Jääger-online jahindus foorum

Artemise poes nägin..koos paelaga, et ära ei kaoks.

Kaupo Kindsigo teab vastuseid, aga pole ta ammu siin sõna võtnud. Temaga pikalt sel teemal sai räägitud, sest ta on terashaavlitega lasknud. Oluline, et üle poole tsoki ei lase, seega paljud kaheraudse mehed vasakust või ülemisest rauast lasta ei saa, laseb raua lõhki. Vast ta ilma näind mehena seletab asja kenasti lahti, muidugi, kui ta seda kirjatükki juhtub lugema.

Võta see vanem Toz 16. Vast on proovimise võimalus kah. Kui saad odavalt, võta või mõlemad. Tuttav just ostis minu kriitilise kontrolli edukalt läbinud ja hea hinnangu saanud loksuvaba Toz 16 aastast 1957. Olen mõlemat relva käes hoidnud ja vanal oli viimistlus nigu parem. Kuked ja laad kah sellised ilusad. Kui see vanem püss seest kroomimata ja vähe "karvane", ära tee numbrit. Kroomimata raud laseb kirjanduse andmetel paremini. Kukkedega püss võiks alati aukohal küti arsenalis olla, silm kohe puhkab.

Mis tehase püssiga tegu, kas rauad nii, või naapidi . mis kuuli(de)ga proovis?. Siis mõtleme edasi.

Pole meeles, kes ja millises teemas mainis, et 45-70 jätab põlemata rohtu rauda. Täna trehvasin nägema juba tuttavat soome jahimeest, kel paar 45-70 kaliibriga Marlinit kodus ja see oma aretatud 458x54R vene vindi lukuga kõigele lisaks. Hiljuti sellest relvast sai siin kribatud.
Aga uurisin seda põlemata rohu probleemi ja kohe ta helistas oma semule, kes seda 45 cal moona 21 aastat juba laadind. Tema arvates on üheks põhjuseks, et kuul pole piisavalt tugevasti otsas ja soovitas veel kasutada magnum sütikut, kuna see pikema põlemisega leegi annab. Tegu madala pesasurvega padruniga ja kehvalt kinnitatud kuul pääseb liig kergelt liikuma. Tema sütikuteks Federal cci-d kasutab.
Annan paar tema poolt üles kirjutatud "paraja paugu" kogused.
Vihtavuori 133 rohtu 3,70 g ja 19,4 grammisele kuulile.
3,6 g 310 grainisele kuulile
3,3 g 350 grainisele (22,7 meie grammi)
Ise laen padrunid suht tehase laengutega samas suurusjärgus, sest tahaks kunagi ka sea seest mõne kuuli leida ja leitud kuul ka omamoodi trofee. Pole seda kuuli kiirust sellepärast hirm nobeks ajand.

Loe teemast "Marlin 1895", seal ma oma püssist ja optikast räägin.....

Väga positiivse sisuga kirjatükk. Neil seal antakse vibul tõmbejõu alampiir, meil vastupidi ülempiir. Paraku on riigid ja valitsejad väga erinevad, kahjuks.

Parem, kui oleks väljas. Kunagi jätsin sokusarved "omapead" keema ja kolju vajus viltu ja osa sarvest kees heledaks. Seega keetma pead ju ainult luuosa, mis sarvest keeta Ise keedan sarvi ja potist välja jääva sarve alumise osa katan kuuma auru eest fooliumiga.

Seal emotikonides veel ilmekamaid märke, kui . Kindlasti on "eriti tõhus" veel Seega peaks saama kõiki kasutada

Ei ma ei eksi sellistes asjades ja vaevalt et seal valesti kirjutati. Tabelid lubavad 500 kasutada, andke minna, talvel suure külmaga energiat rohkem.

Selline lause on meelde jäänd, lugedes kunagist Mardi üles pandud Vihtavuori lehte, et 500 seeria rohud on spetsiaalselt välja töötatud raskete kuulidega laskmiseks. See 150 gr kuul pole raske ja miks kallimat rohtu peab "raiskama"

Jyri, kui see randiga ja randita kest pikuti lõhki saagida, siis ilmselt põhja kuju ja ilmselt erinev kesta maht annaks vastuse, miks teise kesta kuul nobem on. Kaldun arvama, et randiga kest nigu sügavam ja mahukam, sest pole nagu tava padrunil seda sisse treitud tõmmitsa soont ja seega põhja paksus (ja maht)teine olgugi, et hülsi pikkus sama.

Ei tea, mis kuuli ja rohtu kasutad. Minul 45/70 peale tahma ei jäta rauda küll põlemata rohtu, pole vahet, kas otsas kerge, või raske kuuli. Puhastades ilusti näha, et nühise peal ainult tahm. Kasutan oma laetud padruneid ja veel mõned tehases laetud alles. Hiljuti sai vesteldud Sako tehase padrunite laadiaga ja tema kasutab 45/70 laadimisel kodumaist N-130 rohtu. Neil tellitakse vahest väike partii 45/70 moona ja laevad remingtoni hülssi ja otsa topivad hornady kuuli. Siin paar tuttavat oma lühikese rauaga torus N-120 kasutavad. No jääbki paar rohuliblet alles, mis sellest. Vanasti siledaga sokoli rohuga lastes, oli lume peal teisekorra mõned poolpõlend ja põlemata püssirohu libled, olgugi, et padrun korralikult suletud.

Kas pole selljuhul mõtekas miskine rajakaamera varjatult üles sättida. Öösel varas seda ei näe. Tuttav sellepärast ostiski kaamera, mis suvekodu õue peal toimuvast kohe pildi koju mailile saadab. No see inf pigem neile, kellel varas pole veel käind. Samuti küttevargaid olla niimoodi tabatud.

Sinu kodupaiga lähedal täitsa olemas mees, kes selle paisumise raual kõrvaldaks. Ta oma relval sama asja juba vene ajal edukalt kõrvaldas, aga otsi meest omal käel. Mina numbrit ei anna.