Jääger-online jahindus foorum

oliver kirjutas:Võtsin kapist täpselt samasuguse püssi (naise oma küll) ja proovisin järele: ülemine raud III MOD e. pooltsokk vajab väljakeeramisel võtme abi, igal keeramise veerandringil tekib tõrge, tsokk oleks justkui väheke trapetsis, alumine raud IV e. veerandtsokk keerab vabalt. Lastud on ca. 150 lasku 32-grammised terashaavleid enamuses ülemisest rauast.

Tänan vastuse eest. Mis nr. haavlitega on tegu olnud ja kas kasutad pikka magnum padrunit? Meenus veel ka see, et stokis umbes 10mm ala suudmeni nagu tumedamat värvi läinud ja silmaga vaadates nagu kergelt jutiline, kuigi sõrmega katsudes tundub siledana. Tundub, et olukord on nende relvadega päris nutune, sest iga linnujahi hooaja lõpus tuleb uued tsokid osta.

Jagaksin nüüd oma probleeme terashaavlite ja tsokkide koha pealt. Nimelt peale selle sügisest laglejahti terashaavlitega, kus sai 20-30 pauku lastud tekkis tsokkide väljakeeramisega raskusi, mida aja puudusel(vaja oli kiirelt põdrajahti minna) põhjendasin esialgu endale püssirohu tahma sattumisega tsoki vahele, et teised tsokid läksid vabalt näpuga keerates sisse, siis sinnapaika asi jäigi. Nüüd nädalavahetusel puhastasin, õlitasin kõik ära ja tahtsin laglejahil kasutatud tsokid uuesti sisse keerata, aga selgus, et üks neist IMP MOD 2/4 vajab üldse vintideni jõudmiseks suurema jõu rakendamist, teine MOD 1/4 läheb küll kergemalt sisse, aga sisse keeramiseks vajab võtme abi. Üldiselt öeldes, et raua otsas olevat peenkeeret mitte rikkuda, siis tugevam tsokk on üldse kõlbmatu ja nõrgem hädapärast veel kõlbulik. Püssiks on CZ USA Mallard 12/76 ostetud uuena möödunud kevadel, kaupluse kinnitusel terashaavlitega laskmiseks ette nähtud. Tsokid olid asetatud: alumine raud MOD 1/4, ülemine IMP MOD 2/4, mis peaks olema terashaavlitele lubatud.
Padrunid 12/76 NSI Steel Nobel Sportitalia laeng 35g haavlid BB 950BAR, 1450FPS ostetud. Möödunud aastal on ligikaudu 10 pauku lastud terashaavli padruniga 12/70 haavel nr.3-ga, aga siis ei juhtunud midagi. Loodan, et eelpool kirjutatuga olen olukorda täpselt kirjeldanud, kui kaasfoorumlastel on esinenud vahetatavete tsokkidega püssidel sarnaseid probleeme, siis oleks huvitav mõtteid jagada, kas terashaavel ikka on püssile nii ohutu, kui ametlikult kirjas.

Kartetsh kindlasti ei kompenseeri viletsat laskeoskust vaid vastupidiselt vajab kannatlikumat ja osavamat kütti, sest tõhus laskedistants jääb haavliraua kuulile tunduvalt alla. Ainsateks eelisteks on lähedalt suurem peatamisvõime ja väiksemad purustused eriti vintraua kuulist. Ühis ja koerajahiks on aga täiesti sobimatu, sest olenemata neist konteineritest kipub osa terasid omavaheliste kokkupõrgete või rikoshettide tõttu kõvasti kõrvale kalduma.

Mul see vorm on ja vene aja lõpus, kui konteinereid müüdi sai neid ka ostetud. Need oma valatud kuulid küll tundusid mõõtmisel olema 11mm ja mingit lõtku sinna ei jäänud. Laeng sobib kaalult küll rohkem 16 kal püssile(3tk. 24-26g) ja 12 kal võiks neid kuule sinna veel ühe lisada, aga kont ikka kolmene. Jahis neid kasutanud ei ole, sest proovimisel oli tihedus kehva võitu, minu arvamuse järgi oleks mõistlikum juba võtta 8.2mm kartetsidega padrun, mille 12x76 kal mag. kaal on oma 50g ja sees 3-me asemel oma 12 küll veidi vähemat kuulikest.

Olen kasutanud 1,5 aastat ja oma sadakond lasku teinud. Ostsin spetsiaalselt selle 2-he päästikuga variandi, mis läks kokku endise vene püssi 2-he päästikuga variandiga ja ilma ejektorita, hind oli midagi 450 kanti. Sai poes proovitud ka vene püssi, aga see tundus Mallardist tunduvalt rohmakam. Kaasas ka 5 tshokki, millele veel sai lisaks neid juurde osta. Esmane mulje oli jahiärevuses, et kaitseriiv peale jäänud, aga tegelikult päästikud väga kõvad, eriti esimene päästik alumine raud. Käisin ka poes muret kurtmas ja nemad kinnitasid, et nende pakutud meister võib garantii ajal ka päästikuid pisut korrigeerida, aga mitte väga, sest siis võib sellel variandil ühe pauguga mõlemad rauad lahti lüüa. Lõpuks muidugi harjusin peale harjutamist päästikutega ära ja loobusin meistri juurde minekust. Oma tehtud kuulidega, mis vene püssis jooksid erilist tihedust ei saavutanud, aga vajadusel annab erinevate kuulide ja tshokkide kombineerimisel ka ehk paremini tabada. Tehnilisi probleeme esinenud selle aja jooksul ei ole, jahis asja ära ajanud.

rix kirjutas:mõni treial ikka aitab

Mõni treial ikka ei aita küll. Kui pink vana ja lõtkud suured võib lõigata ka vindi nii, et on raua telje suhtes väikese nurga all ja piisab kuuli väikesest puutest seina vastu, et igasugune täpsus kaob. Halvemal juhul võib ka summutaja puruks lasta

Minu soovitus oleks samuti kasutada see pakutud variant ära, olgu ta siis pealegi 50 km kaugusel. Noorjahimehena on ju oluline võimalikult kiirelt oskused kätte saada ja kogemuste omandamiseks pole ju vahet, loomad ja nende kombed samad, mis lähemas metsaski. Hiljem aega ka lähemal jalg ukse vahele saada.

Huvitav kuidas seda võimalik oleks kontrollida? Kui välismaalasest kütt jätab oma linnud metsaalla, pole lihast huvitatud ja laseb hasardi pärast, siis kontrollimise tõhustamise korral ta ju lihtsalt ei vaevugi seda lindu üles korjama. Võtab üks kaks tükki kombe pärast ja ülejäänud jäävad sinna kuhu kukkusid. Ainus võimalus oleks iga küti kohta isik panna, kes alla tulnud linnud üles märgib.

Kauplus Anome

AS Anome
Registrikood: 10160302
Koidula 11, Rakvere, 44308

Avatud: E–R 9.00–18.00
L 9.00–15.00

Tel.: (+372) 325 8432
E-mail: anome@neti.ee
müüb vene vanade relvade juppe. Kunagi otsisin siit foorumist analoogset juppi üheraudsele, aga pakuti kaheraudse oma. Kahjuks ei leia seda postitust üles. Mis nende sobivusse puutub, siis nad tavaliselt 1-ühele ei lähe, aga väikese viilitööga saab ehk sobitada.
Tallinnas on nende kauplus Matkatarbed kino Kosmose vastas, sealt võib ka vaadata, küsida

peepk kirjutas:Ikka vint ja tongi süütega, kaliiber 14,65 mm. Oli ka paar siledat nii tongi ja ränilukuga, aga selle korra eelarve ei luband rohkemat.

Pea 600(ligi 20kal sileda jämedune) ju päris jäme ja kukkumine peaks suur olema. Mul vorm 577 ja sealt valatud kuul oli vist 12 kal sileda omast raskemgi veel, vahe vaid selles, et kuju järgi on ta mõeldud sellele paberpakendis laengule. Tongi süütega muidu igati normaalne(ühte 20-nest proovinud), pole silma ees seda püssirohu plahvatust ja pauk tuleb kohe. Nooruses neid vanu kaliibreid katsetades, käis ikka paraja kesta puudumisel eest ja tagant paras tulelont välja ja sellest tekkis rumal silma sulgemise harjumus. Kas must on vanaisa aegsetest jääkidest või on juba kaasaegne ``Mustastpurust`` tellitud ja palju teda taha käib, kus tonge saada?

peepk kirjutas:Sai omalegi soetatud tubli otsast laetav relv, aga seepärast, et jaht muutuks jälle jahiks(minu arvamus). Ostsin, sest meeldis ja aastate pikkune kodutöö oli ammu tehtud. Tänu mustale purule sai unistus löpuks täide viidud. Jahirelvaks regamisel oli ametnike poolne suhtumine üllatavalt positiivne. Enda harimise mõttes ja nii-või naapidi arvajatele teeks ettepaneku antud kaupmeest külastada. saate näha ja katsuda oma kätega ehedat relva ajalugu. Plasikust püssipärade ihalejad sealt omale silmailu vaevalt leiavad. Siiani sai selliseid relvi vaid Rootsis ja Saksamaal poodides näha. Mida veel, proovi paugud on tehtud ja olen rahul.

Millise süütega, kas vint või sile, mis kaliiber, kui saladus pole?

Anome Rakveres müüb vene relvade tagavaraosi võibolla sealt saab. Kauplus Matkatarbed.ee

MS AUTO OÜ
Registrikood: 10411615
Pärnu mnt 48, Tallinn, 10119

Avatud: E–R 10.00–18.30
L 10.00–16.00

Tel.: (+372) 646 3396
Fax: (+372) 646 0010
E-mail: info@matkatarbed.ee

Vaata kaardilt
Kauplus Anome

AS Anome
Registrikood: 10160302
Koidula 11, Rakvere, 44308

Avatud: E–R 9.00–18.00
L 9.00–15.00

Tel.: (+372) 325 8432
E-mail: anome@neti.ee

Metsas pikemate matkade puhul kasutasin relval kahte rihma, mahtus püssi aasadest läbi ja seljas sellel juhul nagu seljakott üle mõlema õla. Ratta puhul seljas pole kandnud, sest igaks variandiks sai soetatud IZ-18MH, mida lihtne spordikotiga jalgratta pakiraamile asetada või ka autoga tööl käies, kui marsruut ühtis jahimaadega lihtsalt kaasa võtta. Püss seljas väikestel teedel oma jahialal rattaga sõita pole minuarust erilist mõtet, sest loomal pealetuult jäädes kohe lõhn ninas, ka krõbiseb kruusateel sõites päris valjult ja jalgsi võib vaiksemalt liikuda. Pealegi märkavad loomad liikuvaid objekte väga kaugelt ja seismajäämine võtab pidurite krigina saatel rohkem aega, kui vaikselt liikudes, kui võid sammult peatuda. Huvitav, mis seadus ka selle kohta ütleb, kui padrunid salves või rauas, siis pole vast päris seaduslik, kui püss tühi ja kotis rattal või seljas vast ok.

Selle põhjuseks küll rohkem soe talv, kus olulist jääkatet jõgedel ja merel ei tekkinud.

Ahto Kattai kirjutas:Lindude laskmiseks sellise võimsusega püssid jäävad väheke nõrgaks,see ikka mõeldud kuni 10 m märki laskmiseks.Küsi sellisest firmast nagu Megastar AS (Field target,---toksi see goolesse ,seal neil ka pood olemas) tel.+3726016026. Nemad tegelevad õhupüssidega.Seda et nad paska pähe määrivad ma ei karda! Eks hind määrab ikka kvaliteedi. Seal on neil ka saksa püsse,aga neid päris 300-jaga kätte ei saa ,samas kas oleme nii rikkad et odavat/kehvemat osta!? Seal müüaks üks proua ,tema oskab soovitada. Kui eesmärk lasta linde ,see eeldab ,et püss peaks ikka paari-kolmekümne m kauguselt veel tõhus olema,st.et kuuli algkiirus peaks sinna 250-300 m/s kanti olema. Ja veel,mina valiks just nimelt mitte toruga vinnastatava vaid heebliga vinnastatava.Neil lahtimurtava toruga on loksud kerged tulema.
Edu!

Nõrgemajõulist püssi soovitasingi sellepärast, et tegu oli ju aiandusühistuga, kus krundi pikkus võib jäädagi kusagil 30m piirimaile, linnud nagunii kusagil okste vahel, esialgu päris raskesti tabatavad ja kuuli eksimise võimalus naaberkruntidele suur. Suvitan ka ise aiandusühistu territooriumil ja omal ajal, kui rästaid veel massiliselt oli sai tavalise lahtimurtava vene õhukaga neid suveti tihti lastud. Praegu kasutan heebliga vinnastatavat hiinakat, millel optika peal harjutamiseks kortermaja keldris ja peab mainima, et selle laadimine optika all asuva augu kaudu on küll nii vaevanõudev, et algajana võtaks ta kohe huvi laskmise vastu ära ja seetõttu on lahtimurtav püss mugavam.