Jääger-online jahindus foorum

Nurmkanale pidi kõige parem olema viljapuhastusjäätmed. Kaks talve elutseb nurmkanade perekond (15-20 lindu) mul akna all ja maja ümber. Nii kui külmaks läheb ja lumi maha tuleb, on nad platsis. Murumaad on 0,7h ja seal nad ringi sibavad ja tuuseldavad. Nüüd koer majas, ei tea kas see talv ka tulevad. Aga kuidas on partidega. Neile meeldib teatavasti nisu ja kui läheduses asub nisupõld, siis õhtuti on põld ka parte täis. Aga kui jõe lähedale, kus pardid elutsevad, heinamaale hakata kotiga nisu viima, kas nad siis leiavad selle ülesse?
Kanalistele peaks vist ka liiva viima. Ei mäleta milleks see hea on, vist seedimisele.

Asi siis nii, et mind huvitab taldrikute laskmine. Olen sellel alal täielik koba ja tahaks hirmsasti harjutada. Kas keegi teab, kas tartus saab kuskil käia harjutamas. Päris laskurklubisse ei taha eriti enda oskustega nalja minna tegema.
Ja kuna siin on ka viljandi mehi, siis kas Enn Moora ka sellega tegeleb. Neil vist ka rohkem oma klubi jaoks see värk seal. Kuulikatset käisin seal tegemas küll, aga unustasin küsida.
Ja mis see lõbu ka maksab?

Läheb küll natuke teemast mööda, aga ehk tuleb vaid üks vastus ja sellega teema lõppeb. Ehk lehepäälik ei pahanda.
Asi siis selles et olen lugenud, et põrsastele ehitatakse ka oma aedikuid, kus nad söömas käivad. Need rajatakse siis söödaplatside juurde. Aediku põhimõte siis selles, et vahelippide/pulkade vaheltmahuvad läbi ainult põrsad, mitte suured loomad. See pidavat vajalik olema selleks, et põrsad ka kõhu täis saaksid. Teinekord pidid suuremad põrsaid toidust eemale ajama.
Mehed kes te pukkis istute, kas olete põrsaste tõrjumist märganud?
Plaanis paar sigade söötmiskohta rajada ja ei tea, kas on mõtet ikka seda aeda rajada. Minuteada seda aediku varianti eriti ei kasutata

Selle automaadiga jälle see asi, et sigu mahub vähe korraga sööma. Nii võib juhtuda et tugevamad vallutavad selle endale ja teised otsigu ise. Ühel söödaplatsil peaks olema neid siis mitu.

Mõtlesin ka ise sellise 200L vaadist valmis nikerdada. Söötja osa ei tohiks ka väga raske olla. Väike klapp ja kerge vedru, et seal kerge seda üles oleks lükata. Kui aega saan, siis proovin midagi valmis kritseldada ja siia üles panna. Ehk oskab keegi keelt ja tõlgiks natuke. Võib olla on seal kõik ära öeldud.

Sellist meetodit kasutatakse üpris palju. Nii on sead kauem söödal. Asi pidi ka selles olema, et sead söövad enam vähem ühe kaua, vaatamata sellele, palju nad sisse endale ajavad. Võivad süüa korraga mitu kilo, või siis paarsada grammi. Kui aeg täis saab, lähevad minema. Nii pudelist söötes läheb ka sööta palju vähem. Aga üldiselt kasutataksegi seda maiustuste jaoks, nagu mais ja hernes.
Kasutatakse ka šampuse pudeleid ja torusid, millele on augud sisse tehtud. Aga kui seda meetodit kasutate, siis kinnitage pudel kas nöör, köie või millegi muuga kuhugi kinni. Muidu panevad koos pudeliga minema.
Proovige ka aukude löömist maasse. Teibaga auk maa sisse ja siis mais või hernes auku. Võib ka kergelt kinni sõtkuda. Sead tulevad ja hakkavad kohe kaevama.

http://www.e-riik.ee/jaht/s88daautomaat.doc
Proovige kas siit saab. Lasin vennal natuke IT`d teha. Andke teada kas funkab

Ise käin tartus lõunakeskuses asuvas jahipaunas. Müüjad väga toredad ja asjalikud. Suht sina peal juba. Aga käin ka Trapperis, võru tänaval. Seal on ka väga toredad müüjad ja kaupa igat sorti. Üks müüja on näiteks naisterahvas, noor. Arvasin, et mis ta ikka relvadest ja moonast teab, aga teadis kõike, mida küsida oskasin. Väga bro. Hinnad tunduvad veits odavamad olema, vähemalt riietel ja kottidel. Moon suht sama.

Meil igatahes sead eriti usinalt sööda peal ei käi. Tuhnivad niisama metsa all. Praegu on ilmad nii soojad, et neil õuke terve mets täis.
Teine asi võib see olla, et eks nad tundsid sinu lõhna ja tõmbasid uttu. Kas neid varem kimbutatud ei ole??? Kui on, siis suht tõenäoliselt on lihtsalt ettevaatlikud. Oota kui ilmad külmaks lähevad, küll nad tagasi tulevad. Võid ka maisi sööda peale panna prooviks. Selle peale peaksid nad ikka kohale tulema.
Naabrimees hakkab pahandama siis, kui sa enam neile süüa ei anna ja sead tema põlluga 1-0 teevad
Meil selline asi juhtus. Meil oli meta ja heinamaa nurgas sigade sööt. Heinamaa omanik keelas söötmise ära. Sead tuhnisid natuke heinaamad ka. OK, lõpetasime ära. Nüüd keerasid sead terve heinamaa pahumpidi

Mina olen tavaliselt õhtune uitaja. Just suvel ja sügise, kui õhtud on pikalt valged ja hea kitsi vaadata. Teinekord saab noorte sokkudega palju nalja. Nad nii julged, et tulevad tihtipeale paarikümne meetri kaugusele sind uudistama, isegi suht lagedal. Üpris tihti hakkavad jalaga vastu maad taguma ja tahaksid justkui territooriumi ja emaste loomade eest võistelda. Teinekord juhtub, et tuleb ka väga suur ja tugev sokk sind uudistama. Sellistel hetkedel mõtled, et miks mul videokaamerat ei ole
Hommikuti meeldib mulle talvel käia. Eriti kui on krõbe ilm. Siis näeb ikka väga palju loomi liikvel. Eelmisel aastal ühel pühapäeval võtsin püssi selga ja läksin metsa, heinamaadele kolama. Külma oli ligemale 30 kraadi, lumi sillerdas ja päike hakkas tõusma. Kitsekari heinamaal, mõni rebane mööda hangesid kepslemas ja jänesed kitsede juurest oma osa võtmas. Tõeliselt ilus vaatepilt.
Mehed, minge metsa jalutama

Üks söödaautomaatidest asub sellel aadressil. Aga ma nüüd ei tea kas sinna mitte liikmed ka pääsevad. Igatahes proovige. Kui ei pääse, siis andke teada ja ma proovin selle pildi kuidagi muudmoodi siia saada.
http://lists.ut.ee:8888/wws/arc/jaht/20 ... c00000.doc
Huvitav, kas meie sead ka selle ära õpiksid

Oskab keegi öelda palju kasutatud sportpüssid maksta võiksid. Ja kas neid üldse kuskil liigub?

Kitsed, põdrad ja hirved kindlasti üksteist ei sega. Sigadega see asi, et eks nemad käivad vähe teisel ajal söömas kui kitsed ja põdrad. Ise arvan ka et ei tohiks eriti segada, lihtsalt olen seda lugenud ja mõtlesin et mainin ka siin ära.
Saan ka ise targemaks

vkx kirjutas: Ei tea kas peaks proovima seda kandilist soola, äkki tulevad ka põdrad tagasi?

Kui põdrad enne seal käisid, siis pole vast vaja ümber vahetama hakata. Nad tead et sool neid seal ootab. Kui see kandiline siiski sisaldab neid lõhnaaineid, siis võid mõne uue neljajalgse ligi meelitada küll. Aga tundub, et põdrad ei tahagi praegu seda soola nii väga. Paljud räägivad, et soolakute peal ei käida.
Ja teine asi. Kui sigade ja põtrade söögiplatsid on väga lähestikku, siis võib juhtuda et põdrad peletatakse eemale. Olen seda kuskilt raamatust (ehk jahimehe käsiraamatust) lugenud, et söödaplatse ja põlde erinevatele loomadele ei tasu väga lähestikku teha.
Aga tõenäoliselt on praegu asi ikkagi selles, et veel on nii soe ja põdrad ei vaja hetkel soola. Oota kui läheb külmemaks ja lumi maha tuleb.

Sooned postil on head selleks, et nad juhivad seda soolvett täpselt sinna kuhu ise tahad. Ise teen neli soont, mitte väga pikalt alla. Nii voolab seda ühtlaselt tervele tüvele. Ilma soonteta on see asi, et soolvett võib hakata alla nirisema ainult ühest kohast. Kui panna aga kivi peenema posti otsa kui on sool, siis seda muret ikka ei ole.

Ise oleme teinud vähe madalamale, nii et põdrad lakuvad soolakivi. Kui pikemat aega kivi juba olnud, siis on selgelt näha keelega tõmbamise jäljed. Aga olen ka 2,5 meetri kõrguseid näinud ja toimivad samamoodi. Kumb variant see õigem oleks ei tea, kas üldse ongi. Toimivad mõlemad ju