevalt tema auväärsest east, suudab juba kõik elus nähtu ja kogetu panna ühte päeva ja ühte kohta ja see päev oli just eilne ja koht just nimelt tema maja tagune. Natuke veel üldistusi ka ja "asjatundja" kommentaar ongi valmis. Kahju! Muidu ju igati lugupeetud ja tore inimene.