Jääger-online jahindus foorum

aadu kadakas kirjutas:Tekkis huvist küsimus, et kui (jahi)koer koduõuest või lausa ketist ära võetakse, kas siis on pmst kompensatsioonimehhanism olemas? On pretsedenti?

Minu teada on paar sellist juhust olnud küll kus koduõues huntide poolt murtud koerad on kompenseeritud. Pead ei anna ja fakte endid kusagilt otsida ka ei oska. Minu piirkonnas/lähikonnas pole koerte murdmisi ette tulnud ja seetõttu pole ise ka selliste juhtumitega lähemalt kokku puutunud. Kui keegi on lähemalt kokku puutunud, siis võib-olla täiendab ja kirjeldab. Aga kindlasti ei toimu kompenseerimine nii, et ametimees käib mööda talusid rahakott näpuvahel ja maksab kompensatsioone. Selliste kompensatsioonitaotluste jaoks ikka oma kindel reglement. Kui minu naabril 5-6 aastat tagasi murti maha mõned lambad, siis ma nägin tema taotluse esitamise teele suunamisega ikka tõsist vaeva. Kui taotlus sai lõpuks esitatud, siis kõigepealt tuli kohale Keskkonnaameti ametimees ja seejärel ka raha. Ja vana oli ikka väga õnnelik - sai jälle nädal aega "tina" panna Aga kui taotlust ei esitata, siis kindlasti ka ei kompenseerita!
jyrile - kui nüüd Sinu loogikast lähtuda, et jahipidamine on teenistusülesanne, siis peaks ju olema juba õigus ka kõrgendatud pensionile ja vormiriietusele. Vähemalt
ja puugile - tegelikkuses jäi ikka mulje küll, et kutsud seadust eirama. Ma võin ju Sinust kui koerakasvatajast aru saada, aga püüa ikka rõhke õigetesse kohtadesse panna!

Mina seevastu ei näe GC arvamuses jällegi mingit tembeldamist! Pigem üsna "talumehelikku" loogikat. Samad sõnad ka hundiküti seisukohale.
Lappasin ka natuke seaduseid, et mis või kes see jahikoer siis seaduste mõistes üldse on.

1. Loomakaitseseadus - määratleb lemmikloomad lubades lugeda lemmikloomadeks ka teatud eriülesandeid täitvad loomad. Aga jätab oma loetelus sõnaga "näiteks" otsad suht lahtiseks . . . et siis sinna võiks loetelusse nagu lisada ka jahikoerad, aga otse seda ei ütle

2. Jahiseadus - defineerib jahikoera kui jahipidamisvahendi - ühesõnaga vahet pole, koer ei ole jahiseaduse mõistes mitte "kes" vaid on "mis", nagu jahipüssgi.

3. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus - § 32 lg 4 märkega 1 eristab teenistuskoerad ja jahikoerad juba konkreetselt sõnaga "ja", seega teeb nagu konkreetse eristuse, et jahikoer ei ole teenistuskoer.

Nüüd jah, hundiküti seisukohalt vaadates oleks tõesti igati tervitatav kui riik hüvitaks igasuguse suurkiskjate poolt tekitatud kahju. Oleks hundivastastel vähem "konti" närida. Teisest küljest tuleks siis riigil nagu hakata hüvitama ka hundist või karust ehmatanud küti jahipüssi (jahipidamisvahend jahiseaduse mõistes nagu jahikoergi) kaotust kui ta on selle suures ehmatuses karu või hunti nähes metsa maha visanud on ja pärast enam ülesse ei leia
Kui nüüd aga GC loogika vastaselt tegutseda, siis peaks riik hakkama ka minu kui küülikukasvataja kahjusid kompenseerima kui ma lemmikloomana peetava küüliku metsa kaasa võtan, jooksma lasen, ja hunt selle seal siis kinni püüab ja ära sööb.
Ühesõnaga, ka mina leian, et jahikoer võib sinu kodu juures aias olla lemmikloom, aga metsas on ta jahipidamisvahend ja kui sa lähed oma lemmikloomaga jahti pidama, siis on jahimehe kohustus hinnata ka ohte, millised sellisel juhul sellise tegevusega kaasnevad. Ja kui siin rääkida rahalisest kompensatsioonist (mis on sisuliselt kahjunõue), siis on sellise kompensatsiooni tagamiseks olemas kindlustusseltsid.
Muidugi, ma ei ole jurist ja ma ei tea ka konkreetse juhtumi üksikasju ja tagamaid. Saan vaid väljendada oma seisukohta siit foorumist loetu põhjal. Ja ma ei ole ka hundikaitsja. Hunt on minu jaoks vaid üks meie metsade uluk, suurkiskja, ja puutub antud teemasse kõige vähem. Kõige olulisem on seaduste regulatsioon, et kus, mis puhul ja kellele on ette nähtud hüvitised riigi regulatsioonide poolt tekitatud kahjude hüvitamiseks! Ja sellised regulatsioonid koostatakse erinevatele loogikatele toetudes. Võib-olla ei ole siis meie lugupeetud ühiskondlikud organisatsioonid regulatsiooni väljatöötamisel piisavalt oma sõna sekka öelnud. Aga võib-olla pole ka nende käest küsitud.

kakuke kirjutas:Aga selle eetikaga on selline lugu, et ühe meelest on üks asi eetiline, teise meelest jälle mitte, kolmas arvab üldse ei tea mida. Ma jälle mõtlen nii, et seadused on kirja pandud kunagi ka selliselt, et seal taga on olnud teadlased ja muidu teadjamad inimesed. Mõtlen just jahiaegasid. Seadus siis on ebaeetiline? Kas ikka tasub olla usklikum, kui paavst ise? Äkki on seal taga soov pelgalt teistest parem olla/näida?

Ei, kakuke, kindlasti ma ei ole usklikum kui paavst ise! Ja seadus on ikkagi regulatsioon õiguste, kohustuste ja käskude-keeldude vahel. Ei enamat! Ja kindlasti ei soovi ma olla kõigist teistest parem. Mul on lihtsalt mõned väga lihtsad põhimõtted, miks ma ei kasuta jahipidamisel kõike seaduses lubatut. Ja ei kasuta sellepärast, et kõik lubatu ei olegi eetiline. Konkreetses teemas siis vastsündinud poegadega emade tapmine või kohe-kohe sündivate poegadega emaste tapmine. Mis siis, et seadus seda lubab. Minu jaoks on see samasugune JOKK nagu on JOKK paljude teiste seaduste ja tegude puhul. Saab ka teisiti! Ma ei saa sellist tegu (tiine emase tapmine) oma sisemuses kuidagi õigeks pidada. Lihtsalt ei saa. Ja seda ma ka välja ütlesin. Ei enamat! Ja viinud on mind sellise seisukohani kindlasti päris pikk jahimeheks oleku aeg kuhu on mahtunud sisse ka mitmeid (minu enda praegusest seisukohast vaadatuna) ebaeetilisi, aga seadusega lubatud, tegusid. Nagu minu allkirigi ütleb "Jahil juhtub . . . " Aga eks igaüks areneb ja läbib omad etapid individuaalselt. Ja hea on kui sul on kogenum jahikaaslane, kes aitab sind "õigel teel" hoida. Kui pole, pead selle ise leidma. Võib-olla aitab minu kirjutatu natuke sellele "leidmisele" kaasa!

rixa kirjutas:Aga hiiri te püüate ikka ainult kastlõksudega ja tiined lasete lahti? Miks hiired-rotid nüüd vähem loomad on, kui kobras või kährik? Mürgist ei hakka üldse rääkimagi. Paljude jaoks on kobras samasugune kahjur, ainult kaal on pisut suurem.

Demagoogilisele http://et.wikipedia.org/wiki/Demagoogia näitlikustamisele on raske vastu seista. Nii võib lõppkokkuvõttes jõuda näiteni, kus taimetoitlane on kõige suurem "lapsetapja", sest tarvitab peamiselt söögiks vaid idusid (taimede lapsi)
Austus elava vastu ja samas jahikire rahuldamine (nagu H:owl juba väitis) ongi imeõhukesel jääl kõndimine ja igast teost ei saa mitte kangelastegu jahieetilisest seisukohast vaadates.

andrus kirjutas:. . .Teeme loosungid ja hakkame ise endi vastu protesteerima??

Aga kes siis veel? Nii tulebki teha! Mitte keegi väljastpoolt ei suuda seda nii tõhusalt teha kui jahimehed ise. Igastahes vollifedjale õige probleemi tõstatamise eest!
Ja kui me isekeskis selliseid ebaeetilisi käitumisi ei lahenda, siis kuskohalt peab tulema see nii oodatud austus jahimehe kui loodusesõbra vastu? Ise määrime end äkaga kokku ja tahame, et ühiskond aktsepteeriks seda haisu kui meeldivat lõhnaõli??? Jah, seadus võib ju lubada. Aga seadus ei keela oma kodus põrandale sülitada kah. Aga kuidas me sellisesse kodusse ja sellise kodu elanikesse suhtume?

Mulle tundub samuti, et vahel kisub emotikonide kasutus minema liiale. Mis seal salata, seda iseendagi puhul. Vaatad neid nägusid siin teksti kribamise kõrval ja kangesti tahaks oma juttu veidi värvikamaks muuta. Ja nii klikkadki mõnel meeldival märgikesel.
- minu jaoks tähendab see emotikon seltskonnajuttu. Juttu, mida räägitakse, väidet, milline ei ole mõeldud aksioomina, millele võib alati vastu väita. Ühesõnaga - oleme mõnusad ja arutame!
- noh see on see, mis ta on eluski - hästi tehtud, hästi öeldud! On meilgi siin foorumis liikmeid, kes suudavad alatihti midagi väga tabavat väita või öelda. Seda märgikest kasutada nendele kaasa kiitmiseks/toetamiseks - minu meelest täitsa OK
Seega - emeotikonid pole süüdi, süüdi on nendega liialdamine või mõttetu teksti toppimine!

On veel üks asi, mis mind foorumi tekstides häirib ja see on Teietamine. Foorum on foorum ja enamasti on selle liikmed kasutajanimega ja need kasutajanimed on veel erinevalt pärisnimest väikese algustähega. Näiteks olen mina oma kasutajanime "unt" kirjutanud täiesti sihilikult väikese tähega, sest ma tean, et on olemas pärisnimega Unt`te. Vot neid pärisnimega hr või pr Unt`e ma teietaksin küll. Aga "unti" ei ole sobilik teietada. See jätab selle Teietamise kõlama kentsakalt. Umbes nii, nagu kambrikaaslane, kelle hüüdnimi on Serõi (istub juba kolmandat korda) küsiks hommikul oma teiselt kambrikaaslaseslt, kelle hüüdnimi on Vobla (istub alles teist korda), et "Kuulge, härra Vobla, meie kubrikus on kahtlased aroomid, kas Te mitte täna öösel pisut vähe oma kõhutuult ei talitsenud?"
Ühesõnaga - minu silmis kõlab Teietamine foorumi tekstis umbes nagu suurtähtedega kirjutamine, ülirõhtamine või siis ülipüüdlikult viisakas olemine. Võib-olla ka teatud juhtudel kirjutaja väga madalat enesehinnangut, küürutamist väitluses.

Eks selle hülgeküttimisega on samamoodi nagu karu ja hirve küttimisegagi. Et kellel neid on, seal ikka omad mehed kütivad - väljastpoolt saab ligi vaid siis kui küttima kutsutakse või siis ostad küttimisõiguse.
Ennustamine pole küll just eriti täppisteadus, aga mul on täna küll selline tunne, et seda nn "rannarahvast, kellel on hülgeküttimine traditsioon", et seda rahvast väga palju pole. Ja eks see hüljes selline suuruluk ka, keda siiski hakatakse küttima rohkem trofee pärast, mitte selle pärast, et sealt eluks vajalikku saada (nagu see on olnud varasemal ajal). Eks selline jaht vast ikka rohkem turismijahiks kujuneb. On ju meilgi mingi klubi või asi, kuhu kuuluvad mehed, kes on küttinud kõik meie suurulukid. Nüüd on siis neile avanenud võimalus oma trofeede hulka lisada ka hallhülge kolju ja nahk. Jääb üle vaid loota, et nad selle piduliku sündmuse puhul siis ka sõpradele-jahikaaslastele hülgepraadi maitsta pakuvad
Ise olen oma elus kaks kalapüügi mõrda uppunud hüljest nahastanud. Viimane (sellest ka oma 20 aastat tagasi) oli just uppunud, lihakeha oli alles täitsa soe, ei suutnud ma ikkagi tema liha pannile panna. Kartsin, et pärast tuleb pann koos lihaga minema visata ja köögis remont ka veel teha . Nüüd isegi kahetsen - oleks pidanud ikka ära proovima

duv kirjutas:Mis materjalist see kivi on, kas looduslik või mingi tulemasina oma sarnane?

Tegemist ränikivimiga http://jaanmarss.planet.ee/juhendid/Tul ... html#pt019

Täna on vist ilmutuste päev. Ka mina sain küttepuid saagides äkki ilmutuse (nagu H:owl-gi). Minu ette ilmus nimelt Püha Jüri, hundi seljas nagu alati, ja palus mul tema nimekaimu jyri mitte sarjata. Ja seda ma talle lubasin. Aga ühel tingimusel - et kui Püha Jüri annab jyrile edasi minu palve. Ja see on - argumenteeri, küsi, vaidle, lükka ümber! Aga ära lihtsalt tule teemasse, et solgipang tühjaks valada!
Elagu hundid ja Pühad Jürid!
http://et.wikisource.org/wiki/Lehek%C3% ... n.djvu/219

aadu kadakas kirjutas:

unt kirjutas: Ja loodus täitis tekkinud tühikud kiiresti aseainega - šaakali ja kärntõvega!

Päris julge väide, et hundist tekkinud nö tühimik täideti šaakaliga. Kui see muidugi provotseeriv kild Jyri suunas polnud .
Üks selline ohtlik lähenemine on, kui tegelikke põhjuseid lõpuni teadmata panna kohalik diagnoos. Või teha mingitsorti poliitikat. Sedasi võiks väita, et looduskaitsealadel kotkaste poolt likvideeritud kährikute tõttu on metskanalised seal paremas seisundis. Aga tugevasti seda ei taheta presenteerida, sest kotkad on hakanud ka metskanalisi seetõttu rohkem vitsutama.

No mis sa teed kui SPETSILISTE lihtsalt pole Aga kindlasti mitte jyri provotseerimiseks! Jyri aktiveerub niisamagi
Aga seda metskanaliste väidet pole ma veel kuulnud. Tundub siiski, et kärntõve kiire ja üleriigiline "aktiviseerumine" on siin suurem tegur kui kotkaste arvukuse kasv. Viimaseid näeb mõnel pool Eestis juba rohkem kui ronki ja vareseid kokku

jyri kirjutas:

unt kirjutas:Tõde sünnib siis, kui Sa oma suure kogemustepagasiga kas või natkenegi püüad siduda ka teiste teadmisi ja praktikaid! .

Just seda ma üritangi teha - ehk leida ka teistsuguse autoriteetse arvamuse kandjaid. Ja muuseas, olen karsklane. Nii et pole vaja enda eeskujul üldistada. Eksperte Eestis ikka on, aga paraku mitte huntide-ega Aafrika seakatku alal. Kõige kõvemad juurisid isegi marutaudi välja ( asendades selle palju "leebema" kärntõvega). Nii on lood.

"Kõige kõvemad juurisid . . ." Jah, nii see on, et loodus tühja kohta ei salli. On selline inimese sekkumine nüüd hea või halb - ma isegi ei oska öelda, sest see on üks pisike sekkumine globaalse sekkumise jadas. Sama kehtib ka huntidega - kas šaakal on siin tänu võimsama kiskluse nappusele meie metsades või on siin veel mitmeid muid tegureid? Ma ka täpselt ei tea!? Fakt on see, et hunt suuremal osal riigi pindalast kiskjana ei domineeri nagu Sinu poolt mainitud marutõve viiruski pärast massilist vaktsineerimist. Ja loodus täitis tekkinud tühikud kiiresti aseainega - šaakali ja kärntõvega!
Aga . . . otsid Sa ikkagi autoriteetseid või äkki hoopis autoritaarseid (nagu Sinu enda arvamused tihtilugu kipuvad olema!) arvamusi?!

Kuule jyri, Sinu sõnavõtud meentavad mulle kunagi kuuldud lugusid vikingite sõdalastest. Seal olla olnud sellised tegelased, keda kutsuti peersärklasteks. Need tegelased seisnud lahingu eel oma väesalga esireas ja nende ülesanne olnud kole välja näha, jalgu trampida, möirata ja vahtu suust välja ajada. Ikka vaid selleks, et oma mehi üles kütta ja vaenlast hirmutada.
Võiksid natukenegi endale selgeks teha, mis asi on hundikari, kuidas ta kujuneb, kuidas ta endale territooriumi hõivab jne. Seejärel natuke juurelda, mis seda kõike ohustab. Ära tule välja Sinu poolt nii kiidetud, aga ometi ajale ja arengutele alla jäänud nõukaaegsete teadmistega, kus ulukeid jagatigi vaid kasulikeks ja kahjulikeks, kus peeti kullisõdasid ja lasti hunte "koheselt, nagu võimalus avaneb!"
Jah, ka mina olen oma jahimehe teed alustanud seltskonnas, ka nõuka ajal, kus valdavad olidki samasugused suhtumised ja arusaamad. Aga aeg on edasi läinud. Võiksid natukenegi huvi tunda, mis toimub!
Tõde sünnib siis, kui Sa oma suure kogemustepagasiga kas või natkenegi püüad siduda ka teiste teadmisi ja praktikaid! Kui Sa ikka leiad, et Eestis ei ole ühtegi SPETSIALISTI ja ainukesed õiged teadmised on õllekruusi taga aetud plära, siis ole hea ja aja seda plära õllekruusi taga edasi. See foorum on ikka üks osa avalikkusest ja ma väga sooviks, et Sinu kirjutised ei määriks nende jahimeeste üldist mainet, kes natukenegi asja süveneda viitsivad ja natukenegi, enne oma seisukohtade avaldamist, asja üle järgi mõtlevad. Vastasel korral langevad Sinu argumenteerimata "argumendid" sellisesse kategooriasse, mida võib National Geographicu kanalil vaadata sarjas "Lollide teadus".

Kristjan Piir kirjutas:

Välek kirjutas:

Preester kirjutas:Aga eks siis varsti näeb jälle vorstimüügi putkades seda va värsket põdravorsti, mis "erilubadega" lastud põtradest tehtud, kui hakkad küsima tooraine päritolu.

Üldjuhul valetavad vorstiärikad sea või veiselihavorsti põdravorstiks, kuna see lihtsalt müüb paremini.

Vorstiärikad on tõesti valelikud: lastevorstis pole grammigi lasteliha, doktorivorstis pole doktori liha ja krakovi vorstis kübetki Krakowi linnast. See, mis vorstinahale nimena trükitud, ei näita, millest see tehtud on.

Kord olla üks mutike mööda tänavat kõndinud ja näinud, et kuuri seinale oli kirjutatud "hui" (venekeelsete tähtedaga muidugi). Mutike tundnud huvi ja läinud kuuri kaema. Aga kuuris olla olnud ainult puud.

honkomees kirjutas:Subjektiivse arvamusena oleks Eestile optimaalne nii 20-30 hunti, mitte 10 korda enam nagu praegu reaalne arv võiks olla.

Nujah, siis nad mahuksid ilusasti loomaaeda ära

Väga vahvad pildid! Võib-olla kommenteerid ka. Näiteks see ilves - kuidas, kui kaugelt? Kõrvukräts - väga ilus pilt! Kuidas ligi said? Ja need jahti pidavad rebased - et kui kaugelt ja kuidas? Hiilisid, varitsesid? Tunduvad teised sellised oma tegevuses täiesti häirimatud olema.