Jääger-online jahindus foorum

Üllar Tamm kirjutas:

kakuke kirjutas:Kitse ja siga on suht palju. Mis viga kiskjatel elada ja paljuneda.

Veel on kitse ja siga mõnel pool Meil piiriäärsetes metsades kitsega lood juba suht nutused, eks saabuv( ) talv näitab, kuidas sigade järelkasv on vastu pidanud Oma osa nende ridade harvendamisel on huntidel, ilvestel ja ka hulkuvatel koertel Kui kahele neist on võimalik isegi jahti pidada, siis viimane on ju lausa püha lehm öiroliidus Aru ma ei saa, kelle huvides see on

Ega hulkuvate koerte "pühaks lehmaks" pidamine ei olegi eraldi kellegi huvides. See on ikka ühiskonna terviku huvides. Kui kunagi olid orjad ja gladiaatorid, keda peremees võiski maha lüüa või siis elu ja surma peale võitlema panna, siis enam ju ühiskond sellist asja ei talu. Eesti liitus sellise üldhumaanse mõttelaadiga lihtsalt natuke liiga vara - meie väike ühiskond ei olnud veel oma lemmikloomapidajaid piisavalt harinud ja korrale kutsunud. Ja ei ole suutnud teha seda tänasekski veel. Nii saabuski põhimõte, et igal loomal on õigus elule (loe. igal hulkuval penil on õigus elule) penidele õigel ajal, aga ühiskonnale natuke liiga vara. Aga ega siin enam tagasikäiku ei ole! Täpselt samuti, nagu ei ole tagasikäiku enam gladiaatorite võitluste juurde. Ja lohutuseks võib öelda, et omavalitsused, milledele hulkuvate lemmikloomadega tegelemine on seadusega pandud, on viimastel aastatel siiski midagi juba tegema hakanud. Aga lõpplahenduseni jääb veel palju aastaid ja jahimehed saavad seda probleemi veel kaua kiruda.

Kahju, et meil siin Eestimaal sellist kena ülevaatlikku kaarti-plaani internetist võtta pole. Oleks ju samuti väga hea ja igaleühele arusaadav ülevaade olemas kuidas siin pesakonnad paiknevad, kuhu populatsiooni piirid ulatuvad ja milliste maakondade metsadesse juuri ajama hakkavad. Meie maal siiamaani liigikaitse kuidagi nagu mingi erialainimeste tagatoa info. Ainult spetsialistid pääsevad ligi.

Kui ei ole saladus, siis mis imeriist see selline on, mis niisuguse padruniga pauku teeb? Kas midagi vana ja head?

See on tõesti üks huvitav relv! Kui ta nüüd ikka korralik püss on, mitte üks hunnik rauda, millist kommentaari ma siit kusagilt lugesin, siis oleks nagu Holland&Holland vastuvõetava hinnaga koju kätte toodud.

Sattusin ühele huvitavale leheküljele kui otsisin, et milline padrun on .600 NE. Et see kaliibrite asi ongi üks pagana segane värk, siis siit vähemalt saab vaadata, milline üks või teine padrun välja näeb

http://www.ammo-one.com/Whats-New.html

Ega mina teile, kes te olete endile 308 või 30-06 või mis iganes kaliibrid valinud, vastu vaielda ei tahagi. Kõik need relvad teevad hea küti käes head tööd. Olen ise samuti olnud 308 mees ca 15 aastat ja mul on see relv alles ja ma kasutan ka teda. Aga põdrajahil ma enam 308ga ei käi! Pimedas ja varitsusel kasutan aga küll. Selle teema all tahtsin lihtsalt rääkida püssist, mis ei ole meil väga laialdast kasutamist leidnud. Ja ilmselt ei leiagi! Sellel on mitmeid põhjuseid
1. relv on mõne jaoks liiga lihtne
2. relv on mõne jaoks liiga odav
3. laskemoon üks kallimaid
4. laskedistants ei ole üle 150 m enam mõtekas, sest raske kuul hakkab väga järsult langema
5. relv ei ole universaalne, et lased hanest põdrani

Aga on tal ka kindlaid eeliseid
1. kui ikka pihta saad, siis looma kaugelt otsima ei pea (isegi s..a lasu korral)
2. Lihaskoe purustused (verevalumid) tabamiskohal on tõesti minimaalsed
3. vajadusel väga kiire ümberlaadimise võimalus (meestele, kellele ei meeldi poolautomaadid, nagu mulle endalegi!)
4. väike võimalus saada rikošetti tänu kuuli raskusele
5. relva omapära - ikkagi torusalve ja vibulukuga relvade klassika
6. väga ilus pauk (selline tugev, aga üsna kume - ei hakka kõrvadele ja on ka kõrvalt ilus kuulata)

Ja noh lõpuks, kui oled näinud telekast reklaami "tahan Brandti!", siis saad ka aru, miks ma selle püssi ostsin. Tahtsin sellele universaalsele 308le lihtsalt midagi mõnusat ja uudset kõrvale. Ja et see ei oleks midagi väga tavalist, aga oleks samas teatud jahtide puhul mõnede eelistega. Ja et ta mulle meeldiks ja istuks ka! Selle kõik ma Marlini puhul ka sain. Muide, meie jahiseltsis on selliseid Marlineid juba kolm . Mina olin kolmas!

Jah, Sul baddman on õigus. See kolmas on lastud umbs 120 m pealt. Teised kaks seent on lastud ca 50 m distantsilt. Selle vähemseenestunud "maksapaugu" pärast arvan, et relvale võiks siiski panna ka väikese optika. Sest (olen ise kusagil 15 aastat peaaegu eranditult läbi optika lasknud) 120 m pealt oli see põder ikka Marlinil oleva lahtise sihiku jaoks liiga väike. Ei tunnetanud sihtimiskohta! Veel ka ajust tulev loom ja laskmine lihtsalt käelt. Nii läkski, et tulistad "kuhugi keskele" ja see ei ole mitte hea!

Olen selle teema alustanud ja tahan nüüd ka lõpetada. See ei tähenda, et keegi siia oma kogemusi lisada ei võiks. Ikka võib ja peabki! Sest ilmselt tegemist ikkagi relvaga, mida Eestis veel suht vähe kasutusel.
Tahtsin lõppu lisada ühe pildi, kus peal 4 kuuli. Kolm neist on välja võetud põtrade keredest, üks lihtsalt mööda lastud ja imekombel ühe jahikaaslase poolt põldude vahelise tee pealt üles leitud. Leidmiskoht ca 500 m kaugusel tulistamiskohast. Kuul on tõenäoliselt läbinud viljakõrsi, mingeid mättaid ja pajuvõsa. Samas, peab tunnistama, et jutud sellest, et raske kuul ei lähe väga lihtsalt rikosetti, peab paika. Kurss just täpselt selline, nagu ta püssist sihtides oli. Teiste, "seenestunud" kuulide kohta võib öelda, et oma kaalus ei ole nad grammigi kaotanud - nii nagu nad olid väljalaskmisel 22,7 g, niisuguses kaalus on nad ka "seenestunud" kujul. Seega - hea ja tappev laskemoon, milline kilde mööda loomakere laiali ei pritsi. Tegemist siis Rhino 350 Gr (22,7 g) kaaluvate kuulidega laskemoonaga.

Jah, vaadake proofili pealt poisi postitusi. Noor ja tubli poiss. Kindlasti ei tule temast edaspidi selline jahimees, kes muudkui püssist "kõrvetaks". Näeb metsa ja loodust, näeb seda, mis on huvitav ja ka tema küsimused on huvitavad ja "põnevil"!
Toetan kohe omapoolse ka robi1 arvamust. Kui selline poiss selliste huvidega veel ühe vanema kogenud küti kõrvale satub, siis võib arvata, et see päris jahikultuur ikka alles jääb.

kärss kirjutas:30-30 win-il kannatab tühjaks laadida ka sellest samast august kust padrunite sisse toppimine torusalve käib.Litsud aga selle klapi alla ja aitad natuke näpuga. Jooksevad ludinal välja, pole vaja ümber pumbata. Kas keegi 45/70 pole seda proovind?

Tegelikult saab ka 45/70 -el seda teha. Proovisin seda (instruktsioonis tegelikult kirjeldatud!) võtet kohe esimesel laadimisel. Lõhkusin pöidlanaha ära. Ja kuul jäi kuidagi sinna klapi vahele kinni ja närustas veel seda ka. Aga asi oli selles, et selle nn laadimisklapi serv oli liiga terav. Tahtis õhkõrnalt sametviili ja nüüd katsetasin uuesti ja . . . täitsa toimib see süsteem. Nii, et aitähh tähelepanu juhtimast! Üks asi jälle selgem.

Ah, nüüd jäingi kommenteerima. Aga paar küsimust, millele unustasin vastamata.
Metsalane küsis, et milline salv relval on? Torusalv ja mahutab 4 padrunit. Lisaks võimalik üks ka veel kohe rauda panna. Relva käsitsemise ainuke miinus ongi minu arvates tühjakslaadimine. Et kui just salve tühjaks ei lase, siis tuleb kõik padrunid ükshaaval padrunipesast läbi pumbata.

Peepk-le vastuseks, et olen Sinu püssi näinud ja ka käes hoidnud. Augustis, laskekatsetel. Ja pean tunnistama, et see andis mulle viimase tõuke, et endale samasuguse kaliibriga relv soetada. Algul plaanisin samuti ühelasulist lahtimurtavat. Aga siis jäin selle vibulukuga Marlini mudeli juurde.
Kui veel elus endale midagi juurde muretsen, siis oleks see vast juba tulelukuga musket Igasugused väga täpsed ja väga võimsad, samas väga kaugele laskvad jahirelvad jätavad mind täiesti külmaks. Aga relva ja kaliibri valik on ikka väga isiklik asi ja mina ei ole küll see mees, kes tahaks kellelegi midagi ette kirjutada. Iga relvaga saab lasta ja väga hästi lasta.
Kellele meeldib ema, kellele tütar!

Metslane kirjutas:Kui suur salv sul on? Palju selline kuul maksab?

Rhino karbis 18 padrunit ja maksab 750 krooni. Muidugi, odav ei ole ja niisama paugutada tuleb kallis. Aga kui padrunikestade tagavara juba kogunenud, siis on olemas ka variandid ise laadida ja siis tuleb hind ikka juba palju väiksem.
Aga kuna ma jahil just tükitööd ei tee, siis ei pea ka sellist padrunihinda kaupluses liiga kõrgeks. Selline laskmine, millist eespool kirjeldasin - ausalt öeldes pole ma igal hooajal isegi kokku nii palju loomi lasknud. Mõtlen siin suurt ajujahtide hooaega.

Miks valisid RHINO,see ju ilma vaskkestata tinaplönn.

Ups, eksid! Rhino selline moon, kus poolmantel ülemisest otsast, selles osas, mis padrunist välja jääb, lihtsalt vaskmantli pealt veel väidetavalt molübdeeniga kaetud. Seal, üsna õhukese molübdeenikihi all täitsa vaskne mantel olemas. Ja tundub mulle, et väga hea kuul. Arvan, et ka Waldus eksiti selle kuuli kirjeldusega. Aga padrunikarbil ilusasti joonis peal (kuuli läbilõige), milline see kuul tegelt on.

peepk kirjutas:Arvan et lasid lähedalt,100 meetri pealt ei jää mingit verevalumit.Pilt rohkem selline et tropirauaga aug loomast läbi löödud.Kui mahti leiad anna teada kuidas 100 meetri pealt ära kutsub kui muidugi võimalus tuleb,hea et relvaga rahul oled.Kas optika kah juba peal.

Jah, Sul õigus, lasin 40-50 m pealt kõik loomad. Mõtlesin ka ise, et selliselt distantsilt ajab asja väga hästi ära ka siledaraudse kuul. Aga see ei ole ikka päris see! Mulle meeldis oma kaliibri puhul just asjaolu, et olenemata sellest, et kuul loomast läbi jooksis, võttis ta looma ikka kohe maha. Tabamus ise oli rindmikus, aga effekt oli selline, nagu oleks tabanud selgroogu.
Optikat peal ei ole ja esialgu ei plaani panna ka. Kui midagi sinna paigutan, siis midagi sellist, nagu Sinu enda Buffalo peal on või siis lihtsalt ühe punatäpi. Arvan, et suurenduse olemasolu ei olegi väga vajalik, sest relv ikka suuruluki laskmiseks ja kindlasti mitte kaugemalt kui 150 m. Peale selle - sellele püssile mingi vägev optika lihtsalt ei sobi. See oleks nagu sadul lehma seljas. Aga punatäpp oleks lihtsalt vajalik hämaras laskmiseks, sest kirp-sälk sihik hämaras ja vastu valgust tulistades natuke liiga koba. Vasakule-paremale palju ei eksi, aga üles-alla võib eksida küll.

Noh, ja nüüd siis sellest, mis püss metsas tegi
Nimelt sain uue püssi laupäeval esimes suures põdrajahis ära proovida. Ajust tuli mulle peale kolm looma. Esiti suur siga - sai pihta ja sinnasanasse ka kukkus. Seejärel kohe kaks põtra, ema vasikaga. Mõlemad said pihta ja sinnasamasse ka kohe kukkusid. Kõigil olid nö abapaugud. Seast ja suurest põdrast jooksid kuulid läbi. Vasika rindmikust sain kätte ühe korraliku "seene". Loomade rindmikud ise ei olnud midagi hullu - mõtlen siin purustusi. Pigem vähem verevalumeid kui 308 puhul.
Kuna räägin siin püssist, siis ei hakka üldse rääkima sellest, et see iseenesest suur vedamine oli. Isegi nii suur, et endal lausa lihuniku tunne kallale tükkis. Aga mis tehtud, see tehtud!
Relv on hea. Ümberlaadimine on kiire ja lihtne. Vibutad relv palges lukku ja juba võid uuesti tulistada, ilma et sihtmärk vahepeal ära kaob. Seekord oli laskemoonaks Rhino 22,7 g (350 Gr) poolmantel kuul.
Mis seal ikka - kui keegi seda juttu loeb ja tõsisest kaliibrist lugu peab või tahab pidama hakata, siis mina julgen sellist relva küll soovitada.