Jääger-online jahindus foorum

Viimastel aastatel pole õieti jänesejahti saanud, aga varem ikka sai peetud. Üks asi veel, mis on oluline lumerikastel talvedel - vene hagijal pikemad jalad ja sügavas metsas kesktalvel valgejänest jahtides on see mõnedel aastatel oluline. Põldude vahel seda probleemi nagu pole olnud ja eesti hagijas ilusti hakkama saanud.

Minu näiteid karude kohta ei tasuks siiski nulliks tunnistada, praegu karujahti veel keelatud ei ole ja seda ka üle Eesti peetakse. Möödunud aastal ca 33 karuluba välja anti, 18 lasti (võin arvuga veidi eksida). Iga jahiseltsi enda otsustada, kas müüb loa maha või laseb ise.
Seda jahti peetakse rohkem seal, kus on jahtkonnas tahe sellega tegeleda. Ise olin karujahi kõrgajal (kaheksakümnendad) veel noor, aga paar hooaega on õnnestunud kaasa teha. Vapruse medalit pole kellelegi antud, aga õhtuhämarikus (ka öösel) on neil kordadel kui mina osalenud olen, haavatud loom ära lastud. Kirjutasin ju, et loom tagakehast halvatud oli (2 näidet minu jahikaaslastelt) ja seega erilist ohtu ei kujutanud (medalit pole millegi eest anda) ja eriti kaugele ei läinud, aga ilma lambita siiski oleks tulnud hommikuni oodata ja looma piinelda lasta. Sellega olen nõus, et kui ikka kaugele ära läheb, siis järgi minna öösel ei tasu. Aga lähim piirkond tuleb ikka kohe üle vaadata kui arvamus, et loom maas. Koeri pole seal õhtul harilikult käepärast. Hommikul teine asi.

Mõned mõtted ja küsimused, mis tekivad:
Kui on haavatud karu (suur kult?) pimeduse piiril, siis ei ole teda ju ilus hommikuni piinlema jätta. Aga kuni pukist alla kobid, sõbra ära ootad, on juba pime käes. Karul hing nii lihtsalt välja ei lähe, tahab vahel ülelaskmist, kas oodata hommikuni, kui loom metsa roomanud ja seal möriseb ja puid murrab. Kui tegemist laustihnikuga, siis jah, kui aga on võimalik, võiks ikka üle vaadata ja armupauk teha. Pimedas kipub see aga enesetapukatseks minema kui lampi pole. Mulle on räägitud mitmest juhusest vahetu laskja poolt, kus haavatud karu rünnata püüdis hoolimata halvatud tagakehast. Lamp aitas näha ja lasta.

Üks mu tuttav jahimees sai surma just nii, et teda tulistati sea pähe kõrgistmelt ilma valgustuseta. Nii laskja kui ka lastav olid toredad jahimehed, mitte mõned rahaturistid. Lihtsalt laskja oli endas ilmselt liiga kindel ja ei osanud inimest oodata.

Vastuseks Kuldile: su jutt on õige, ütlesin tõesti valesti et murdosa sekundiga lasta saab, tegelikult ikka tuleb sihtida nii kaua kuni silm harjunud ja sihik paigas, ju see siis ei olnud murdosa sekundit, vaid kauem. Konkreetsetel kordadel loom plehku ei pannud, ehk ei jõudnud, aga võib-olla poleks pannudki, kes teab.

Väitsin, et prozektor võimaldab öisel ajal lasta täpsemalt. See hetkeline valguse näitamine kindluse huvides on parem kui kontuuri peale põmmida. Muidugi vastab nüüd keegi, et ära siis üldse lase öösel ja lase päevasel ajal kui näha on ja kontuuri peale ei tohi lasta jne. Selleks ongi prozektor, et mitte kontuuri peale põmmida ja avardada jahivõimalusi ka öise jahi võimalusega, mida muidu tihti ei oleks (kuuvalged ööd saab lasta küll ja mõni öö on lihtsalt valge).
Kui siga tule peale jooksu paneb, ei ole ju käsku lasta kui kindel ei ole.
Minu väide on ikkagi, et prozektor on hea abivahend pimedal ajal, mida pole käsku kasutada kui kellelegi põhimõtteliselt ei meeldi või kui seakari liialt trennitud on. Kui keegi oma seakarja liialt ära trenninud on, siis tuleb valgel ajal lasta.
Ma ei ole väitnud, et ma lasen täpselt pihta või täpselt mööda, minu isiklik laskeosavus või osavusetus ei puuduta prozektoriga jahi teemat.

Jutt läheb jamaks

Meil on erinev suhtumine. Ei saanud ka hästi aru, miks nii valulikud reageeringud. Nagu oleks teistmoodi asjadest arusaamine keelatud ja osa seltskonna arusaamine ainuõige. Tuleb välja, et arusaamine eetikast ongi erinev. Vastavalt hääletusele oli 51% prozektori lubamise poolt teatud tingimustel nagu ka mina, nii et päris üksi ma just oma arvamusega ei ole.
Minu väiteid ja põhjendusi suuremas osas ümber ei lükatud. Katsun välja tuua asjalikud argumendid, millega mulle oponeeriti:
1. Ei tohi lasta krabina, liikumise ja ebamäärase kogu peale. Tean seda ka ise väga hästi. Mul sellega probleeme pole, aga osadel on - lugege lehti kui ei usu. Üldiselt ohutustehnikas püütakse õnnetusjuhtumi vältimiseks tekitada nn. topeltkatet, et ühe rikkumise puhul ei oleks siiski õnnetus kohe tulemas, see põhimõte on välja toodud ka venelaste Ohotas, kus on juttu relvakäsitlusest ja toodud rida sellekohaseid näiteid, kus üks rikkumine õnnetust ei põhjustanud, kuna mitut teist reeglit täideti. Eesmärk on säästa inimelusid, mitte ajada hiljem põhimõttelist juttu, et näed, ta rikkus ohutustehnikat ja ise on süüdi.
2. Mina tahaks öösel jahti pidada. Kui keegi ei taha, siis on see tema isiklik asi. Mulle öösel metsas meeldib. Öösel on prozektor kasulik. Ma ei väidagi, et poolvalgel ajal loomi lastud ei saaks, aga miks ma peaks. Keda ma öösel segaks? Kas, sind, Sergo, või sind, Mudaahv? Kui öine laskmine teie eetikaga kokku ei käi, siis ärge laske. Ma aktsepteerin lugupidamisega teie otsust. Aga ärge suruge oma arvamust peale nagu religiooni, mis on ainuõige.
3. Ütlesin juba oma arvamuse, et ma ei aktsepteeri seaduste koostamist ainult selle mõttega, et keegi salakütt ju äkki kasutab seda oma eesmärkidel ära. Ja nii meid ausaid jahimehi ainult kitsendatakse selles salakütihirmus. Vene ajal kui ma alustasin, oli salakütihirm nii suur, et ka väikeulukijahil pidi vähemalt 3 jahimeest osalema, et ikka keegi tundmatu oleks pundis ja kaebaks kui vaja. Ja registreerima pidi iga jahi metsavahi juures. See on nõukaaegne ideoloogia, riik peab usaldama oma rahvast, aga mitte ainult paaniliselt mõtlema, et äkki keegi rikub seadust. Kui minu seltskonnale on renditud jahimaad, siis ma ju peaks nagu seda järjepidevalt majandama, mitte röövkasutama, mis muidu homme saaks. Seadused on täitmiseks ausatele jahimeestele, mitte salaküttidele, miks siis nii palju poleemikat teemal, et äkki keegi autokatuselt laseb. Salakütt laseb niigi kust ja kuidas talle meeldib.
4. Märkus, et trennitud sead valguse peale plehku panevad, on õige, ka karu paneb. Lahenduseks on see, et sihid püssi nii täpselt kui võimalik välja ja vajutad vaid hetkeks murdosa sekundit enne lasku valguse nupule, lask peab järgnema kohe. Töötab, vene ajal järgi proovitud. Mu sõbrad on nii mitu karu lasknud. Muidu oleks see võimatu olnud, sest pimedus oli hingemattev (kontuurid siiski näha). Muidugi ei välista, et hästi trennitud siga on reaktsioonis kiirem. No aga see ongi siis tema võimalus.

Te ei lükanud ümber ühtki minu põhjendust, teil on lihtsalt teised tõekspidamised, teised vaatenurgad ja te tähtsustate teisi asju kui mina(salaküttimise võimalust ja te ei tahagi öösel jahti pidada erinevalt minust. Sest öösel ei ole enamasti võimalik teha garanteeritult täpset lasku ilma kunstliku valguseta. Küsimus on piiris, keegi võib vaidlustada ka optika kui sellise vajalikkuse). Ausalt öeldes ei saa ma teie põhimõtetele ilõpuni pihta, seda võiks üks-ühele lõpuni arutada vahetus vestluses, saaks üksteise mõtteviisist paremini aru.

Ma vastan kõigepealt Sergole.
Ma üldiselt demagoogiaga ei tegele ja asju endale kunstlikult raskemaks ei aja. Oma eetika seletasin ma juba lahti, aga eks ma siis seletan veelkord puust ja punaselt.
Prozektori kasutamine kõrgistmel sea- ja karujahis on vajalik:
1. Täpsema lasu sooritamiseks- jääb metsa vähem raipeid ja haavatud-sandistatud loomi - see peaks ju eetiline mõte olema
2. Jahiohutuse parandamiseks- väiksem võimalus, et keegi laseb hämarusest viimast võttes kogemata vale looma või isegi inimest. Seda on reaalsuses juhtunud. Jahiohutuse parandamine peaks ju ka eetiline olema.
3. Ohutus kõrvalistele inimestele- haavatud (sandistatud) karu võib hakata ründama kariloomi või esimeses tigeduses isegi inimest (marjanaist-seenelist järgmisel päeval, kui talle lesimise kohal peale satutakse)
4. Lugupidamisest loomade vastu- ei riskita teha halba lasku - selleks vaja prozektorit. Kas keegi meist ei pea loomadest lugu?

Piisab vist, et minu eetikast aru saada. Sinu eetikast, Sergo, pole ma veel aru saanud, seleta see veidi detailsemalt lahti ja ära piirdu ainult üldsõnalise seadusekuulekusele rõhumisega. (mis ülevalt sinu eest ära mõeldud- see on eetiline? Kas sulle tuleb eetika valemid valmis kujul ette anda kohustuslikuks järgimiseks? tundud ju isemõtlevam olevat?). Ma ei kutsugi üles seadust rikkuma, vaid seaduseparandusi tagema.
Mis puudutab salakütte, siis nemad peavad jahti nagu nendele meeldib- kui nad kasutavad prozektorit- on nad rohkem nähtaval- seda halvem neile.
Ei saa põhjendada metsa raibete ja haavatud ulukite tekkimist ebakvaliteetse laskmise tulemusena salaküttimise ohuga. Keegi pole õelnud, et inspektorite elu ja töö peab kerge olema. Kui auto põlluservas peatub ja näidatakse tuld metsaserva, on ju siililegi selge, et salaküttimine. Mis puutub siia jaht kõrgistmelt.
Karud on üldse ööloomad ja ei kipu eriti valges välja tulema.
Kui mingis piirkonnas on loomi pidevalt häiritud (see ei pruugi sõltuda jahimeestest), ei tule isegi kitsed valges välja, sigadest- karudest rääkimata.
Mõned teised kommentaarid jätsid mulje, et on vähe öösel metsas käidud ja ei tahetagi seda teha.
Loomulikult saab ka ilma prozektorita hakkama, kõike saab, isegi odaga saab lõpuks looma maha kui püssiga liiga kerge tundub.

Kahles 3-12x56 on hämaras päris hea.

Sellises variandis toast laskmist nagu Sergo kirjutas, ei poolda minagi.

Kõiges ei saa eeldada salaküttimist ja arvestada salaküttimisega. Sergo mainis eetikat- eetika on erinev ja põhimõtted on erinevad. Jõuan ikka selle juurde, et ei poolda jahi kunstlikult raskemaks tegemist, eriti kui on selle tõttu veel suurem halva lasu oht, s.t. oht looma haavata või üldse mööda lasta. Pimedas on ka mehi tapetud sea pähe, prozektoriga poleks seda juhtunud. Karujaht kipub ka sinna pimedasse kalduma rohkemgi kui seajaht. Läbimõtlemata kitsendused. Krabina, ebamäärase kogu jne. peale ei tohi lasta, aga mis kindlat kogu sa lauspimedas näed. Mõni ei eralda siga ja karu - tulemuseks paras jama. Ostetakse üha paremaid optikaid, et pimeduselt mõned minutid juurde võita. Lamp peaks siiski varuks olema, et vajadusel mitte eksida ja 100%-line lask teha. Ega laskmisega ei saa mängida loomale võimalust andes- oht haavamiseks liialt suur.

Olen nõus, et tehnikaga ei tohi liiale minna, nagu Pelle kirjutas. Aga lisaksin veel mõned mõtted.
Ei poolda looma tapmise kunstlikult raskemaks tegemist. Asi ei tohi naeruväärseks minna. Saab ju endale kellukesi külge riputada ja erksat värvi riideid selga panna, et loomal rohkem võimalusi oleks. Üldiselt on olnud kombeks keelata näiteks kalapüügil lihtrahvale kõik püügimeetodid, millega kalu kergemini ja rohkem kätte saab, varsti tuleb kalu juba suuga püüda (või kätega?). Naeruväärne on kutseliste kalurite kadedustunne harrastuskalameeste peale, soov ära keelata harrastusvõrgupüüki, isegi sikuskapüük tundub neile liiga produktiivne.
Tappa ei tohi tapalõbu pärast- tapmisel peab mingi mõte olema- näiteks naha ja liha kasutamine.
Las rahvas kasutab tehnikat mõistlikkuse piirides. Täpset valemit polegi.

See kitsede vihtadega söötmine on vist jah ülepingutus. Siis peab ikka tõsine lumekate olema, et kits süüa ei saa ja vihad sisse lähevad. Atavism vene ajast. Metsas enamasti maitsvamat söögipoolist kui minu vihad.
Tegelikult metsloomad peavadki normaalse talvega ise hakkama saama, mitte inimesest sõltuma. Ja saavad ka. Selle lisasöötmisega on mõtet tegeleda ekstreemolukordades. Sigade puhul on söötmise mõte ikka loomade peibutamises oma piirkonda. Aga kui metsa pidada oma karjakopliks ja nuumata seal suuri seakarju, kannatavad sigade all näiteks metsakanalised ja taimestik. Ja ega see lausülestuhnitud metsaalunegi ilus ole.

Mina ka tulija. Võtan 2 lindu, saun, ööbimine