Jääger-online jahindus foorum

Kui jahipidamisel järgitakse häid jahipidamise tavasid ja jahitraditsioone, siis sellise jahipidamise filmimine ja avaldamine küll häbitunnet tekitada ei tohiks.
Paraku heade jahipidamise tavade alla kindlasti ei kuulu metssigade piinamine jahikoerte või jahimeeste poolt ega ka jahirelva asendamine noaga metssea surmamiseks. Eks see probleem on saanud alguse sellest, et ulukit peatavate jahikoerte jahiks väljaõpetamisel on ületatud mingid piirid ja tagajärjed ongi käes. Siin on mõtteainet nii jahikorraldajatel kui ka jahikoerte omanikel.
Ei usu, et jahikoertega jahti metsseale ära keelatakse. Küll aga oleme väga lähedal sellele, et jahieeskirja võidakse muuta selliselt, et jahikoertega lubatakse jahti pidada metssigadele ainult ajujahis ja tingimusel, et jahikoertena kasutatakse ulukit ajavaid jahikoeri (väljaarvatud hagijas) ja ainult ühte ulukit peatavat jahikoera.

Küll mina olen mõelnud, et miks maasturite rehvijäljed põldudel ja karjamaadel on. Ja ongi nii, et loodusvaatlejad üritavad maasturitega ligemalt vaada seda cupacabrat! Möödunud talvel üks loodushuviline sõitis kahel korral öösel karjamaal kohta kus mõnda aega hoidis valgusvihku metsaservas olevale söödaplatsile ja mina istusin kõrgistmel.... Seega siis meite kandis kah need chupacabrad liikvel on. Teatavasti see nimetatud uluk on äärmiselt ohtlik ja temale väga meeldib öösel liikuda sõidukitulede valgusvihus. Nüüd siis teada, et kui järgmisel korral ma kõrgistmel olen ja autotuledega tullakse sealkandis hulkuvat chupacabrat vaatlema, siis tulistan selle looma peletamiseks õhku ühe paugu ja peale seda katsun elu ja tervisega pääseda koju selle eluka eest. Tühja mul siis enam sellest viljast ja metssigadest. Aga kurvaks teeb küll kui jaht lörris nende chupacabrade pärast.

Laika on tark jahikoer.
Lähevad jahimehed laikaga metsseale ajujahti tegema. Laika rõõmus, ta teab seda, et ta on jahiseaduse järgi ju lubatud jahipidamise vahendite nimekirjas. Ajujaht läheb käima ja mõnda aega metsas jooksnud laika trehvab kesikuga kokku ja viimane jääb seisma. Laika teab, et jahieeskirja järgi tohib ajus lasta ainult koera ees seisvat ulukit ja seetõttu laika kutsub haukudes jahimeest appi ning püüab kesikut paigal hoida. Aga jahimeest ikka veel ei tule ja kesik tahab vehkat teha. Ega laikal muud üle jää kui tõmbab kesiku pikali ja nii nad siis rüselevad maadelda. Laikale tuleb meelde, et ta ju lubatud jahipidamise vahendite loetelus kirjas nagu seda on ka jahipüss. Seega otsustab laika jahipüssi otstarbe asemel kesiku maha murda, sest jahimeest ju ikka veel pole. Jõuab siis jahimees mahamurtud kesiku juurde ja laika asub jahimeest lohutama: tead jahimees, sa nagunii poleks tohtinud pikali olevat kesikut ajus lasta ja pealegi pole nuga kantud lubatud jahipidamise vahendite loetellu ....

See on järjekordne näide sellest, et mingi vähemus püüab häälekalt taotleda omale õigusi, mida kehtivad seadused ette ei näe ja mille kohta puudub ühiskonnas soosiv suhtumine. Ei imesta kui järgmisena taotletakse jahipidamise õigust pneumorelvadega, odadega ja muu sellisega. Selleks, et jahti pidada tuleb esmalt koolitusel käia ja jahitunnistust omada. Ja koolitusel selgitatakse distantsilt ulukite surmamiseks vajaliku energiakoguse mõistet. Paraku enamus selliseid alternatiivseid relvi nagu vibu või õhupüss, ei ole võimelised konkureerima jahipidamiseks ettenähtud tulirelvade parameetritega.

Ikka see poleemika teema ümber, et kas on eetiline metssigu lasta söödaplatsilt. On plusse ja miinuseid, seetõttu jagunevad oma arvamuste põhjal hulk jahimehi kahte erinevasse leeri. Tegelikult mahuvad nii varitsus- kui ajujaht kõrvuti eksisteerima meie jahinduses. Ajujaht annab ju enamasti parema tulemuse nendes kohtades mille läheduses söödaplats juhtub olema. Lastakse metssigu viljapõllust või siis kohast mida parasjagu tuhnib metssiga ja pole probleemi. Ja siis on probleem kui metssiga vilja- või kartulihunniku juures liigub? Kui kits ja põder nii väga lisasöötmist ei vajagi (väljaarvatud soolakud), siis metssiga ikka vajab talveperioodil lisasöötmist. Ja selle viimasega kaasneks metssigade poolt keskonnakahjustuste vähenemine ja miks mitte valiklaskmine metssigade arvukuse reguleerimiseks. Loogiline oleks mõelda, et kes metssigadele jahti peab, see metsa sööta viib... Kes selle järgi ei talita, lähtub järelikult põhimõttest: me ei oota looduselt armuande, vaid võtame neid ise!

Mind on alati võlunud kiired ja täpsed laskjad. Ka need soku jahtijad kes kiiruga avavad suurulukiluba metsea küttimiseks...
Teisalt tekkis eetiline küsimus sellel pinnal, et kas jahimeestest papadel oma võsukestele jahipisiku süstimiseks on ikka vaja lubada oma lapsel ulukit lasta? Õigem oleks ehk kõike muud jahindusega seonduvat õpetada ja küllap tuleb aeg kui lapsest täieõiguslik jahimees saab. Muidu asendub suur uhkusetunne häbiga nii kehtivaid seadusi rikkudes kui jahimeeste mainet kahjustades.

Pildil näha olev käpajälg kuulub ilmselt suurele koerale. Hundi käpajälg on rohkem piklikum ja üheks kindlamaks tunnuseks on see, et keskmised varbad on rohkem ligistikku võrreldes külgmiste varvastega.

Väljastatud relvaloal on vastav tähistus relva otstarbe kohta:
A - jahipidamiseks (eeldab jahitunnistuse olemasolu)
B - sportimiseks (eeldab kuulumist vastavasse spordiorganisatsiooni)
C - enese ja vara kaitsmiseks (välistatud vintraudsed relvad, va käsirelv)
D - kutsealal tegutsemiseks.
Jahitulirelval peab olema kergesti lülitatav kaitseriiv (Relvaseadus §29 lg.3).
Relva kandmiseks loetakse kõiki relvaga seotud toiminguid kui relv on eemaldatud tema alalisest hoiukohast. Relva kandmine peab üldjuhul olema põhjendatud eelpool toodud relva otstarbega. Seega kui relvaloal on relva otstarbe tähistus ainult B, siis selle relva võib püssikotist välja võtta ainult lasketiirus aga mitte jahimaal viibides!

Linnukalender olemas. Täitsa kena teine, jahimeestele mittejahitavate lindude pildid puha sees ja isegi kuu tõusmise-loojumise kellaajad kuupäevade kaupa olemas. Seda viimast vist vaja nendel jahimeestel, kes püssita öisel ajal naaberkülla linnujahile lähevad, siis saavad nad oma edasi-tagasi jalutuskäigu kuuvalgesse planeerida! Nali naljaks, aga eks päikeseketta liikumise järgi oma tegemisi toimetaval inimesel aegajalt imestamist tekitab taevavõlvil kuuketta kummaline liikumine...

See peaks elementaarne olema, et ei tulistata heli või ebamäärase kogu suunas. Eesti jahinduse ajaloos on üksjagu traagilisi õnnetusi just viljapõldudel metssigu jahtides juhtunud.
Asjad saavad alguse ikka suhtumisest ja ka sihtimisest. Eks viljapõllul metssiga varitsedes või hiilides ikka läbi relvaoptika vaadatakse. Aga ma ei saa nendest jahimeestest aru kes jäävadki niimoodi vahtima teist jahimeest. Eeldame ikka seda, et sellisel juhul katkestatakse selline vahtimine-sihtimine. Paraku on selliseid poolpimedaid või uudishimulikke jahimehi, kes jäävadki sihikust teist jahimeest vahtima. Mõnel korral olen olnud selliselt vaadeldav objekt ja tunne ei ole just meeldiv. Ja seetõttu kannan ohuvesti pakituna kaasas, et viljapõllu ääres see selga panna kui teisi jahimehi näha on. Olen soovitanud nendel poolpimedatel jahimeestel ikka binoklit kaasas kanda. Aga uudishimulikele pooljuhmidele ei oska soovitada kah midagi, sest teadmata see kas relv laetud oli või mis asendis see sõrm ikka oli!