Jääger-online jahindus foorum

Jägervision kirjutas:Aga kuidas Soomes see kontrollitud-reguleeritud on et konkreetsel viisil jahtiva koeraga jahil käiakse mitte lihtsalt ei haarata mingit suvalist krantsi kaasa? Koertekojas keegi nostalgitses kuidas colliega kitsejahti peeti, ma äkki arvaks, et mu dober oleks äge jahikoer ja siin foorumis keegi uuris oma jahiks õpetatud pitbulli kasutamise kohta... Päris niisama lihtne see ju ometi olla ei saa. Või?

Dobermann ja pitbull ei klassifitseeru ei ajavaks ega peatavaks koeraks, seega nendega tôesti jahti pidada ei tohi, vähemalt normaalsetes riikides. Aga ma ei näe mingit probleemi kui keegi oma segaverelise hagijaga vôi laikaga jahti peab, eeldusel muidugi, et see koer ikka töötab nii nagu hagijas vôi laika peab töötama.

Mihkelsc kirjutas:Jutt läheb küll temast välja, aga sooviks ka kaasa rääkida.
Soomes on jahikoera lubatud kasutada mitte vastavalt tõule vaid vastavalt käitumisele ja kasvule. Kui räägitakse peatavast koerast, siis ei huvita kedagi et ta on laika- kui looma nägematta värskel jäljel haugub, ei tohi teda põdrajahil kasutada. Jäljel haukuv koer on ajav koer. Põtra ajava koera turjakõrgus tohib olla alla 28 cm.(on räägitud selle määra tõstmisest, et saaks kasutada beeglet ja dreeverit ngu näit.Rootsis) Praktikas tähendab see seda, et põtra saab ajada ainult taksiga. Kui suudad hagija, prantsuse puudli või huntweileri panna käituma nii, et haugub ainult seisvat looma, võid kasutada põdrajahil peatava koerana. Eestis on s***auguni peatava koera tõutunnustega ja jahikoera passiga ajavaid koeri, millede tekkimine ja aretamine omab minu meelest juuri meie lähiajaloos. Juurtes võin ka eksida.

Jah, kôigega nôus, aga seaduses on ûks oluline sôna, mille Sa oled välja jätnud. Nimelt, hirvlastele ei tohi jahti pidada lôastamata ajava koeraga, kelle turjakôrgus on ûle 28 cm.

mosse kirjutas:Niih, veel valiklaskmisest: ma arvan et Rootsi peamine edu saladus peitub kitsepopulatsiooni suuruses ja ajaloos. Tänu pindalale on neil kitsede absoluutarvukus ikkagi mitu korda suurem ja tõenäoliselt puudub sihuke "pudelikael" nagu meil - möödunud sajandi esimesel poolel oli sokk ju haruldane loom. Tänu stabiilsele minevikule on populatsiooni geneetiline baas parem (parem lähtepositsioon). Ma arvan et kõik teavad misasi on Gaussi kõver ehk normaaljaotus. Tõendeid pole, aga ma olen veendunud, et see kehtib ka sokusarvede kohta: medalisarvi on mingi kindel protsent populatsioonist. Ja kui populatsioon on 2x suurem, on ka medalisarvi samapalju rohkem. Suurem ja tugevam populatsioon annab vägevamaid sarvi, lihtne retsept, eks ole

Vôtame näiteks Saksamaa, kitsepopulatsiooni poolest paneb Rootsile "pika puuga" ära, aga medalitrofeesid käivad ikka Rootsis laskmas.

Tsernobôli tagajärg jah ja kevad seepärast, et kevadel ei ole seeni. Kevadel kûtitud sokkusid kutsutakse rahvasuus Tsernobôlisokkudeks.

Lugesin hiljuti ûhte artiklit kevadisest sokujahist Rootsis (lubatud môningates lôunapoolsetes läänides, mitte ûle riigi) ja tuleb välja, et see on alles lähiminevikus kehtestatud jaht, varem seda ei olnud. See oleks hea viktoriinikûsimus, mis tingis sellise jahiaja? Kuna endal ei ole kûsimise kord, siis ei hakka vahele torkima. Oleks ka vahelduseks ûks jahiteemaline kûsimus, muidu kisub see viktoriin väga militaarseks.

Pole kûll 100% kindel, parandagu mind kes täpsemalt teab, aga on kuskilt kôrva jäänud, et Rootsis algab sokujaht augustikuust. Selleks ajaks on jooksukas enamjaolt läbi. Dominantnesokk ise on kôige parem garantii, et nôrgemad loomad paarituma ei pääseks ja sellepärast ongi Rootsis kôige suuremad sokutrofeed. Ehk teisisônu puudub vôimalus enne jooksukat "vanameest" ära lasta.

Just, valiklaskmist peaks alustama juba potentsiaalikatest noorloomades. Lugesin ûhte ameeriklaste artiklit valgesaba hirvede valiklaskmisest ja seal oli kokkuvôtlik rusikareegel, et "If you want big bucks, then save young bucks". Eks need pôhimôtted kehtivad kôikkide hirvlaste kohta.

Duv loe oma postitus tähelepanelikult läbi, seal on ju vastus olemas. Nimelt 22 kaliibrilisel kuulil ei ole vajalikku massi, vibunool on ju tunduvalt raskem. Ôli tulle valades vôiks öelda, et antiloobid ja lôvid on veel väiksed loomad, vibudega jahitakse ka ligi 1000 kg. kaaluvaid pûhvleid. Mis puudutab revolvreid, siis Aafrikas nendega jaht lubatud, miinimum kaliiber .357 Magnum(iselaadivad pûstolid on keelatud). Selles osas olen Sinuga nôus, et vibuga vôsas kûttida ei saa, aga vôsas ei ole ka kuulipûssiga midagi eriti teha. Tuleb lihtsalt leida sobiv koht vôi kasutada iseronivaid kôrgistmeid.
Prooviks nûûd vastada Tony kûsimusele. Ma ei ole kûll ming ekspert alles algaja, aga olen niimoodi arusaanud, et parema läbivusega on just rasked ja aeglasemalt lendavad nooled. Vôimsama vibuga saab kasutada ka raskemaid nooli.

"Jahivideode" teemas duv kirjutab, et ei saa aru vibujahist ja toob suisa kohatu ja väga äärmusliku näite .22LR-ga pôdra laskmisest. No mis ma oskan öelda, vaata duv vibud on erinevate tômbejôududega (nagu pûssid erinevate kaliibritega) ja iga uluki jaoks on ettenähtud oma min. tômbejôud. Lisaks on vôimalus kasutada erinevaid nooleotsasi nagu pûssil laadida padruneid erinevate kuulidega.
Pean tunnistama, et veel paar kuud tagasi olin ka mina veendunud vibujahi vastane. Olles nûûd teemat ajakirjadest ja netist pôgusalt uurinud olen arusaanud, et minu kartused tulenesid teadmatusest. Kui kasutada ôige tômbejôuga vibu, siis ei maksa karta, et vibul uluki surmamiseks jôust puudu tuleb. Teine enimlevinud kartus on vibuga uluki tabamine, ka siin peab ûtlema, et vibudel on vägagi täpsed ja reguleeritavad sihikud, mis lastakse erinevate distantside peale sisse nagu pûssi optilisedsihikudki.
Ûhesônaga ei maksa näha tonti seal, kus teda ei ole. Niipea kui Eestis vibujaht legaliseeritakse plaanin endale kohe ka vibu muretseda. Eelkôige just koprajahi jaoks. Seod noolele nööri järgi ja ei mingeid raipeid enam vette, kellele noole kûlge saad, selle ka välja sikutad.

Selle uudise juures on minu arust just kôige märkimisväärsem see, et niiöelda ametlik täpne laskekaugus ûletati pea-aegu 1km-ga ja seda 2x järjest. Seega ei saa öelda, et tegu oli ônneliku juhusega. See peaks nii mônelegi tabel-inimesele môtlemisainet andma, elu ei ole ainult must ja valge. Tabelid on ûldpildi loomiseks head kûll, aga absoluutset ja lôplikku tôde neist ei leia.

Viimases Riistas (3/2010) on päris huvitav artikkel, sellest kuidas ûks tegelane käis Aafrikas vibuga lôvijahil. Olgu kohe öeldud, et olen vibudest ûsna vôhik, seega oli ûllatav näha kui suur jôud ikka vibul on. Tegelane lasi täiskasvanud lôvile 20 meetrilt rindu ja nooleots tungis tagakintsust 5 cm välja . Jahti juhtinud PH oli julgestuseks kaasas ka .375 H&H ja tema ka tôdes, et poolmantel kuuliga lastes ei oleks kuul pikkilôvi läbi lennanud.
Siin ka våike videokokkuvôte sellest http://www.videoita.fi/video.php?id=125

Vibu: Bowtech Tribute 70
Nool: Terminator xp select 6075
Nooleots: HellRazor 125 graini

Aprillis peaks rebastel pojad sûndima ja poegade toitmise ajal on nad vägagi altid peibutusviledele. Viledega ongi nii, et kui rebane nägemata jääb ei tasu selles vilet sûûdistada vaid iseennast. Kui kûsid milline vile, kas hiirepiuks vôi jänese hädakisa, siis arvan, et fotograafiaga tegelemiseks sobib hiirepiuks paremini. Hiirepiuksule reageerivad kôik rebased, ka noored, väetid, haiged jne. Jänese hädakisa tähendab seda, et rebane peab selle jänese teise kiskja (enamasti teise rebase) käest jôuga ära vôtma. Haiged ja väetid loomad seda ei suuda ja selle pårast nad väldivad jänese hädakisa ja hoopis pôgenevad.
Enne kui lähed poodi vilet ostma proovi 1 lihtsat peibutit, nimelt tee taskupeegel niiskeks ja hôôru seda penoplasti tûkiga, imiteerides hiireviginat. Selle eelis tavalise vile ees on see, et kostub kaugemale ja hääl on kriiskavam, meenutades hiire "hädakisa". See on muusika iga väikekiskja kôrvadele, alates mingist kuni rebaseni ja miks mitta ka edasi kui ise piisavalt osav oled.
Edukat fotojahti.

Ise ei ole viitsinud veel oma allveevarustust talveunest ûles äratada, aega on veel, praegu peaks nähtavus ka veel ûsna vilets olema. Vôib-olla mônes järves on juba natukenegi selginenud, aga jôes usun läheb veel aega enne kui midagi nägema hakkab.
Muide allveekaluritel oma foorum ka olemas.
http://www.allvee.ee/

Mina olen enda koertele andnud linnukonte nö järelroaks, kui pôhitoiduga suurem nälg ära kustutatud, siis ei ahmita enam nii aplalt.

sokk kirjutas:

Feen kirjutas:Plaat peaks ju kaasas olema. Või seisneb universaalsus selles, et paned aga plaadi mängijasse ning muudkui valid keda peibutada tahad? Kui ikka on selline hariv plaat, siis peaks igast trikke ja vigureid juurde räägitama.

ei se on CD pole pilti ja saksa keeles:(

Oled Sa ikka kindel, et CD? Toote nimetuses ju kirjas, et DVD ja kui pilt suuremaks klikkida, siis plaadi peal ka selgelt kirjas DVD. Sai kunagi ostetud sama firma seavile ja oli kaasas DVD. Samas arvan, et need universaalviled algajatele just kôige sobilikumad ei ole.