Otsing leidis 23 vastet

Postitas alotomson
L Mär 26, 2011 4:03 pm
Foorum: Relvad
Teema: CZ-USA MALLARD
Vastuseid: 37
Vaatamisi: 34213

Re: CZ-USA MALLARD

No sellessuhtes jah, tiba odavam on küll.

Alo
Postitas alotomson
L Mär 26, 2011 1:58 pm
Foorum: Relvad
Teema: CZ-USA MALLARD
Vastuseid: 37
Vaatamisi: 34213

Re: CZ-USA MALLARD

arvejomm kirjutas:Ikka veel olen rahul, pooleks murdmiseks pole enam Kõva käe kalle jõudu tarvis ja kokku jookseb endiselt hästi. peale 8 kilti suusatamist jäi teine päästik kinni, pisut viili ja seegi asi nüüd korras. suvalisest vene masstoodangu aerust pean etemaks. Aga ärge **** anomest küll ostma minge. ise ostsin tallinnast ja siiani on poeonuga hoopis paremad suhted kui vuntsiga Rakverest. Ja imede ime kurivaim ei roosteta kah, terve talvise jahi hooldamata ja märg ja kui avastamise järgselt plekke ei leidnud olin üllatunud


Teie jutus on kerge konflikt.
Miks te teda venelasest etemaks peate kui kohe peab viili näitma? :D

Alo
Postitas alotomson
R Mär 11, 2011 3:06 pm
Foorum: Abivahendid
Teema: Soojendus kantslisse
Vastuseid: 40
Vaatamisi: 25926

Re: Soojendus kantslisse

Väikestel gaasi balloonidel on ka vahe. On olemas nelja aastaaja gaas (probaan-, butaan- ja isobutaan segu) ja on olemas tavaline (propaan) mida tüüpiline ehituspood tavaliselt müüb. Viimasega ei taha miinuskraadidega ükski asi töötada, samas teisega töötab laitmatult.

Alo
Postitas alotomson
R Jaan 14, 2011 6:53 pm
Foorum: Laskmine
Teema: Kaugpommitamisest
Vastuseid: 114
Vaatamisi: 62480

Re: Kaugpommitamisest

Kaupo Kindsigo kirjutas:Kakuke (või Janek Kuld), võta nüüd näiteks mingi mõõdik ja mõõda kuuli avanemine (mitu korda-1,1-1,2X? algsest diameetrist) ära, saad teada kas on korralikult avanenud või mitte! :roll:

Kui kuule ei ole, võin ühe kotitäie juba "ära töötanud" poolmantelkuule anda, see on ju nii lihtne: vaadata ja hinnata kuidas kuul on avanenud. :|

Surmas jah seekord uluki, sest kuul tabas täpselt "õiget" kohta. Aga teinekord enam ei surma mis siis teha? Äkki kasutada paremini avanevaid kuule? :idea:


Arendaks teemat edasi

Tundub, et on jäänud märkamata oluline fakt, et lask toimus 273 meetrilt.
Uurides ballistilisi tabeleid, võib näha, et sellelt kauguselt on kiirus (ja energia) oluliselt vähenenud.

Kaupo, mis imevägi paneb sellelt kaugusel mõne teise kuuli paremini avanema? Selline kuul avaneks ju järelikult lähedamalt lastes liiga palju jällegi.

Tõeterake kaugpommitajatele: näete mis juhtub, ei saa enam väga head seent, kui kaugelt upitada. See omakorda tähendab suuremat ohtu, et teie põder raipena metsas lõpetab!
Postitas alotomson
N Nov 18, 2010 2:32 pm
Foorum: Optikad
Teema: Meopta või Vixen
Vastuseid: 12
Vaatamisi: 9381

Re: Meopta või Vixen

Ei pea sa kindlasti kahetsema, tegu on väga hea optikaga. See risti suurenemine on Zeissidel samamoodi, küll ei ole eelpool nimetatud mudelit näppinud. Väikse suurenduse peal on rist imepeenike ja suure suurenduse peal ei lähe ta tavaliselt eriti jämedamaks, kui nendel optikatel, millel see risti suurus ei muutu (näit. Nikkon, Delta Titanium). Vixenit pole väga uurinud aga julgen arvata, et tal ei ole suurel suurendusel (võrdsel Meoptaga) oluliselt peenem rist kui meoptal. Aga eks lükake ümber.

Alo
Postitas alotomson
K Nov 03, 2010 3:24 pm
Foorum: Laskemoon
Teema: Vasetatud teraskuulid.
Vastuseid: 24
Vaatamisi: 14732

Re: Vasetatud teraskuulid.

teadjamiis kirjutas:Otse vastupidi, enne nikeldamist- kroomimist kaetakse teras vasega


Minu otsitud allikas räägib paraku teist juttu.
http://en.wikipedia.org/wiki/Copper_plating

Limitations e. puudused all esimiene lõik siis ilusti kirjas.
Vask on "aktiivne" metall ja seetõttu on sellega raske katta "pasiivset" pinda, muutes raskeks raual põhinevate metallide katmise. Sellised pinnad tavaliselt vajavad nikkli paaspinda millele vask saab kinnituda.

Sama teema, miks ei saa otse rauale kroomida.


Alo
Postitas alotomson
K Nov 03, 2010 11:08 am
Foorum: Laskemoon
Teema: Vasetatud teraskuulid.
Vastuseid: 24
Vaatamisi: 14732

Re: Vasetatud teraskuulid.

puukoi kirjutas:Siin-seal on juttu olnud nende kuulide kõlbmatusest jahivintrelvale.
Jõuluigavusest sai huvi pärast ühte sellist vasest puhtaks kaapima hakatud.
Üllatuseks tuli välja, et vasekiht kuulil on üsna paks.
Kaapisin kahelt poolt teraseni puhtaks, mõõtsin diginihkkaliibriga ja sain tulemuseks 7,62. See on siis täpselt mõõt vindiharjast harjani.
Kuna kuul läheb harjadesse pressiga, jääb mingi kiht vaske ikka vahele, nii et ei tohiks küll mingit ohtu olla relva rauale, kuigi seda on siin korduvalt väidetud.
Või on kellelgi kindlaid tõendeid, et ikka on!?


See kiht milleni jõutakse peale vase mahakraapimist peaks olema nikkel, kuna minuteada otse terasele ei saa vasetada, seega teras ennem nikeldatakse ja seejärel vasetatakse.
Värskendan ka siis vana teemat :)


Alo
Postitas alotomson
K Okt 20, 2010 6:01 pm
Foorum: Relvad
Teema: iz-27-em-1c kogemused
Vastuseid: 72
Vaatamisi: 44916

Re: iz-27-em-1c kogemused

Lugesin huvi pärast ka ingliskeelseid foorumied, kus on püstitatud a'la selline küsimus, et kas täistsokist saab lasta täiskaliibrilise tinakuuliga. Kahes foorumis oli toodud, et jah saab aga täpsus võib kannatada.


Alo
Postitas alotomson
K Okt 20, 2010 5:29 pm
Foorum: Relvad
Teema: iz-27-em-1c kogemused
Vastuseid: 72
Vaatamisi: 44916

Re: iz-27-em-1c kogemused

Kolevoll kirjutas:
alotomson kirjutas:Mõõtisin ka huvi pärast kuuli ära ja sain 18,6mm. Wikipeedia järgi on 12 kal. raud ca. 18,5mm.
Alo


Kaldun arvama, et kaliibri millimeetritesse teisendamise osas absoluutset tõde välja selgitada ei ole lihtne. See eelviidatud 18,5 on väga vaieldav. Näiteks Jahimehe käsiraamat (koostanud Tiit Randla, Tallinn "Valgus" 1979) annab relvade kaliibrite osas järgmist informatsiooni: "Nõukogude Liidus on kehtestetud sileraudsete jahipiüsside järgmised rauaõõne diameetrid: kaliiber 12 -18,40 mm...... Nendest mõõtmetest lubab GOST ka kõrvalekaldeid" (lk 26). Paar rida edasi aga on selline info: "Et jahimeestel on üsna palju ka välismaiseid püsse, siis on tabelis 1 esitatud mõningad kaliibriandmed sileraudsete ja tabelis 2 vintraudsete jahipüsside kohta" (lk 27). Ning tabelist 1 saab teada, et kaliibrile 12 vastab rauaõõne diameeter 18,6 mm (0,729 inglise tolli).
Jahiraamat (koostanud Tiit Randla, Eesti Entsükopeediakirjastus 2003) annab kaliiber 12 vasteks millimeetrites järgmised andmed: rahvusvaheline - 18,2-18,6; Venemaa 18,2-18,75; Saksamaa 18,2-18,6;USA 18,42-18,93; Suurbritannia (väikseim) 18,52; Prantsusmaa 18,1-18,5 (lk 183).
Kuivõrd olen alates 1984.aastast väga edukalt kasutanud täistšokk rauaga püssi kuuliga tulistamiseks, ei usu ma jutte sisuga: "...pooltsokk on täiskaliibrilisele kuulile ilmselgelt palju", enne kui seda ilmselgust ei ole sõltumatute ekspertide poolt veenvalt tõendatud.


Pikk ja põhjalik arutelu. Eks see millimeetritesse teisendamine minu poolt oli pigem näitlik. Tahtsin vaid öelda, et on jumalast tihe see kuul seal torus. Võib vaid ette kujutada kui suur on takistus, kui neid ribisid seal tsokis kokku surutakse, on ju neid ikka päris tihedalt seal brennekese kuulil. Ma tean omastkäest paljusid kellel jookseb täistsokist brenneke normaalselt aga tean ka neid kellel ei jookse. Ma ei väidagi, et nii ei saa lasta, kuid võib juhtuda väärastusi.
Võite lugeda Jahiraamatust (mille on kohe kindlasti koostanud EMÜ vanemteadur TIIT RANDVEER) ka tsokkide kohta, lk ei oska anda, raamat pole käe pärast.


Alo
Postitas alotomson
L Okt 16, 2010 10:28 am
Foorum: Relvad
Teema: iz-27-em-1c kogemused
Vastuseid: 72
Vaatamisi: 44916

Re: iz-27-em-1c kogemused

[/quote]
No proovi ometi järgi ja veendu, et täiskaliibriline kuul (nt Brenneke) on täitsa lohvka, kui neid välissooni mitte lugeda, lasen selliste kuulidega edukalt kahe püssi kolmveerandtsokist (Toz-34 pooltsokk mis tegelikkuses umbes kolmveerand ja Brno tsokk 0,7) ja täistsokist (Toz-34 täistsokk on ka tsipa enam kui 1)[/quote]

Ma ei tea millist brennekest sa proovisid, aga see mida ma proovisin on tihe mis tihe. Mõõtisin ka huvi pärast kuuli ära ja sain 18,6mm. Wikipeedia järgi on 12 kal. raud ca. 18,5mm.
Ei saanud aru osast "kui neid välissooni mitte lugeda". Kas mõtlesid neid ribisid brennekese kuuli ümber, mis annavad kuulile pöörleva liikumise? Kui jah, siis kuidas sa saad neid mitte lugeda kuuli diameetri hulka? :?


Alo
Postitas alotomson
T Okt 12, 2010 3:56 pm
Foorum: Relvad
Teema: iz-27-em-1c kogemused
Vastuseid: 72
Vaatamisi: 44916

Re: iz-27-em-1c kogemused

draiwer kirjutas:Niitväja tiirus viimasel võistlusel Valdu väitis,et on meestele korduvalt tõestanud,et tänapäeva kuulid ka täiskaliibrilised loksuvad rauaotsas ning seepärast pole mõtet lasta silinder tsokiga kuuli


No ega ikka ei loksu küll. Kui ei usu, proovi järgi! :) Ja pooltsokk on täiskaliibrilisele kuulile ilmselgelt palju.


Alo
Postitas alotomson
N Okt 07, 2010 1:13 pm
Foorum: Relvad
Teema: iz-27-em-1c kogemused
Vastuseid: 72
Vaatamisi: 44916

Re: iz-27-em-1c kogemused

jorsik kirjutas:Relv ise näeb välja selline,kui otsa vaadata.On ju normaalne kõik :M


Pilt ei ole küll kõige parem aga miks üks raud jookseb ja teine ei jookse, võin ma sulle öelda. Ülemine raud on sul silinder tsokk (või oli nõrk tsokk, täpselt ei mäleta), see nelja triibuga. Raamatu järgi sobib kõikide kuulidega laskmiseks. Ja alumine raud paistab olevat täistsokk, ühe triibuga. Raamatu järgi võib lasta sellest vaid konteinerkuuliga, kuigi ega see ka kõige parem pole. Täis tinakuuli on keelatud lasta!
Muide oma IZ-iga proovisin kunagi tiirus huvi pärast, mis saab, kui sellest lasta kuuliga (tsehhi brennekese laadne oli tookord vist). Milline kokkusattumus, kella ühe suunas jooksis, 40 cm :D Enam ei ole ma sellise lolli proovimisega tegelenud.
Soovitus sulle jorsik: Soeta endale teine tsokk ja vaheta ära.

Ja latt on sul sul tundub muidugi ka ikkagi viltu, aga see raudade kokkujooksu ei mõjuta.

Alo
Postitas alotomson
P Juul 11, 2010 2:58 pm
Foorum: Laskemoon
Teema: Klikkpadrun
Vastuseid: 24
Vaatamisi: 12460

Re: Klikkpadrun

kaliiber kirjutas:Ok, kõlab loogiliselt. Aga siiski jääb mõistatuseks miks (vähemalt kaaasaegsete) püsside valmistajad ei suuda leida nõela valmistamiseks materjali, mis sellele inertsile vastu peaks... Või äkki ikka juba suudavad?

Veel 1 küsimus: kuidas aru saada et klikkpadrun oma aja ära on elanud ja uus tuleks osta?


Vb. pole lihtsalt sellist materjali.

Ma usun, et klikkpadrun on oma aja ära elanud kui selle "tongil" on süvend juba väga suur :M Ise pole küll näinud veel ühtegi klikkpadrunit, millel see liiga suureks on läinud.

Muide ega need nõelad alati lähegi katki. Tean näiteks üht püstol P99 kasutaja, kes tegeleb IPSC-ga. Kuiva trenni teeb ta ikka kõvasti. Lõpuks kui nõel katki läks ja garantiikorras tootjalt uut tellima hakkas, selgus, et tootja polegi sellisest asjast veel kuulnud, nagu lööknõela rebenemine antud püstoli margil

Igastahes ostis too mees endale ka klikkpadruni. See on tunduvalt odavam lahendus kui uus nõel :)
Postitas alotomson
L Juul 10, 2010 6:28 pm
Foorum: Jahinaljad
Teema: Anekdoot
Vastuseid: 267
Vaatamisi: 206792

Re: Anekdoot

Kaks jägermeistrist jahimeest kõnnivad metsas. Öö on pime ja kõle. Järsku üks seisatab ja ütleb teisele:
"Kuula, forell huikab!"
Teine vastu:
"Ah mine sa, forell sul nüüd öösel huikab!"
Postitas alotomson
T Juul 06, 2010 3:38 pm
Foorum: Vibu
Teema: Jaht vibuga
Vastuseid: 184
Vaatamisi: 95023

Re: Jaht vibuga

Päris palju huvitavaid videosid tuli, soovitan vaadata. Mõnel on hästi näha kuidas nool suurest loomast läbi jookseb.

Siin ka üks video ammuga laskmisest, kus tundub, et sihtmärk on 50-60m kandis ja tulemus hästi näha:
http://www.youtube.com/watch?v=yaytfbZ76ao