Jääger-online jahindus foorum

Hoovale jääb ette ainult parem kukk, vasak võib olla vinnas ja raud käib ikkagi lahti. Minul oli harjumuseks lahti murdmise eel kuked alati maha vinnastada, ka kõik liikumised toimusid vinnastamata kukkedega ja vinnastasin vahetult enne lasku. Kukkedega püssil on küll juhusliku kuke lahtipõrumise kaitseks kaitsehammas, mis peaks juhul, kui päästik pole alla vajutatud kuke kinni püüdma, aga juhul kui oks satub päästikukaare vahele on lask vältimatu. Uluki vahetus läheduses vinnastamiseks peab väga hästi tundma raudade ja päästikute järjestust, et vinnastada kukk nii, et ei kostaks naksatust.

Raudade all peaks olema vene tähtedega p/cok, cok, vahel parema raua all ka cil(silinder), harvemini kasutatakse ka murdarvulist tähistust. Horisontaalraudadega vene relvadel on esimene päästik tavaliselt parem raud ja tagumine vasak. See järjestus peaks kukkedega püssiga jahti pidades selge olema, et vajadusel hääletult kahe sõrmega vinnastada. Kuuliga jooksu ja raudade kokkujooksu teada saamiseks tuleb erinevate kuulide kombinatsioone proovida, ega muidu seda teada ei saa. Haavlitega kannatavad vene püssid väga hästi ka igasugust tänapäevast 70mm moona ka mini-ja baby magnum, kuni pooltsokini peaks ka terashaavlid kõlbama.

Tallinnas on alati paar nädalat enne relvaloa kehtivusaja lõppemist mulle politseist helistatud ja meelde tuletatud. Kas nüüd on see lubade variant mingile muule ametkonnale üle lükatud ja tuleb endal valvas olla?

Ega ei vaidlegi vastu, et võis ka olla kärntõbi, aga hunti rebase või kährikuga ei võrdleks. Samal mehel, kelle koera hunt hauast välja kaevas elavad kährikud aida all ja rebased samuti kondavad vahel. Hundiga oli aga hoopis teine asi. Pimedal ajal kondas rahulikult nagu koer aias, hoolimata sellest, et inimesed toas, kui aga keegi peale sattus kadus nagu välk. Tekkiski siis mõte istuda pööningul, sest majas nagunii inimesed sees, millega ta harjunud. Sai siis õhtul kohale kus toidujäätmeid visati peibutiseks metssea jäänuseid visatud ja ise pööningu luugile passima jäädud. Imelikul kombel sellel ööl hunti ei ilmunud, hommikul aga selgus värske lume peal, et ikkagi tuli. Hiilis teiselt poolt maja päris räästa alla välja, liikudes sealt edasi nurgani, kust sööt kätte paistis, jäi sinna passima ja pöördus tagasi. Olles minu varitsusest otse läbi maja võttes oma 3-4m kaugusel, kus seina taga magas pealegi inimene sai ta kummalisel kombel ikkagi aru, et keegi on kuidagi kõrgemal ja natuke vales kohas. Hämmastavalt ettevaatlik on ikkagi hunt, olgugi, et inimesele tundub ta öösi külas võimutsevat ja ringi lonkivat.

Närib ka oma 30cm läbimõõduga puid. Eks loomale instinkt ütleb mida organismil parasjagu vaja.

GC kirjutas:http://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2016/01/23/84-aastane-mees-maadles-mitu-tundi-hundiga-relvaks-vaid-hang/

Oleks siis poole sõnaga (lisaks rääbakale) ka mainitud, mis häda hundil oli, et niimoodi käitus!

Huvitav, tundub nagu marutõve sümtomite moodi, kärntõbi, vist nii ülbeks ei muuda. Omal ajal mul tuttaval suri koer, kelle ta siis oma aeda maha mattis. Talvel hakkas seda küla üksik hunt külastama, kus ka koeri murdis. Juhtus siis see, et kaevas meetri sügavusest külmunud pinnasest koera välja ja pistis nahka. Hunt luusis pimedas lausa maja hoovides ringi, aga varitsuse pööningul tabas kuidagi ära ja kadus koheslt.

Kas mitte raamat ka sama loo kohta pole? Sai kord poes sirvitud, aga täpselt ei mäleta, kas oli sama nimi.

aivar00 kirjutas:See säherdune vingumise teema minuarvates. Meil näiteks peale katku teemat notsuload tasuta. Trihhinella eest tahab kohalik vet. (seedemeetodil) saada 25.- Seega ainuke kulu talle proovi viimine ja volitatud vet. arstile vereproovi viimise kulu.
Olen kuulnud kurtmist, et metssea rümba eest ei makstakse sandikopikaid. Samas ei ole kuskil trehvanud nägema kasvõi börsis kuulutust - müüa kontrollitud metssealiha või et kasvõi siin foorumis keegi pakuks enda lastud ja kontrollitud siga müüa. Kui mõistliku hinnaga pakutaks, siis mingi kogus kindlasti ostetaks ära. Kodusiga praegu odavam hind mida näinud olen ostes alates 0,25 rümbast 1.75. No metsanotsust peaks rümbana vast 2 .- ikka saama.

On teil aga see trihhinelloosi proov kallis. Tallinnas vet. laboris oli midagi 16-17 vahel, aga mine tea võibolla ka seal hinda tõstetud.

Typhos kirjutas:

duv kirjutas:
Vabandage väga, aga kas pole natuke nõukogudelik lähenemine, et tööliste-talupoegade armee võitis meile kätte vabaduse. Nagu välja loen peetakse siin silmas sõjalist konflikti venemaaga, siis sellel juhul suudab meid kaitsta üksnes Eesti kaitsevägi, koos liitlastega, keda toetab omalt poolt Kaitseliit, relvastatud eraisikutele omaalgatuslikus korras tähendaks see lihtsalt enesetappu.

Kui oled rahumeelne elanik (loe: ei ole jahimees, kaitseliitlane ega sportlane, vaid inimene, kes pole relva kunagi omanud või kellelt on seadusega relv võetud) ja sinu koju tungib näiteks sinu poolt nimetatud riigi (ärgem kaldugem meelevaldsustesse!) sõdur täisrelvis - olgu neid siis üks või rohkem - Kas soovid, et sul ikkagi oleks enese ja su naise ja tütre kaitseks relv või astuksid tema/nende vastu paljakäsi? Või jätaksid igaks juhuks parem hoopiski vastu astumata? Teades, et sinu ja su perega juhtub nagunii täpselt sama, mis eelmisel päeval (või 40-ndatel) teiste Eesti peredega, vahet pole kas sul on see relv või mitte?

Minu isikliku arvamuse kohaselt olgugi, et enesekaitserelvaga ründerelva(de) vastu ei saa, võiks Eesti mehes niipalju meest olla, et oma maad kaitsta. Olgu relvaks siis 9-mm püstol või vintraudne jahirelv. Mu hüpotees on muidugi pisut meelevaldne, kuna planeeritud relvaseadus oleks ikkagi ühe enesekaitserelva jätnud, kuid see ei puutu hetkel asjasse, kuna väide on selle seaduse ülene ja puudutab otseselt kaitsevõimet tsiviilrelvadega sõjaväerelvade vastu.

On olemas mõiste "heidutus" ja isegi kui meie enesekaitserelvad ei pruugi pakkuda reaalset toetavat tulejõudu, heidutab teadmine, et "sealt võib tina saada"" vaenlast ikkagi. See aga võib parema puudumisel osta meile kasvõi aega.

Pidasin silmas riigikaitset. Enesekaitse seisukohalt võttes, kui oled oma relvadega kõvasti sinapeal ja omad ka külma närvi, siis heal juhul saad paari relvastatud, väljaõppind tegelasega hakkama. Loomulikult tuleb kasuks kui on võimalik mitme relva vahel valida ja mingite piirangute poolt ma juba loomupoolest ei ole. Minupoolest võiks ka lühendatud haavlipüssi enesekaitseks lubada, no ütleme min. 30cm rauapikkusega ja püstol käepidemega.

jyri kirjutas:Väike vihje, leidub veel kuhjaga, kes keelt jagab!
http://zonwar.ru/boepripas/vint_patrpn/ ... ron_2.html

Näed sa ise panid ju nüüd tabeli üles, kus koguni 2 erinevat tüüpi vene padrunit. 6,5x38 ohotnitseski ja 6,5x63 celevõi. Selle viimasega käis ka meil direktor jahis(nimetasid miskipärast laskesuusatajate püssiks???), tabelis olemas ka 6,5 Sauer, mis teise mehe kolmeraudsesse käis

Nojah, mul üks tuttav rääkis, et nende külas olnud vene ajal üks vanamees, kes toiminudki nii, et laskis talvel põdra ja jättis sinna kuhu kukkus. Aeg olnud veel selline, kui külmkappe ei olnud ja talved külmad ja lumised. Toimetanudki siis nõnna, et laskis looma võttis sisikonna välja, kattis kuuseokstega ja siis kui vaja käis sealt liha toomas seni kuni otsa sai. Rauad olla ka maha pannud, et suuremad kiskjad eemal hoida. Teadis küla, teadis metsavaht, aga keegi ei torkinud, lihtsalt omade värk.

tony kirjutas:

duv kirjutas:Kahjuks täpset vastust väga raske anda, sest inimestel see külma taluvus suht individuaalne. Omal ajal käisin linnas aastaringselt purjekingadega ilma sokkideta ja polnud häda midagi. Kummikute kohta võin omast kogemusest öelda, et olen nendele ka suusad alla pannud, pool päeva suusatanud, peale seda 2-3 tundi passinud tugevalt läbi higistatud sokkidega -10-ga, ilma, et jalgadel külm oleks hakanud. Minul on ainuke häda see, et jalad kipuvad igal juhul higistama, võib-olla sellepärast, et sääred jämedad ja sealt kaudu õhuvahetust ei toimu, ka üle 0 kraadi minu jaoks palavad.

Sa keera ülemine äär vähe tagasi. Probleemi see täielikult ei lahenda aga kindlasti mingisugune õhuvahetus hakkab toimima. Omal järgi proovitud.

Eks ma pukis olengi keeranud, sest pika peale hakkab säärt soonima, nüüd seal kohal selline tobe viik tekkinud ja välja ka enam ei lähe. Mina väidaks vastu, et kummik ongi eesti talves parim jalanõu. Enamus talvedel siin ju maapind lume all sula ja kunagi ei tea millal mutta vajud. Teiseks korjab saabas autost välja minnes alati lund, mis sisenedes sulama hakkab ja mida märjemaks läheb seda rohkem kogub.
Nagu kirp kirjutab on selle saapaga tõesti raske autot juhtida, ise olen selleks puhuks teisi saapaid kasutanud, sest tiheda liiklusega trassil ja osaliselt ka läbi Tallinna sõites ei julge kasutada, on tunne nagu oleksid puujalad all.

enesekaitsevõimet? Võib vaid ette kujutada, kuidas Kremlis Vene saatkonna raportitest toimuva kohta lugedes naerda kihistatakse.

Kui soovime ühiskonda, mis suudab end sõjalise konflikti
Vabandage väga, aga kas pole natuke nõukogudelik lähenemine, et tööliste-talupoegade armee võitis meile kätte vabaduse. Nagu välja loen peetakse siin silmas sõjalist konflikti venemaaga, siis sellel juhul suudab meid kaitsta üksnes Eesti kaitsevägi, koos liitlastega, keda toetab omalt poolt Kaitseliit, relvastatud eraisikutele omaalgatuslikus korras tähendaks see lihtsalt enesetappu. Selgeks näiteks siin viimase sõja järgne periood, kui vähemalt alguses oli ikka relvastus küllaltki hea ja ka meestel kogemused idarindelt alles värsked. Nagu eelnevalt kirjutasin on asi ikkagi euroopas(mitte esialgu veel meil), kus valitsused on hakanud muret tundma, mis saab siis, kui pagulaste omavolitsemise tõttu relvastatud isikute kannatus katkeb. Mis saab siis, kui omavolitsema hakanud võõramaalaste massile pole korrakaitse jõududel hetkel jõudu või puuduvad volitused jõuga vastu seista ja relvastatud kodanikud haaravad omaalgatuslikult initsiatiivi. Tekkinud olukord võiks riigis, kus see toimub sellele riigile väga piinlikuks kujuneda, nimelt, kui oled omade poolel süüdistatakse valitsust natsionalismis, rassismis jne. kui aga astud võõramaalaste kaitseks välja, siis astud välja oma kodanike vastu, kes kaitsesid oma seaduslikke õigusi. Palju lihtsam on võtta vastu seadus, mis kehtestab ühe relva omamise enesekaitseks, võtta erilise kontrolli alla oma relvaomanikud ja ülejäänus teha lihtsalt nagu ei märkaks toimuvat. Kui Aivar siin märkis, et pole vahet kelle vastu end kaitsed, kasvõi pagulasest neeger, siis ikka on vahe küll. Kui keegi tahab vast väita, siis lubage palun küsida mis vahe on eestis, kas põleb 100 kohalike eluaset või 1 pagulaskeskus?

Kui jooksukas peal pidavat kõige parem variant olema isase ilvese küttimiseks, käia loomaaiast läbi ja ilveste talitajale pisut meelehead viia. Emase ilvese allapanu pidi olema isase peibutamiseks jooksuajal kõige parem variant millega pidid ka eluspüüdjad ilvese kasti meelitama. Võib olla on see küla jutt, aga tundub üsna loogiline.

Välek kirjutas:

karl-robert kirjutas:Kui kellegil on häid soovitusi hunid peibutamiseks ka siis oleks ka hea:)

Kuuvalge öö, hobune,regi, paar püssimeest, üks mees kiusab kotis põrsast ikka nii, et laan laulab, sõit läbi metsade rahulikult, ja muudkui nopid.

Up! 23 aasta käsiraamatu variant. Ainult seal oli veel lisatud, et hobene peab hää rahulik olema ja parem ka püssimees kindlalt rees olema, sest mahapudenemise korral võib ise huntide roaks langeda.