Jääger-online jahindus foorum

Teemast välja aga ka tiirus on tulnud ette "ufosid", so vöimatuid rikoshette.
Tavaliselt saadab neid helid nagu "plinn" ja "whomm" helid. Tavalislet pöhjuseks kylmunud maapind vöi miski vöörkeha tausvallis.
Et peab igal juhul silmad körvad lahti hoida ja reageerida, kui asi kahtlane tundub.

Plastkabad on tehtud "ekstreemi" jaoks.
Reguleerimise vöimaluse annavad:
a. lisana kylgekeeratavad pösetoed. Kabasse puuritakse kaks auku, poldid läbi ja u kujuline lisa jupp istutatakse kabale peale. Poltidega reguleeritakse pösetoe körgus.
b. "pösepadjad", mis kas rihmade, nöörimise vöi kröpsuga kinni ymber kaba, samase systeemiga kui padruni hoidjad. Patjasi on eineva körgusega.
c. Kaba pikkus erineva riietusega kandmiseks saab regullida lisatavate, äravöetavate eri paksuste kummipatjadega.

Nimetused, mida kasutan ei ole vast öiged, eks targemad täpsustavad.

Kui pyss käib metsas paar kolm korda aastas ja mitte rohkem kui pool päeva, ei peaks niiskus mure olema. Kui plastik ei ole esteetiliselt vastuvöetav on veel ka laminaat puidust kabad olemas, väidetavalt peeaagu sama niiskuskindlusega kui plasik, aga ikkagi puidule lähedasem materjal.

Isiklikult eelistan tehismaterjale.

Kui paljudel on vaja nyyd litsentse teha ja mis aja jooksul?
Olen ise tutvumas antud asjaga, ma ei tea kuis ja mis käib ja seepärats kysin. Aga mul on tunne et need seaduste muudatused, iga aasta ja vahest 2x aastas nyyd kyll hea ei ole. Vt. relvaseaduse muudatuste nimekirja esimesel lehel...

No vähemalt ei ole ma ainus, kes tunneb ennast eeslina traavlivöistlusel.

Kas Litsentsidel ja kohaliku klubi Liikmeks olemisel on mingi vahe?

Näiteks:

kohaliku klubi liige: osaleb koahiliku klubi tegevuses ja laseb kohalikus tiirus, kohalikel vöistlustel. Liikmelisus olemas, relvaseadus täidetud. Ei pea olema kallis ega keeruline.

Vabariiklikel vöistlustel osaleja: peab omama yleriiklikku Litsentsi. On vabariigi taseme laskmiseni jöudnud harjutanud. Asi juba komplitseeritum. Silme ees terendavad euroopa vöistlused. Lisakoolitus ja Litsents osalemaks vabriiklikel vöistlustel ja euroopa moodi ?

Vöi kuidas see on, litsents köigile praegu?

Ps. No ei ole ma kuskile jahilaskevöistlusele tulemas tankiga, haubits sabas, ja granaadid vöö vahel

Tere!
Ei bar ei sobi. Isegi remingon 7400 ei sobi, kylmemates osariikides vahetasid miskil pöhjusel jahomehed need remington 7600 vastu. Se oli ainuke muu jahirelv mis ma kaalusin, kuid salvemaht vöistlusel tuleb ikkagi vastu.
Jahindusfoorumi noppeid:
"Browning BAR owners kicked in thier two cents worth and, sadley enough, most said they were proud to own a Browning, but would not count on it for defense because it had jammed on them at least one time."
"A semi-auto-only version of the M1918 BAR, was produced briefly in recent years, but an entirely different arm."
"I never had it freeze-up due to cold weather, but I also never took it winter hunting...although late season fall gets pretty cold in some areas here. I retired my BAR many years ago because it started to occasionally and unpredicatably jam. It didn't happen often at all, but it did happend".
Siin pn ka paar pöhjust miskd jänki onud kannavad öitetihti revolvrit jahil kaasas.

Viimases relvaseaduses on löige mis ytleb et: "kaitseväe relvade vöörandamise korra määrab kaitseminister".
Minuteada varasemalt selline asi seal puudus ja kui kaitseminister nyyd selle korra valmis kirjutab, saabki asi teoks. Eriti ei usu, et see määrus kiirelt valmiks. Maleva relvurilt vöib kysida, kas teavad miskit.

Ise olen kandnud soome, taani, eesti nahksaapaid. Merilöviga on nad head olnd köik. Saaapa valikul lähtunud eelköige sellest, kuidas saapa liist oma jalaga sobib, et saabas oleks jalas nagu "kinnas käes".
Nokia kummikud aka "Turbo" on tuttavad ja pöhjendatud yle sääre lumes.
Sidemeid ei ole ise kasutanud saabastes, kummikutes, kuid tean paljusid kes kasutavad.
Ise lahendasin, laiskusest, niiskumise kysimuse sellega, et kui märg vöi lumine, kummikusse vöi saaapasse, aga tegin lihtsalt ajalehest sellise 5- 6 mm paksu sisetalla. Voldid kokku ja surad saapasse. Pool päeva peab igal juhul vastu. Lisaks ajaleht seljakotis, saab tuld teha, puu taga käia ja uued tallad valmis vorpida kui vaja. Toimib hästi. Kui muud käe all ei satu olema, soovitan proovida. Jalg kuiv kogu aeg, paberist talla välja vötad- märg narts, kogu niiskuse sinna sisse korjanud.
Gore saapaid ei ole proovind, sest kui täisnahast saapad läksid aastaga läbi, siis tundus et gore ei saa kauem vastu pidada. Ehk eksisin. Parim saabas oli taani täisnahk söjaväesaabas, pidas vastu kolm aastat, "tartu alpid" kaks aastat.

See sisselaskmine on paljultki "suulises" traditsioonis edasiakantav teave.
Sinu poolt mainitud kvaliteetrelvade puhul ei pruugi muud vahet ollagi, kui see et relva raua puhastamine muutub kergemaks. Uued relva puhul pidi keskmiselt 40 lasku siluma sakslasel köik sirgeks, mis seal siluda on.
Usas on väheseid suurekaliibriliste sport relvade raudade valmistajaid, kes sellist asja mainivad oma toodete myygis. Neid on seetöttu kahtlustatud ka "oma saba" kergitamises, kuid lasketulemused on pöhjalike puhastuste puhul paranenud relvaomanike ytluste pöhjal.

Vene raua puhul oli see 200 - 400 lasku tehase töö ylesilumine. Need numbrid lugesin foorumist saiga-12 jms, ja pöhinesid relvaomanike kogemustele oma toruga. 200 lasku oli keksmine tulemus, misjärel relva käik muutus yhtlaseks.

Endal on mul ainult kymme aastat relvade käsitlemise kogemust halbades tingimustes ja loodaks et kui kellelgil on rohkem kogemusi materjaaltehnilise poole hooludsega, viitsiks söna vötta.

Loodaks kuulda rohkemat, kui senini tiirus tulejoonel laost vöetud relva ylevaatusel: "no see natuke roostet läheb sealt esimese kuuliga kaasa"

See on hea pyss, aga tulistamsel välljuvad gaasid lukukoja kaudu, tahamab ennast löpuks kinni, kui päris "practicali" olukorras ei puhasta. Jänkide erimehed käivad seetöttu "practicalil" pyssipuhastusvarras teibitud raua kylge. Sommide harrastajad vötavad selle, (1600 euri) ja hakkkabad ymberehitama. Iga hooaja järel vahetatakse päästemehhanismi vedrusid (vist oli 5 tk) jms pisemaid kuluvaid osi. Usast juppide saamine 2009 alates väga kysitav. Vahepeal mötlesin .308 AR10 -t, aga uursin foorume ja loobusin. Ei ole vist meie kliima jaoks.
M14 osas on nyyd olemas vöörandamiseks seadus. Aga kuidas see asi täpselt olema saab, ei tea. Juhul kui omanikuks seejärel eraisik, ei peaks olema kitsendusi, aga seda teab alles siis, kui esiemsed on liikvele läinud.

Enne oli vist juttu Norma Oryx 180 graini (11.7 g)

Mis ise olen leidnud :

168 gr Speer match bullets. Works perfectly and is very accurate.

22"saiga 308, and was getting inside of a 1" square at 100yrd, federal power shok 150gr SP

Silver Bear makes a good .308 load for your Saiga. I think the bullet weight of the softnose is 157 gr.

Saiga .308 with a 16.3" barrel. The Wolf 150 gr FMJ shoots great with 1.5" to 2" 8 round groups at 100 yards

the 100 yard groups are 1 1/2" to 3", depending on how well I'm seeing the target. I've not shot any ammo that it did not like.

16" Saiga 7.62X51 does quite well with 150gr Sierra spitzers and moderate loads of Varget or H335

Et siia vöiks veel keegi oma kogemusi lisada?

Tere taas.
Ei hakka nende vöistlustorude pilte siia toppima, tegemist on jahindusfoorumiga. No toru valiku jutu möte oli selles et, mulle piisas yhest elamusest ja kui vöimalik siis teistkorda väldiks olukorda, millist kirjeldasin.
Mahalastud karu eest jahh pead ei paitata, aga sel hetkel olin inimesete eest vastutav ja ebaadekvaatselt varustatud selleks olukorraks. Kevadine mömm, kuri kuna näljas jne. Loen, et mul, meil lihtsalt vedas.

Tiirus mind nyyd kyll karta pole vaja, suurema osa ajast veedan teiste seljataga ja toru käes ei olegi. Snaipri vöistlustel lasin end yhe korra 4. kohale ja plaan sinna edaspidigi minna. Kui vaid saaks selle harrastus nyyd kuidagi vedama.
M14 on kahtlematult hea asi. Aga see on riigi asi ja seda ma kardan, eriti puutuda ei vöi. Optika jalad? Vähemalt senini on olnud väga karmid reeglid selles asjas.

Miskit jahiseadust ei ole rikkunud ja ei kavatse rikkuma hakata. 5 metall salvest kahene ymber teha on imelihtne, salvepöhja auk sisse ja custom pikkusega polt+ mutter sinna sisse, mis ei lase yle 2 padruni sisse lykata, kogu lugu.

Tegelt oli mul rohkem ootusi, kirjutiste kohta et mis keegi nende saiga ja vepr torudega saavutanud on ja sellised vastuseid ootaks veelgi.
Tehnilist juttu siis! Vaevalt et aint yks mees oma toruga tiirus käib. Padruni valik jms oleks teretulnud tarkus.

Kui tark, rumal, ohtlik ja yldse paha inimene olen, seda ma tean isegi

Nu se laskesport tahab mul 40 lasku kaugusele 3 -300 meetrit kiiruse ja täpsuse peale.
Sumpari osas, no mehed ma otsin teile siia möne pildi, kui suudan yles riputada, mille vastu ma seal vöistlema peaks hakkama. Ei ole yldse hernepyssid. Aastane laskemoona kulu on 4000 lasku ja rohkem, meistrivöistluste sarja laskjad lasevad 12000 pauku aastas, + iga aastane remont ja iga 3 aasta tagant uus relv, kuna remont pole enam mötekas.
Ärge hakake kohe peksma, kui keegi teine miskit muud asja harrastab, kui jahilaskmine. Siin foorumis olen eelköige sellepärast, et siin on märkimisväärselt kogenud inimesi selles asjas koos ja no ei viitsi köike oma pea ja pepu peal järgi proovida.

Ja kalassi raua läbimööt no olen kahest erinevast kohast uurinud need tolerantsid. Ei ole ise välja möeldud.

Relvaloaga... ei kommentaari, eks. Niigi närv must. Kallis inimene, ma olem Tallinna Laululava rynnanud ja höivajud avaliku yrituse käigus, ja nyyd ei saa luba kätte, kuna eksisin miski relvkapi pleki paksusega... ei kommentaari.

Lähen pilte otsima.

Uut teemat ei taha teha, aga huvi tekkis et kui ma selle relvaeksmai kord tehtud saan, mis vaja teha et veprid ja saigad täpselt laseks? Kui keegi teab, on kogemust lisage siis oma kogemus, loetud tarkus juurde. Omalt poolt:
Loetud tarkus:

1) Laskemoon: kuna tehtud sööma köike, siis .309, .310 ja vöibolla .311 kuulid vöivad aidata. Pöhjus: vene .308 raud on tegelt söjaväerelva raud, mis on vindi harjalt harjale .308, aga vindi pöhjast möödetuna .310 kuni 312, et ikka igasugu moon läbi läheks. Seega vöivad suuremad padrunid paremini töödata.

2) Raua sisselaskmine, lugesin et kuni 400 lasku, tavaliselt 200 lasku.

3) Kuna saiga esisihik kylmvaltsiga (survega) peale aetud, siis on vöimalik et raua läbimööt on vähenenud sihiku kohalt. Lahendus: mööta yle ja kui siis raualt sihiku osa maha löigata, uus sihik kas suvaline kylgekeeratav vöi vindiga. Kui juba vindi löikamiseks läheb, siis sama hästi ka uu suudme kompensaator, summuti keere otsa.
Selle sihiku asi on vist yks pöhjus, miks vepr saigast täpsem (teised on raske raud, freesitud lukukoda täpsema luku sulgemisega, ja vist oli ka lisa lukustus?).

4) Ylekäidud päästemehhanism.

Kui keegi teab, on lugenud vöi on kogemust, on teretulnud täpsustama, lisama asju. Kuigi mu relvaeksamige vöib nyyd kaua minna, olen järjekindel

Maitse asjad on jahh sellised, et viisakad inimesed aktsepteerivad ka enda omadest erinevaid nägemusi. Muidugi, tuleb tunnistada et kui vene pyssist miskit head tahta, peab valmistuma väikesteks ümberehitusteks.

Aga on ju inimesi kellele see istub ja no näiteks, mine ytle mitsu evo 7-ga söitvale mehele, tulihingelisele ralliharrastajale, et kuule mees, mis sa seal garaaziz vehid, osta audi 4x4 kupee ja söida, stiilselt. Vastuseks vöivad olla kohe väga suured silmad. ei saa ta su jutust aru:) Kellele ema, kellele tytar.

Ekstreemsusi jahh ei usu, aga tihti on pysse myygis, lastud 40 lasku? Et siiski sisselasmine on pöhjendatud ja esimese 40 lasu järel vöib minna vast optikat keerama, kui grupp koos pysib.