Jääger-online jahindus foorum

Teesoo laskurklubi kirjutas: Loodan, et Loo jahimehed võtavad aru pähe ja tegelevad sellega milleks neid on vaja, ehk siis uluki arvukuse reguleerimisega.

Minule tundub küll, et sellga nad just tegelevadki. Arvukuse reguleerimine ei tähenda alati vähendamist, vahel tuleb ka ulukeid kaitsta st. arvukust suurendada. Salakütid teadupärast mingitest regulatsioonidest kinni ei pea.
Millest selline poleemika? Midagi seaduse vastast nad ju ei tee, igati kiiduväärt kodanikualgatus. Muidu ainult loeme salaküttide tegudest ja kirume, nüüd vähemslt võeti härjal sarvist. Muide salaküttidele mõjub see üllatavalt hästi kui nad näevad, et piirkonnal hoitakse silma peal.

Ilus jutt jah, aga raskesti usutav. Veised lisaks sarvedele ka trambivad jalgadega oma ohvri surnuks. Kui ikka kari hereforde oleks sellest hundist üle jooksnud, siis oleks ta märksa armetumas ja räsitumas seisus olnud. Nendel piltidel on hunt aga ilusti "kammitud" ja piltlikult öeldes isegi käpakesed rinnal ilusti risti. Sarveauk täpselt kõri all, no ma nüüd ei tea . Seda võimalust ei saa muidugi välistada, aga ma arvan, et ma palju ei eksi kui ütlen, et selline võimalus on 1:1000-st. Sarveaugud tavaliselt ikka kuhugi külje siise lüüakse.
Kui nüüd paralleel Soomega tõmmata, siis seal on see avaliksaladus, et poropiirkondades on hunt lindprii, hoolimata keeldudest. Kui ikka poroisandal võimalus tekkib, siis hunt ka tina saab ja seda hoolimata krõbetatest trahvidest. Valitseb reegel "tee, aga ole vait". Mis seal viga ka teha, distantsid on suured, lähim ametnik võib asuda 200 km kaugusel.
Loomulikult ei taha ma sellega kedagi süüdistada, aga segane on see lugu küll.

Pelgalt piltide järgi öelda on väga keeruline, oleks vaja infot, kus kohas need olid ja et suurusest ôigesti aru saada, pane teine kord kôrvale tikutops vôi välgumihkel vms.
Aga, kui nûûd ikkagi ûritada, siis 1. pildil kûll kähriku väljaheide ei ole-selgelt liiga suur selleks. Julgeks pakkuda - karu.
2. Pildist on ûldse raske arusaada, mis seal on.

Vôib-olla selles iva seisnebki, et puudub ûleminekukoonus.

Mis puudutab tsokke, siis ei teeks ûldse paha poodi minnes supler kaasa vôtta ja tsoki läbimôôt ära môôta. Erinevatel tsokitootjatel vôib see erineda ja lisaks on ka erinevatel relvadel rauaôône läbimôôt erinev. Oma jutu illustreerimiseks toon näite elust enesest.
Valmet sileraudne, rauaôône läbimôôt 18,3 mm, mees tahtis osta pooltsokki ja ostis antud relvale sobiva Carlsons M tsoki. Supleriga môôtes selgus, et tsoki läbimôôt on 18,15 mm. Lihtne arikmeetika ûtleb, et reaalnetsokk on 0,15 mm - ei juttugi pooltsokist. Oleks pidanud ostma hoopis Carlsons F (täistsokk), selle läbimôôt on 17,85 mm - reaalnetsokk 0,45 mm.

Pureva kirjutas:Kas see ei mängi rolli, et padrunipesa on 76mm, mitte 70? kui kest laiali lükatakse ja enne koonust jääb sellist 'logisevat' ruumi, kas see ei mõjuta haavlivihku?

Kui haavlid on konteineris, siis ei ole vahet, aga kui ilma konteinerita, siis pidi see haavlivihku môjutama kûll.

6.2010 "Metsästys ja Kalastus" ajakirjas oli väike rajakaamerate test ja testiti 8 Soomes kôige levinumat kaamerat. Lûhidalt tooks välja plussis ja miinused, mis olid iga kaamera juures eraldi väljatoodud.
1. Cuddeback Capture, hind 299EURi
+eriti heakvaliteedilised pildid päeval ja öösel
+tundlik liikumisandur
+tööaeg ja kindlus isegi kôva pakasega
+kergesti kasutatav kasutajaliides
-puudub väljavôte välisele vooluallikale
-kaamera kinnitusmehhanism
-patareide vahetamine

2. Jahti/Jakt DTC 350, 129EURi
+eriti heakvaliteediga päevapildid
+tööaeg ja kindlus
+väike suurus
+mugav juhtimispaneel
-ööpiltide nôrk valgus
-ei toeta üle 2Gb mälukaarti
-keeruline suunata

3. Moultrie Gamespy D40, 159EURi
+vôimas ja laiaulatuslik välk
+patareide vahetamine
+lihtne suunata laseriga
+12v pistik
-patareide kulutus
-külmakestvus
-liiga optimistlik patareide seisundi näidik
-mitte just kôige parem pildikvaliteet

4. Moultrie Gamespy i40, 295 EURi
+eriti hea kvaliteediga päevapildid
+vôimas ja laiaulatuslik infrapunavälk
+tööaeg ja kindlus
+külmakindlus
+lihtne suunata laseriga
+12v pistik
-mitteselged ööpildid
-halb mälukaardi koht
-liiga optimistlik patareide seisundi näidik
-patareide vahetamine

5. Spypoint FL-A, 249.-
+eriti heakvaliteedilised pildid päeval ja ôôsel
+vôimas ja laiaulatuslik välk
+patareide vahetamine
+reguleeritav liikumisandur
+toetab ka 8Gb mälukaarti
+12v pistik
-patareide kulutus
-välgu külmakindlus
-liiga optimistlik patareide seisundi näidik
-lühikesed pildistamisintervallid

6. SpyPoint IR-A, 299.-
+eriti heakvaliteedilised pildid päeval ja ôôsel
+külmakindlus
+tööaeg ja kindlus
+objektiiv ei lähe uduseks külmaga
+vôimas ja laiaulatuslik infrapunavälk
+12v pistik
-patareide vahetamine
-liiga optimistlik patareide seisundi näidik

7. Wildgame D6, 262.-
+kergesti kasutatav kasutajaliides
+näidu taustavalgus
+tavavälgu ja infrapuna vôimalus
-halva kvaliteedilised pildid
-infrapunavälgu kestvus
-pildistamisintervalli valikuvôimalused
-patareide vahetamine
-puudub väljavôte välisele vooluallikale

8. Wildgame S2, 130.-
+hea kvaliteediga pildid
+välgu vôimsus
+kergesti kasutatav kasutajaliides
+môôdukas külmakindlus
-tööaeg
-pildistamisintervalli valikuvôimalused
-puudub väljavôte välisele vooluallikale
-patareide vahetamine

Muidugi ei maksa seda vôtta kui absoluutsettôde, aga mingi suuna see annab, kust vastavalt oma vajadustele edasi môelda.

Lugesingi korralikult ja jäi selline mulje, et mees käis sileraudsega jahil ja pômmutas keevaverliselt sigu ja pôtru. Kahjuks on ka varasematele analoogsetele teemadele jäänud selline alatoon kûlge, et ônnetused juhtuvad ainult vintidega, sileraudne on "sûûtu pûssike" sellega pômmuta nii kuis jaksad. Kahjuks, alles see oli kui rikoshetti läinud sileraudse kuul traagilise ônnetuse pôhjustas.
"Ma vaatasin ja valisin selle püssiga, mida ma lasin." - No tule taevas appi, kas vindiga, siis tôesti lastakse valimata ja huupi?
PS. Andrus seni kuni juhtuvad ônnetused ei ole OT kunagi teemast mööda.

Ei saanud päris hästi aru, mis ônnetus see selle vindiga juhtunud oleks ja kuidas see sileruadsega juhtumata jäi?

Môtlesin algul, et ei hakka torkima-las jääda igale mehele oma arvamus. Aga, siis tekkis pôletav uudishimu teada saada, millised läänekad on toz-ist ebamugavamad, raskemad ja vähem töökindlamad? Ei midagi isiklikku, lihtsalt eneseharimis môttes, et tulevikus sellistest läänekatest hoiduda.
Tûrklasi mitte pakkuda-need ei ole ju läänekad.

Noorusaeg ja esimene pûss-ilusad mälestused. Seepärast need "vanad mehed" neid iz&toz-e soovitavadki, jättes mainimata, et tol ajal olid need ainukesed pûssid, mida oli vôimalik osta.
Kui teemaalgatajal finants väga ei pigista, siis mina kûll ei näe ûhtegi head pôhjust, miks Sa peaksid endale selle vene roika ostma. Sry väljendi pärast, aga môte jääb samaks. Eriti veel kui jahipisik ikka tôsine on. Kui finantsiga kitsas, siis teine asi ja häbeneda ei ole siin midagi.

...harilik triibik on vaese mehe sebra.

Ûsna haige video
http://www.youtube.com/watch?v=fkN6C1ur ... =1&index=1

Kui need olid Big Game, siis ikka 11\0

Kas need katsed on kohustuslikud? Siin jään vastuse vôlgu.
Ei leidnud selle kohta ûhtegi viidet ei "metsästyslaki"-st ega "metsästysasetus"-est. Kûll, aga leidsin Riistainfo lehekûljelt "enim kûsitud kûsimuste" rubriigist sellise kûsimuse ja vastuse:
Onko sekarotuisen koiran käyttö hirvieläinten metsästyksessä sallittua?
Sekarotuisen koiran käyttöä ei ole millään lailla rajoitettu metsästyksessä.

Mis puudutab Tädimaali postitust, siis olen sellega nôus, et korralik töö peab korralikult tasustatud saama. Igaûks meist sooviks ju endale heast liinist ja hästi töötavat jahikoera. Seega vôin rahustuseks öelda, et ei kao see nôudlus tôukoerte järele mitte kuhugi, kaob vaid nôukaaegne igand jahikoera pass.
Samas ei näe ma ka midagi halba ei tôuaretusele ega keskkonnale selles kui kuskil mingi taat oma segaverelise krantsiga igati seaduslikku jahti peab, eriti veel kui see krants metsas mehe(sorry jahikoera) eest väljas on.

Jägervision kirjutas:Needsamad küsimused minu arvates kerkivadki kui jahikoeraks võib pidada igat koera kellel on europass... Ma võin ju igasugust kägu ajada kuidas mul on collie ajav ja dobermann peatav ja buldog retriiviv või mida iganes aga see ei tee neid selliseks. Ja kui lubatud on jahti pidada iga koeraga kellel on europass siis ei ole ju enam vahet kas see koer on bullterjer, laika-collie ristand, paberiteta hagijas või rotweleri-bokseri segu. Ühtviisi legaalsed metsas jooksma on nad kõik. Tõugude sees on varieeruvust omajagu. Mis siis veel ilma mingite piirideta...

Just nimelt "kägu ajamine", et minu dobermann on peatav, ei ole mingi argument. Aga kui Sa sooritad oma dobermanniga vastava katse ja saad vastava tunnistuse, siis on ju asi jokk.
Ûldiselt arvan, et ei maksa karta seda jahikoera passi nôude kaotamist. Ei Soomes ega mujal maailmas ei peeta jahti dobermannidega, seda väga lihtsal pôhjusel - neid tôugusid on kordades raskem ôpetada jahis ôigesti töötama kui spets jahikoera tôugusid. Elu loksutab ise asjad paika.