Jääger-online jahindus foorum

Tühja kah,oli Nambu mudel 94 ja kes pildi juurde võluks et teised ka näeks.Soomlane kirjutab et kõik need japsi püstolid,ka teised mudelid olid igati logedalt tehtud ja konkreetne mudel tegi pauku ka siis kui kelk veel padrunit ei jõudnud pessa lükata ja päästikule vajutamata,küll aga kaunistas ta selle kandjat.Sammalhabe sootuks ilusa pildi leidnud aga mitte see 94.

Vaatasin mitu korda ja naersin,luku otsa järgi vist mingi Sako nuiaga tegemist.

Müts maha su ees MART et Sa selle kuid kahjuks vale asja üles leidsid,aga jah kole asi seegi,isegi pole sellist asja näinud mis Sul õnnestus leida.Vihjeks et usa sõbraga tegu polnud ,seda ja veel mõnda muud oma mudelit kasutasid japsid oma armees,nii et mis nimi ja mudeli number,ehk keegi leiab.

Sõber Saaremaal keedab puidust tehtud käepidemed kuumas parafiinis ja laseb jahtuda et hästi sisse võtaks,materjal punane puu aga toas ohutuse kaalutlusel keeta vist ei maksa.Oma odava Kongsbergi Norramaalt millel käepide nahkseibidest keetsin samuti parafinis,hästi võttis sisse küll ,vaid värv läks tumedamaks.

Võib olla pole just jahi teema aga mis riigis ja mis nimega on valmistatud kõige vähema töökindlusega ja kõige koledama välimusega vintraudne püstol kogu ajaloos spetsialistide arvates.Kes teab pangu ka kohe pilt kui leiab.Leidsin selle Soomest ostetud relvaraamatust Suuri asekirja.Lisaks veel et relvas kasutati ainult sellel maal valmistatud ainult sellele püstolile sobivat moona.

Vene raamat annab midagi muud, nimetati seda segu bertole soolaks,nimi kannab looja nime 1788 aastast ja prantsuse keemik.Vist ei tasugi nii kauges ajas sobrata,kindlasti pakub keegi veel midagi kindlatele andmetele tuginedes,aga see Bertole on kooliajast meelde jäänd.Vahet pole,Mart jätka.

Mis aastal leiutati löögist plahvatav süütesegu ja kes ja kus maal sellega hakkama sai .

Kui kukkurkurat pole ,siis vahva siil ehk,orav vist maad ei kaeva.

Jah tehakse ja nii pika kui lühikese rauaga ja täis originaalid,pista või tääk külge,olen saksas poes neid näppinud.Aga seda lukusüsteemi kasutavad paljud relvatootjad kui ühte parimat mis iial loodud.Auriga keskuse uues püssipoes küsi Frankonia kataloogi lapata,seal pildid ja hinnad ja toovad ära kah kui huvi,ise arvan et neilt kunagi uue raua tellin kui rikkamaks saan.

Vaata muhulane teil sektsioonis mees kes Vepriga jahil käib,tema käest küsi milline relv ja milleks,tean meest soovitada sulle nõuandjaks sest ta mu hea sõber.Mul omal see 98 aga metsas ei käi sest raud kulund ja uut pole saada kah.

Honkamehel õigus.on jah ilves või rõs kuid raamat sellest lukupurustamisest ei räägi midagi,siin ikka jahiwärk kirjas,mainitakse et podhodit ohrannõh tseli i samooboronõ.Asi oma originaalsuse eest lausa 2 kulda saand 1999 ja 2000a.raamatus vaid puidust päraga pilt,teised käivad jah igapidi kokku,toodab GUP KBP vene keelsed tähed siis.Üldse raamatus sellised aretajad kellest pole kuulnudki ja palju selliseid torusi et suu jääb lahti,kusjuures nii mõnegagi läheks metsa kui meil vaid müüdaks,on koledaid ja vägagi ilusaid,eks sealt ma oma küsimusi õngitsen.

Suur idanaaber toodab 1996 a.alates sileraudset pumppüssi mille torumagasin asub ülalpool rauda ,laadimine toimub nii et esiklotsi lükatakse ette ja siis taha,tavaliselt on vastupidi,lastud kestad kukuvad otse alla.Küsiks püssi nime ja tahaks teada miks laadimisliigutus teistpidi on.Olemas 8 erinevat mudelit.

Mis ma keerutan,see vilin kõrvades ligemale 3 aastakest kõigest,lisaks lõhkus tõmmitsa koos rõngaga,selle lõkatsi samuti mis lukku välja ei lase tõmmata,padrunikübar lendas jäägitult laiali,surve mis koos kübara juppidega magasini läks lõi magasini kummi nagu lootsiku küljed ja põhi alt ära,puuosa pikuti lõhki,sai vist kõik .Mehe silmnäo päästis Mauseri süsteemi lukk ja lukukoda.Sellepärast ma ei tahtnud et Honkamees küsimusele vastab,on ju mõnigi mees hiljuti küsinud kuidas laadida magnum padrunit.Tänud Mardile,sain jälle oma nime tagasi.Kadund vanaisa rääkis et peale sõda üks mees püssirohu asemel lükkas jämeda raspliga lõhkeaine paki küljest niipalju et pauk paras kilakas oli,võiks ju küsida et mitu korda pidi viiliga lükkama et paras kogus oli.aga jätame selle teema ja küsige teised.

Veel lisaks et vanadest jahiraamatutest meelde jäänd et plekkkesta ots suleti vaha või parafiniga ja kui see haavlitropi vahelt kogemata laengusse sattus tekkis haavlite asemele umbne junn mis tsokist läbi ei mahtund ja tulemuseks kasakapasun.Noh naljaga pooleks et kui ühest rauast järjest noh nii100 kõva pauku lasta siis ehk miskit juhtub.Üks tuttav Hiiumaalt lasi oma1 raudse seest padrunipesa juurest sooneliseks jalgratta kuullaagritega...siis kui haavleid saada polnud.Ja üheraudne sutsu paksema rauaga.Või siis eelmisest lasust kontrollimata jäänud raua sisemus ja kohe uus kärakas tagant selga,et kui 2 raudne siis ka risk 2x suurem ja kui mõelda et Sul omal 3 raudne siis..... see muidugi nali kes aru saab.Meenus veel et 2 raudsega lastes võib teisel padrunil tagasilöögiga haavlitropp või kuul lahti põruda kui vaskkestaga laetud ja siis ongi vist see mida Honkamees mõtles.

Vaskhülsi sisediameeter on suurem kui plast või pappkestal ja arvan et see üleminek rauda on liiga väike et see haavliports korraga ära mahuks ja mingi ülerõhk ehk võib rauale kehvalt mõjuda enne kui see ports sealt läbi mutsib,see vaid oletus ja pole küll kuulnud et vaskkestast lastes raud ribadeks.