Jääger-online jahindus foorum

duv

Kuniks pole karmi talve nad paljunevad, tuleb aga jälle lumerohke talv, siis on arvukus kohe all. Tegelikult peaks Euroopa liit need kahjustused kinni maksma, kui on tahtmine siin suurkiskjaid kasvatada, siis tuleks ka nende toidulaua eest hoolt kanda.

duv

Lihtsam oleks paar kolm nimekamat jahinduskauplust läbi käia ja sealt mõni kaupmehe abiga välja valida. Esimene katseeksemplar ei peagi nii kallis olema, pealekauba pudeleid purke lasta kannatab küll igasuguse õhukaga, kui aga laskehuvi peaks süvenema, küll siis jõuab kallima osta. Vedrupüssi puhul oleks mõistlik valida see torust lahtimurtav, mis on mugavam laadida ja hooldada. Mis lindude laskmisse puutub, siis hoiatan, et puu otsa üles sihtides võib ka õhupüssi kuul oma sadakonna meetri peale lennata, see tähendab, et võib kaarega üle põõsaste hekkide lennata ja nende taga kedagi tabada. Õhupüssi kuul ei ole küll nii ohtlik, kui tulirelva oma, aga näiteks silma sattudes võib raske trauma tekitada!

duv

17. märts Pärnu kandis olid haned, sookured ja kiivitajad kohal. Eile Tallinna külje all Hüürus juba kurepaar teeääres postiotsas pesal.

duv

peepk kirjutas:duv-ile vastaks, et ikka vana vene rohi, kas jäme vöi peene??? No valida pole, ära tuleb kõik kasutada. Kust minusugune liht jahimees seda tellib??? Poedki ei viitsi sebida. Poolakatel olemas ja kilone purk vist 25 euri????. Kui meie kaupmehed viitsiks asja kohale lohistada, siis sellisest hinnast vaid unista. Rohu kaal ju padruni peal olemas 45- 70. See 70 ongi musta rohu kaal grainides. Googelda poolakate musta rohtu, Vesuvit LC.. Kahe eri kaaluga tinakuuli 26- ja 32,4 grammi olen lasknud. Kergematega kiirus tuli kuskil 410 m/sek, raskemaga "kõigest" 350...Aga aeglasele kiirusele vaatamata toores mänd ca 40 sendi jämune, veel kuuli ei pea. Tropid, milleks?? padrun ju pea triiki rohtu täis ja pikk kuul peab kohe kõvasti rohtu kokku pressima. "Tropiks" on kuuli all punasest vasest ja tina sulamist lasu hetkel ära hoidev selline madala sütiku moodi kauss, mis kalibreerimisel kuuli taha vastava peenema osa peale pressitakse. Nende vaskjullade tellimiseks jälle kõige lähem tollimaksu vaba koht tellimiseks http://www.strobl.cz. seal neid igale kaliibrile ja kui ise kuule ei valaks, telliks neilt imeodavaid polümerkattega kuule. Nimi Ares Bullets. Kiiruse möötja tellitud sealt samast.

Tänan asjaliku vastuse eest! Tean seda 70graini küll, aga kuigi musta püssirohu korral erilist rõhu hüpet pole karta, siis mõtlesin eelkõige lasketäpsuse peale. Selle vaskkausi otstarbele sain ka kodulehelt pihta, algul mõtlesin, et tegemist on Minnö (Minie) kuuliga, mida selle padruni juures enam ei kasutatud.

duv

peepk kirjutas:N-120 min rohu kaal 2,37g (36,6gr) max 2,56g (39,5gr) kiirus vastavalt 561-579m/sek
N-130-----------------3,27g (50,5gr)-------3,39g(52,3gr)-------------------564-595-------
N-530-----------------3,63g (56,0gr)-------3,75g(57,9gr)-------------------553-587-------
N-133-----------------3,48g (53,7gr)-------3,62g(55,9gr)-------------------564-601-------
Laetud padruni pikkus 64,7 mm
Seda siis vanematele relvadele pesasurvega 220 mpa
Moodsate relvade min laeng hakkab samast min kaalust, aga max kal on kuni 0,3 grammi enam. Omast kogemusest ütleks, et teisekorra pead isegi miinimumi tsipa vähendama, et pauk ja tagasilöök oleksid "õiged". Max laengut pole kunagi kasutand-ei näe mõtet. Hornady annabki sellele kuulile 120 ja 130 se rohuga tsipa lahjemad kogused grainides. Ei viitsi graine grammideks siin teisendama hakata. Vast on sellestki abi. Netis korra müüdi tinakuuli kaaluga 51,5 meie grammi nn subsonic ja kas oli see 700 või 800 graini, pole meeles. Ise lasen vahest ka "hea tuju rohuga" ehk musta rohuga, aga see eraldi jutt.

Vabandust, et teemast mööda lähen, aga ehk jagaksid oma kogemusi musta rohu kohta. Kas kasutad esiisade pärandust või tellid kusagilt? Milline sort, jämedam peenem, kui kõvasti kinni, kas lisatropid kuuli all?

duv

Mul möödund aasta käisid kodus Tallinnas kontrollimas ja jäid umbes samasuguse kapiga rahule. Tähendab seda, et minu omal sees laskemoona jaoks eraldi lukustatavat laegast ei ole ja kapp seest enam vähem sama. Seina külge peaks ka kinnitatud olema, sellelt pildilt ei saa aru, kas on. Muidugi tuleb arvestada ka sellega, et nõuded võivad piirkonniti erineda, Tallinnas on varemalt mul üldse sellega rahule jäädud, et telefoni teel olen kinnitanud kapi olemasolu.

duv

taavik kirjutas:See on ju suuresti lahendatav. Kuna nagunii suure intensiivsusega riigiteele kütiliini panna ei tohi, siis saab seda teha ainult mõne väiksema kasutusega metsavaheteel, kus enamasti liigub autosid suht vähe.
Tänapäeval on infovahetus jahis nii kiire, et loomade liikumine kütiliini poole on reeglina juba teada ning saab ju selles vaates kokku leppida, et tee peal oleva kütiliini äärmised kütid peatavad korraks auto kinni, või informeerivad sõitjat jahist ning hoiatavad võimaliku saabuva uluki eest. Lisaks jäi kuskilt silma, et mingid liiklusmärgid on väljatöötamisel.

Otse loomulikult ei aja keegi loomi maantee suunas, aga teinekord lipsavad ulukid ka välja külgedelt või nagu Aivar kirjutas, siis läbi ajajate aheliku tagasi. Muideks peale kitsede, kes üsna reeglipäraselt läbi aju tagasi põrutavad, on näiteks minu kohalt läbi murdnud ka põdrapull. Autode kinnipidamise küsimuses ühinen Aivari seisukohaga, pealegi kellel siis aega enam autosi peatada, kui loomad juba peale tulevad. Abi oleks minu arust ikkagi teatavatest teisaldatavatest liiklusmärkidest, mis annaksid teada ohust ja piiraksid ka kiirust(kasvõi soovituslikult).

duv

Jätaks praegu laskeohutuse küsimuse kõrvale ja küsiks üldise liiklusohutuse kohta ühe küsimuse. Mis saab kui kütiliin on üldkasututaval teel ja ajust väljajooksev uluk põrkab põgenedes kokku sellel teel liikuva sõidukiga. Liikluskindlustus vist ulukiga seotud kahju ka ei hüvita ja tõenäoliselt võib tekkida autojuhil soov nõudega jahiseltsi vastu pöörduda. Kui ka mingeid hoiatavaid arusaadavaid märke pole, mis liiklejat ohust teavitaksid, siis tavainimene ei pruugigi ju mõista, mida need mehed püssidega seal teeääres toimetavad.

duv

Huvitav? Viimane vajan relva küsimustes küll haava puhastamist sees ei olnud. Või mis moodi puhastama kas näiteks lahtise peavigastuse korral pean hakkama kolju tükke haavast välja nokkima? Võis siis, et viimasel ajal, kui arstid piiritaha kipuvad ja med. personaliga kehvad lood soovitatakse üldse väiksemad nõelumised-lappimised relvaeksamil selgeks teha.

duv

Unustasin lisada, et see rauapaar, mida ta näitas oli tema horisontaalraudadega püssile. Nii, et pildil olevaga ei saa seda seostada. Vähemalt minu mäletamist järgi oli see tema tipp töö, mille ta oli oma vene aegses töökohas valmistanud. Ajal mil temaga tutvusin oli ta juba pensionil ja 90-nendate alguses ka tõenäoliselt see ettevõte, kus ta töötas likvideeritud. Kohendas kodus kohalike jahimeeste ja kaitseliitlaste relvi ja oli ka ise jahimees kusagil Kadrina kandis. Võib olla sealtkandi vanemad jahimehed mäletavad paremini.

duv

Ahto Kattai kirjutas:Ma olen ka elus kukkedega püssi katsunud ,aga käe seljaga kukkesid maha lasta.....ei kujuta nagu ette Ehk ikka peopesaga

Vabandust! Õigem vist ikka servaga.

duv

Minu arust oleks õigem, kui asjasse mittepuutuvate inimeste inimeste juuresolekul mitte püssi kasutada. Veel mõtlematum on selline video netti üles panna. Mul näiteks autos sõites alati üks silm vaatab ette teine tahavaatepeeglisse, kui ma nüüd peeglist märkan , et püssiots minu poole, siis jahimehena võin ma seda mõista, aga teine jälle ei mõista ja võib sellest omad järeldused teha. Mis ohutusse puutub, siis see selleks ja kuidas võtta, kui ma näiteks hakkan oma Tallinna kortermaja rõdul püssiga sihtimis harjutusi harrastama, siis laadimata püssiga see ju kellelegi ohtu ei kujuta, ainult kahjuks ei saa sellest teised inimesed aru ja maskis pumpade-kilpidega meestele seda ka vaevalt õnnestub selgitada.

duv

kirp kirjutas:Kuidas see käeseljaga kukkede ära takistamine võiks käia? Paned käe kuke ja lööknõela vahele? Minu arust on 66-l kuramuse kõvad kukevedrud ja neid on tükk tegemist külmanud kätega ettevaatlikult alla lasta, veelvähem käeseljaga pidurdada. Kui siis veel vähesest kogemusest segi läheb, kumb kukk kumma päästiku all ja püssist ka padruneid välja ei saa, siis sõida või koju kuked vinnas käsi soojendama . Teine võimalus lihtsalt üks padrun vastu taevast lasta. Aga kukepüssi-mehel tuleb tõesti teistmoodi relva suhtuma hakata - õppida hääletult kukke vinnastama (samaaegselt päästikule vajutamisega) ja raudselt meeles pidama kuke-päästiku seost ning kogu selle tegevuse juures püssiots ohutus suunas hoida. Aga peab siis alati lihtne olema.

Lihtsalt surud käeseljaga kuni tunned vedrude vastusurvet, vajutad päästikud alla ja lased kuked tagasi. Päris külmal käsi ära võtta pole ka mõtet lasta. Peale selle vaja ka veel relv lahti võtta, auto kuidagi käima saada, jne. mida kohmetute sõrmedega üpris raske teha.

duv

Veedi kirjutas:Kas keegi teab midagi kunagi Kadrinas tegutsenud relvameistrist, kelle nimi oli O.Hunt. Lisan manusesse pildi tema poolt käsitööna valminud 16 cal. jahirelvast.

Oli küll Kadrinas üks relvameister, nime kahjuks ei mäleta enam, aga tema juba ammu teispoolsuse jahimaadel. Minu teada ta tervet püssi ise ehitanud ei olnud, küll oli oma haavlipüssile lisa rauapaari teinud ja seda ka näitas. Mäletamist mööda ta tehaseraudu ei kasutanud vaid oli täiesti ise need puurinud ja kokku pannud. Täiesti võimalik, et ta võis ka tellimisel püssile nime graveerida.

duv

Henz kirjutas:
duv kirjutas:...Kukkedega püssil on küll juhusliku kuke lahtipõrumise kaitseks kaitsehammas, mis peaks juhul, kui päästik pole alla vajutatud kuke kinni püüdma, aga juhul kui oks satub päästikukaare vahele on lask vältimatu.

See ilmselt ei tööta kukkede alla laskmisel kuna selle toimingu käigus on päästikule siiski vajutatud. Niiet kui külma ilmaga külmund ja tuimade näppude vahelt kuked pääsema peaks on vist oht pauku teha ikka. Seda peaks tegelikult katsetama tühja kestaga millel uus tong taga siis asi kinnel.

Pauk käib ainult juhul kui päästik on alla surutud, täpsemini allasurutud hetkeni mil kukk sellest kaitsehambast üle jõuab pöörduda. Proovida saab seda lihtsalt nii, et kukke vinnastamata olekus ette suruda ja kui päästik alla vajutatud pole, siis kukke nõelani suruda ei õnnestu. See tähendab seda, et alla lastud kukk peab alati jääma vedru mõjul asendisse, kus ta ei ulatu nõelani ja kust ta ka päästikut alla surumata nõelani ei jõua. Kui see süsteem ei tööta, siis ei ole süsteem ohutu ja sellist relva kasutada ei tohi. Kui sõrmed on külmast täiesti tundetud, siis tõesti võib kogemata pauk tulla ja igaks juhuks tuleks relv suunata ohutusse kohta ja püüda käeseljaga kuked ära takistada.

Jääger-online jahindus foorum

Otsing leidis 574 vastet

Re: Kitsed

Re: Palun nõu õhkpüssivalimisel!

Re: Hane sügisjaht

Re: 45 Cal .458 350 gr Hornady InterLock RN

Re: 45 Cal .458 350 gr Hornady InterLock RN

Re: Relvakapp!

Re: "eestimaa üllatab jälle"

Re: "eestimaa üllatab jälle"

Re: relvaeksam

Re: Relvameister O.Hunt

Re: sileraudse toz 66 ja toz 54 tehniline info kes teab?

Re: "eestimaa üllatab jälle"

Re: sileraudse toz 66 ja toz 54 tehniline info kes teab?

Re: Relvameister O.Hunt

Re: sileraudse toz 66 ja toz 54 tehniline info kes teab?