vollifedja kirjutas:OOMAIGAAD!MEHED!
Hea, et sain täna väga positiivse ja toetava kõne antud teema käsitlusest just siin.!(ega muidu poleks osanud tulla vaatamagi, kuni järgmise juhtumiseni, mida kirjutada..)
Olen saanud aru, et ega meil ei teatagi, mis on haavatud looma otsing, kuidas-kui kaua, mis alustel seda teha ja miksKoolitusi, asjalikke on olnud vähe kui üldse..Lihtsam on tampida nats oletatavas kohas, lüüa käega-oh ei saanud pihta.Mehed -kui teil on OMA koer, kellega te olete aastaid ühes karjas elanud-töötanud(noh see töövahendi jutt), siis te oskate ka lugeda oma koera-mina näiteks teen vahet, kui koer otsib haavatud või lihtsalt jalga lasknud, möödapauguga looma. RIHMA otsas tehaksegi verejälje otsingut-et kokku hoida oma ja koerte aega-jalavaeva.Selleks on spets pikad-10-50 meetrised spetsiaalsed libedad, MITTEUPPUVADerksavärvilised rihmad. Jälle-kuna normaalne koeramees oskab "lugeda" oma koera-siis koer annab märku piisavalt pikalt ette, et haavatud(surnud) loom on läheduses. Vot siis lasen koerad(vaband. taksid ) lahti. On ka teine ja kolmas(õpipoiss) vahest, oleneb olukorrast kaasa, kes aitavad haavatud pidada TIIRELDES ÜMBER LOOMA:
Paberitest-mul on alati kaasas keegi kohalik(taval. laskja) mees, kellel on ka paberivärk eeldavasti korras. samas-oluline on ...võimalikult kiiresti lõpetada haavatud looma piinad...Ei küsi (pole nagu tulnud selle pealegi, ei ole keskkonnakaitse,inspektor jm asjapulk), et kas neil üldse antud elajalaskmise luba on..Vot see pole minu probleem.Minu asi on otsida looma.Ja haavatud haavatud looma võib (ka seaduse järgi) otsida ka võõralt maal ja ka sinna lõpetada.Kus maadel ma olen, ausalt isegi ei tea. Kohalikud peavad sidet ja teatavad kellel ja kuhu vaja.Kordan-oluline on leida ja lõpetada looma piinad eelkõige. See on jahieetika üks punktidest.
Loodan väga, et tuleb Eestisse jahikoerte(OMANIKE) koolitajaid, kuna huvilisi on. Ei piisa koera headest omadustest, veredest, neid peab oskama ka arendada, välja tuua. Lihtsalt jahti kaasa vedamine ei aita. Ka kodutöö tuleb teha.
Kui minu koolitusel käivad koerajuhid on aru saanudmeil metsades järelotsingu vajadusest siis ma leian et see siin pole küll koht kus pritsida oma anoüümseid kogemusi metsas kedagi taga ajades. Kui vollifedkal on taksid nii kõvad tegijad siis ta võiks teha iga väljakutse kohta raporti paberile kuidas otsing toimus, kus piirkonnas, keda otsiti, mis ilm oli, mis tingimused, kas oli teisi segavaid jälgi,segavadi jahikoeri varem otsimas käinud jms. Väga hea on tööst ka pilte teha alustades laskmis kohast kuni lõpuni ja see pärast siis läbi nämmutada peas ning siis paberile panna. Siis me saame vaadata ja kokku võtta juba ühe hooaja tulemuse, töö kvaliteedist ja vastava eetika vajadustest.
Oh ma käisin metsas, tegin midagi ja koer tegi ka.. mis jutt see on?
Tehke tööd avalikult ja arenege selles valdkonnas nii et sellest ka märk maha jääb, siis saab teha statistikat ja vaadata/arutada kas me ikka oleme sellised jahimeheed kelle on jahieetika paigas/korras ja mille üle võib uhkust tunda. Et me ei peaks kartma ja varjama viltu läinud jahipäeva, haavatud uluki näol.
Veri on lõhn mille järgi võib ka inimene käpuli maas jälge ajada. See lõhnab spetsiifiliselt ja iga loom tunneb seda kaugele. Siin on vajadus rohkem tajuda haavtud looma ajuvedelikku mis sõrast eritub. Selle lõhna peale koera koolitada on hoopis midagi muud.
Jäljekoer ehk oma ala spetsialist on kriminalist kes harutab koos juhiga metsas kõik lahti.
Siinkohal on tähtis ka see, et jäljekoera/spetsjalisti ei kasutata ajus, ajajana ja kunagi ei panda soojale jäljele.
Kui tahate rohkem teada, lugege vastavat infot
http://www.jaljekoer.netMeil tuleb 24 ja 25 novembril suur kahepäevane seminar koerajuhtidele, jahikoerte kohtunikele ja jahimeestele kes omavad jahikoeri.
Koera kasvatamisest jahikoeraks, jäljekoeraks ja partneriks metsas on mitte just kergete villast.
Vicky