Jääger-online jahindus foorum

See pilt na kuradima ilus .. Ja see relv sarvedel väga sobib, sobib kohe nii, et kappi nagu ei panekski. Seda relva olen näind ja käes hoidnud, aga sarved vist kah pole mitte "susspüssiga" lastud, kui selle sügise sarved. Samas relva tagumine sihik väga omapärane ja meenutab gnuu sarvi, mis omavahel peaaegu otsapidi kokku puutuvad. Hämaras hea lasta

Rovaniemis 1928 alustanud noafirma. Soomes suuremas bensukas palju eri mudelid müügil. Kui teaks tera marki, nagu Solingen oma nugadele peale lööb, saaks tabelist vaadata ja oskaks rohkem rääkida. Aga seal see noa värk nigu kultuuri osa ja oma Martiini fileerimise noaga ülirahul.

Mees läks ja tõi selle 50 cal. pika raua ja ränilukuga püssi väljamaalt omale koju. No vaatasime undiga seda relva oma 2 tundi ja oli, mida vaadata. Kahju, ei oska moblaga tehtud pilte relvast siia üles panna. Ei tea ka, kas esimesed "kärakad" juba tehtud. Unt, oled ehk asjaga rohkem kursis

valgeronga jahi niva tagaistme seljatoe külje sellised konksud... Teed luugi lahti ja võtad relva. Konksud konkreetset relva arvestades tehtud ja püss sealt maha ei kuku ka kehval teel sõites.

Soomes on nii, et tellid omale raua tooriku, kus pole padrunipesa, vaid vintsoon raua otsast raua otsani. Pole vahet, kumba otsa lased uue pesa teha. Antud raud tehtud konkreetse vene padruni tooriku peale ja 45-70 gov. moon sinna ka vägisi toppides ei lähe. Tean aga meest, kes vene vindiga lastes on kasutanud 308 win moona. Peenem padrun, paisub padruni pesale vastavaks ja sama toimub ilmselt vene kestas oleva 45 cal kuuliga lastes Marlini suuremast padrunipesast. Ise sellist eksperimenti heaks ei kiida ja oma samat sorti eksperimendid toimusid hallil vene ajal. Jah, isegi arisaka 6 poolene padrun sai "parajaks" lastud mauseri armee püssiga.

duv, no ma ilusti kirjutasingi, et poolfabrikaat, kus see pikk koonuse osa ja järsk üleminek kuulile tehases tegemata. No ja hülss sile, ilma koonuseta nigu "sileda" padrun...ja 11,63 tinakuul ilusti otsa pressitud, sõber tal laeb ja 80 eurosenti laetud padruni tükk. Kusjuures ta oli ka oma Marlini vibulukuga seda moona lasknud hülsi erinevusele vaatamata, kesta lõhki ei löönd. Põsetugi ei lase lukku välja võtta, oli selline kõrge ja pikk.

Täna nägin vene vinti, millel kaliibriks märgitud 458 x 54 R . Relvaks oli soome relvasepa tehtud kena püss .....No lukk ja lukukoda vene vindi oma ja 45 cal piisava pikkuse ja paksusega raud otsa keeratud. Laad oli nagu võistlusrelval, hästi kõrge põsetoega ja lukku seest kätte ei saand, raua puhastamine toimub suudme poolt. Huvitav, et 45 cal ja 32 grammine tinakuul oli laetud vene vindi kesta. Poolfabrikaat kestad, mil see pikk koonus ja viimane järsk kuulile üleminek tegemata jäänd, saab omaniku sõnul tellida Sako tehasest. Lihtsalt huvitav oli seda imerelva näha. Tegu Soome jahimehega siis ja tal paar 45-70 relva veel.

Küsisin, et mobla maksis 170 euro tuuris, asi veekindel ja see kaamera poolne külg selline krobeline, nagu jäme viilikiri. Mudeli nr mees ei teadnud, aga nigu kaks söna oli lisaks, mis pole mul meeles. Libistas sörmega üle ekraani ja vaatas kaardi misstahes punkti. Koera liikumise kiirus kah peal. Kui " neil " seal saab, miks siis meil ei saa

Soomes vaatasin, et koeral see saatja küll rihma küljes, aga kütil tavaline Samsungi gps-iga ja suure ekraniga mobla, ja toimetas eduliselt. No omal koera pole ja seepärast pikemalt ei uurind. Ju siis ei pea seda kallist ja kapriiset eraldi gps-i ostma.

Hetkel Soomes tuttava küti kutsel ja temal idasiberi laika, no kuulab ja täidab käske, nigu hea dressuuri saand teenistuskoer . Neid, mis mina olen siiani jahil näind, nöutakse ainult looma jälitamist ja peale hooaja löppemist ja aeda sulgemist nigu unustatakse. Siiani arvasin, et see koeratöug teeb, mis heaks arvab ja peale kaasa sündinud jahi ande eriti söna ei kuula. Karu ja pöder on siin tema "töö". Homme tetre laanepüüd ja metsist luurama Soome püstkörvaga, kui ilma on.....

Nojah, kui sommid ise teeks, siis me ei jaksaks osta, ma arvan.

Mina ikka teadsin, et jahti jagt nigu sommide maal tehtud ja Soomlased ise huvitaval kombel samal arvamusel. See sinu mainitud komplekt näeb hea välja ja vee pidavuse ja hingavuse näitajad kah head. Paistab krae järgi, et päris õhuke kah pole, et sooja saamiseks ilmtingimata koeraga peab jooksma. Samas vaevalt Baltik Hunteri vennad suisa kehva asja omale poodi võtavad. Pildi ja hinna järgi tundub normaalne olevat. Tuttaval koeramehe" kore" jakk 500 ja püksid 300 sotti maksid. Kui pikk maa pole, sõida ja proovi selga. Kohapeal saad aru, kas kannatab ainult kütiliinis seista, või kõlbab võssa. Soome jahipoodides igatahes eri mudeleid küllaga, just googeldasin...Pinewood metsästys taki ja housut ja viskab mitu põhjanaabrite poe lehte ette, tundub suur tegija olevat.

Õnne Reimole ka minu poolt ja kütt küll püssi hoolega varjab, aga relvaks paljude poolt kirutud IZ 18 MH

300 w-magnumit sellise kaaluga kuuli ja 550 rohuga võib laadida. Vihtavuori tabel aga 308 ja 30-06 kestale ja sellele ( 110 gr ehk 7,1 grammi ) kuulile 500 seeria rohtu ei paku.

Mul vene aegne Zuki relvaraamat ja seal pilt sellisest kuuetahulisest vinti keeratud kuulist, kuuli nimi on Vitworth. Praegu Clock oma pistolile sellise vintsoonega raudu teeb. No kui külasepa tehtud relv, siis raua peale muid märke peale relvasepa löödud "kanavarba" ei pruugigi olla. Muidu ikka kuke plaadil miski aasta ja nimetus vähemasti. Vast teadjamiis rohkem oskab pajatada.