Jääger-online jahindus foorum

Ostsin aastaid tagasi Tikka Masteri, siis kui nad veel 8600 krooni maksid.Peale panin 2,5-10x45 Busneli,sisse lasin 200 m.peale.Ostsin tollal saadaolevatest erinevate kuulidega igast sordist 5 tehases laetud padrunit et leida parima tihedusega moon .Tulemus 200 meetrilt istudes vanast kaevikust lastes selle segapudruga sain ca 500mm ringi,ei teadnudki kuhu optikat kruttida ja tuju üsna null.Üks tuttav pistis pihku 5 padrunit millel kuuli otsas auk ja kübaral 3 tähte-IMI ehk israel militar indrusti,vot nendega lasin 200m pealt kuul kuuli.Hiljem siiski leidsin selle oma kuulitüüb nii suurele kui väiksele elukale.Järeldus et püss hea aga moon noh ütleme kõva 3 pluss.Arvan et tollal veeti maale lgasugu sodi mis laskemoona nime kandis,praegu ehk vaid Barnaul kahtlane kui kuuled meeste juttu.Hiljem rihtisin optika 130meetrile, kaliiber siis 308w.Praegu toru uuel omanikul kuskil Peipsi ääres.

Suur idanaaber teeb sileraudset pumppüssi millel oh imede ime torumagasin ja lisaks patrunisalv all nagu vindil,kes ära arvab miks.

Oletan et päästikule vajutades vinnastus kukk ia pöördus trummel,enne pidi iga lasu tegemiseks eraldi kukke katkuma .

Olen kunagi katsetanud hoopis vastupidist,st laengu vähendamist 16 cal padrunil selleks et saada suurem kokkujooks kolmandiku võrra laengusse vähem haavleid pannes,rohu kaalu vähendasin 1,4 peale,norm vist oli 1,8 või 1,9.Nii laetud padruneid kasutasin sokujahil ja lubatud laskemaalt 30-35m.Tegin nii et lasta kindla peale ja ei tekiks kiusatust lasta kaugemale ehk üle püssi laskemaa.Laadisin jämedate haavlitega mis viis tükki ringi peale mahtus ja nii 3 kihti.Lastud elukatest sain kätte kõik.Relvaks oli siis Merkel 200.

Vaatasin eile ühes poes see alakaliibriline konteineris olev vaskkestaga poolmantel hinnaga 68 meie krooni täitsa olemas.Padruni läbilõige puudus,kuul nagu minu 45 cal kuul,väike süvend kah otsas.Küsiks ehk et kas see ainult vintraudsete oma ,arvan et tavalise sileraudsega lastes igal juhul keerab külje ette kui just mingit saba taga pole.Lahti lõhkumise jaoks pidasin kalliks et 1 prooviks osta.Tean et väljamaal otsast laetavaid vintraudseid just nii laetakse et konteineris kuul läbi vintsoonte rohu peale lükatakse. Müüja nägus naisterahvas ei osanud kah vastata.

Mäletan vene ajast Abrukal elavat jahimeest kes oma 12 cal.padrunitesse pani 2,7 gr.seda va Sokolit,ütles et muidu hirve ei tapa st.ei kuku jalapealt ja karguta teist mööda metsa taga,aga 2,7grammi rohuga kuuli all pidi küljuli kukkuma nagu saepukk.Mehel ammu vint ja oma kaheraudsega tapab rebaseid kellest saar kubiseb,ajust tuli neid iga mehe peale mitu tükki,kõik see oli 15a. tagasi,pole meest ammu näinud ja kas jahti peab ka ei tea.

Tubli ERGO just kumm see oli,pilt selline nagu musta voolikujupi sisse kuul torgatud,ei kraed ega ranti ja kus see sytik käis pildilt ei paista.Jutt juures et kumm ei taganud hermeetilisust,ilmselt oli laskja nägu tahmane peale pauku.Sinu kord jätkata...

Käisin ja näppisin ühes poes seda härra Undi Marlini ja peab ütlema et hästi õlga ja palge istuv,tavasihikud head raud paras pikk ja elu näidand et Undil jahil ka kurjamoodi õnne olnud,hoidsin sõrmede vahel ka tema lastud kuuli mis avanenult 12cal kuuli mõõdu välja annab.Kena päev oli.

1857 Gilbert Smith New Yorkist sai sellele patendi.

Küsiks et mis materjalist peale igasuguse metalli ,plastmassi ja paberi on veel läbi ajaloo padrunikesti valmistatud või proovitud teha,igas peres on midagi sellest ja igal jahimehel kohe kindlasti.

Asi kirjas vene raamatus PULI MIRA ja sakslaste JAGTPATRONEN osa raamatuid külapeal,aga nendest leidsin mis kodus,esmalt kest ilma rohuta ja 6mm pikkune 7a hiljem 10mm pikk ja kuuli kaal 1,8 pealt suurendati 2,6 gr peale,kest 15,6mm.Sakslastel kirjas 1835 a esimene Flobert ääretule padrun ja pilt juures ,kaliibrist ei kirjuta.Asi sai patendi võtmisega ametlikuks ja kus tõde ,ei tea täpselt vist keegi.Isegi meie Jahiraamatus lk174 padruni pilt ja Flobert kui selle looja ,hiljem see teine kes jahiraamatus kirjas lihtsalt aretas asja edasi kuid ääretule padrun kus süütesegu padrunikübara servas ringikujuliselt esmane looja au kuulub Prantslasele.Ja suurim ääretule padruni läbimõõt läbi ajaloo on 18mm.alla selle on veel mitmeid.Kannab ju algne ja primitiivne diiselmootor oma looja nime siiani olgugi et asi kõvasti arenenud vahepeal.

prantslane Louis Nicolas Auguste Flobert 1849

Meenus veel et võta optika maha kui alt lasta ei saa ja proovi tavasihikuid kui need olemas,kas ikka kisub vasakule,kui jah siis optika ja jalad ok.osta vahtu ja kõrvalda vask rauast,anna teada mis muutus, milles oli viga.

Meil üks ostis hiljaaegu tutika Tikka selle kiirpäästikuga,sai kah mõned kärakad teha just uudishimust et kuda on.Konkreetsel püssil oli see vahe vaevu tuntav,annab ju tavalist päästikut tüki tundlikumaks timmida,samas see väike vahe vast käe pealt rebast lastes ülioluline.Kunagisel Tikka masteril oli tava päästik ja mulle sobis,lastud sai kõik.Kui ta tühi ei maksa eriti palju võid ju proovida,ise proovitud ja suurt vahet polnud.

Ära riku rauda enne kui oled 100 prossa kindel et viga mujal pole,kahtlustan et oled selle idee kelleltki laenanud,enne ju toru lasi otse.Kontrolli kasvõi 10x optikat,selle kinnitust relvale,raua kinnitust laele,kas laad puutub vastu rauda,kas raud pole ehk vasetunud või raua suue lööki saand....seda viimast ei pruugi palja silmaga näha aga mõjub nii et vähe pole.Kas oled moona vahetanud.Usun viga on 1 neist,võib olla keegi lisab veel midagi,ära saagida ja külge keevitada või keermestada jõuad alati.