Jääger-online jahindus foorum

arvejomm kirjutas:Ikka veel olen rahul, pooleks murdmiseks pole enam Kõva käe kalle jõudu tarvis ja kokku jookseb endiselt hästi. peale 8 kilti suusatamist jäi teine päästik kinni, pisut viili ja seegi asi nüüd korras. suvalisest vene masstoodangu aerust pean etemaks. Aga ärge **** anomest küll ostma minge. ise ostsin tallinnast ja siiani on poeonuga hoopis paremad suhted kui vuntsiga Rakverest. Ja imede ime kurivaim ei roosteta kah, terve talvise jahi hooldamata ja märg ja kui avastamise järgselt plekke ei leidnud olin üllatunud

Kaupo Kindsigo kirjutas:Kakuke (või Janek Kuld), võta nüüd näiteks mingi mõõdik ja mõõda kuuli avanemine (mitu korda-1,1-1,2X? algsest diameetrist) ära, saad teada kas on korralikult avanenud või mitte!

Kui kuule ei ole, võin ühe kotitäie juba "ära töötanud" poolmantelkuule anda, see on ju nii lihtne: vaadata ja hinnata kuidas kuul on avanenud.

Surmas jah seekord uluki, sest kuul tabas täpselt "õiget" kohta. Aga teinekord enam ei surma mis siis teha? Äkki kasutada paremini avanevaid kuule?

teadjamiis kirjutas:Otse vastupidi, enne nikeldamist- kroomimist kaetakse teras vasega

puukoi kirjutas:Siin-seal on juttu olnud nende kuulide kõlbmatusest jahivintrelvale.
Jõuluigavusest sai huvi pärast ühte sellist vasest puhtaks kaapima hakatud.
Üllatuseks tuli välja, et vasekiht kuulil on üsna paks.
Kaapisin kahelt poolt teraseni puhtaks, mõõtsin diginihkkaliibriga ja sain tulemuseks 7,62. See on siis täpselt mõõt vindiharjast harjani.
Kuna kuul läheb harjadesse pressiga, jääb mingi kiht vaske ikka vahele, nii et ei tohiks küll mingit ohtu olla relva rauale, kuigi seda on siin korduvalt väidetud.
Või on kellelgi kindlaid tõendeid, et ikka on!?

Kolevoll kirjutas:

alotomson kirjutas:Mõõtisin ka huvi pärast kuuli ära ja sain 18,6mm. Wikipeedia järgi on 12 kal. raud ca. 18,5mm.
Alo

Kaldun arvama, et kaliibri millimeetritesse teisendamise osas absoluutset tõde välja selgitada ei ole lihtne. See eelviidatud 18,5 on väga vaieldav. Näiteks Jahimehe käsiraamat (koostanud Tiit Randla, Tallinn "Valgus" 1979) annab relvade kaliibrite osas järgmist informatsiooni: "Nõukogude Liidus on kehtestetud sileraudsete jahipiüsside järgmised rauaõõne diameetrid: kaliiber 12 -18,40 mm...... Nendest mõõtmetest lubab GOST ka kõrvalekaldeid" (lk 26). Paar rida edasi aga on selline info: "Et jahimeestel on üsna palju ka välismaiseid püsse, siis on tabelis 1 esitatud mõningad kaliibriandmed sileraudsete ja tabelis 2 vintraudsete jahipüsside kohta" (lk 27). Ning tabelist 1 saab teada, et kaliibrile 12 vastab rauaõõne diameeter 18,6 mm (0,729 inglise tolli).
Jahiraamat (koostanud Tiit Randla, Eesti Entsükopeediakirjastus 2003) annab kaliiber 12 vasteks millimeetrites järgmised andmed: rahvusvaheline - 18,2-18,6; Venemaa 18,2-18,75; Saksamaa 18,2-18,6;USA 18,42-18,93; Suurbritannia (väikseim) 18,52; Prantsusmaa 18,1-18,5 (lk 183).
Kuivõrd olen alates 1984.aastast väga edukalt kasutanud täistšokk rauaga püssi kuuliga tulistamiseks, ei usu ma jutte sisuga: "...pooltsokk on täiskaliibrilisele kuulile ilmselgelt palju", enne kui seda ilmselgust ei ole sõltumatute ekspertide poolt veenvalt tõendatud.

draiwer kirjutas:Niitväja tiirus viimasel võistlusel Valdu väitis,et on meestele korduvalt tõestanud,et tänapäeva kuulid ka täiskaliibrilised loksuvad rauaotsas ning seepärast pole mõtet lasta silinder tsokiga kuuli

jorsik kirjutas:Relv ise näeb välja selline,kui otsa vaadata.On ju normaalne kõik

kaliiber kirjutas:Ok, kõlab loogiliselt. Aga siiski jääb mõistatuseks miks (vähemalt kaaasaegsete) püsside valmistajad ei suuda leida nõela valmistamiseks materjali, mis sellele inertsile vastu peaks... Või äkki ikka juba suudavad?

Veel 1 küsimus: kuidas aru saada et klikkpadrun oma aja ära on elanud ja uus tuleks osta?