Jääger-online jahindus foorum

Viisteist aastat tagasi oli teiste vanemate jahimeestega palju juttu sellest, miks ikkagi tetri vähemaks jääb. Kuulsin siis, et lastud tetredel olid lausa lihastes sees mingid ussid ja tedred pidid haiged olema. Nii et ei kuule seda juttu esimest korda.

Eks need soolakud ole vana meetod loomade naabermaalt endale meelitamiseks.

Ma ootaks siiski mõne spetsialisti arvamust, miks kaheksakümnendatel hunti hävitada ei suudetud ja nüüd suudetakse. Ja kui küsimus on elupaikades, siis mida elupaikade säästmiseks ette on võetud või on kavas võtta (karu, hunt ja ilves). Kuna suurkiskjad on Euroopas suure kaitse all, siis peaks ju midagi teha saama Euroopa abiga metsalõikajate vastu, eestisiseselt vist raha maksab rohkem. Või jääbki nii, et metsavõtjatel ostetud kallis tehnika ja et see end ära tasuks ja oleks millest laenu maksta, peab aasta ringi iga päev päeval ja öösel metsa võtma. Mis see lõppude lõpuks meie- jahimeeste- asi on. Me maksame maade kasutamise eest maksu ja ei taha nende väärtuse pidevat vähenemist. Ja meie kannatame- meie jahipidamist piiratakse.
Äkki võitleks põhjuste, mitte tagajärgedega?

Ma olen ka selle värgi peale umbusklik. Kuidas see kuul ikka tsentris püsib ja kuidas lennuks vindi sisse saab? Kas lennates loperdama ei hakka. Ja mingi jääk ikka rauda ju jääb.

Ma arvan, et kui on väärtegu ja pole kriminaalasja algatatud, siis on ikka lootust. Tuleks ära oodata, kuni väärtegu aegub ja siis proovida. Sõltub ka, millised on hetkel politseis instruktsioonid, s.t. on karmimaid ja leebemaid perioode. Arvan, et kui uusi väärtegusid peale ei tule, on ikka lootust, ka siis kui esimene kord ära öeldakse.
Isiklikult arvan, et eks relvainspektoritel ole ka mõistus peas ja saavad aru, kellele võib relva anda, kellele mitte.

Mul om TOZ-34. Siiani on ausalt teeninud. Tõsi küll, üks tõrge oli põdra peale väga rumalal ajal kui läksin haavatud lamava looma juurde.
Eks neid lehmi tuleb muidugi tunduvalt rohkem ette kui ajujaht on. Kõige rohkem on tagasi pööranud suured pullid. Lasin ka ühe suure ajus olles, olime suurt juba seitse päeva taga ajanud.
MInu meelest on suured pullid väga väärtuslikud järeltuleva põlve mõttes ja nende suurte pullide üleliigse laskmisega varasemal ajal on eesti põdral sarved vähe viletsamaks jäänud. Liha mõttes on ikka kõige kasulikum lasta igasuguseid mullikaid ja noori viletsamaid lehmi-pulle.
Mul ka ikka pulli laskmisest vähe suurem rõõm kui lehma laskmisest- sarved on ikka omaette väärtus, mis teha.

Meeldivad müüjad on Tartu mnt. Küti Äris

No minu arust ka ikka 222-ga võib hane lasta. 22LR-ga ei tohi.

Ei poolda mingeid pardi päevalimiite meie jahimeestel, küll aga peaks olema normeeritud turistide lastavad pardid ja igal pardil oma hind. Muidu see ju sama kui tuleb siia põdrajahile ja laseb nii palju kui ette tuleb. Suhtutakse meisse ikka kui kohalikesse aborigeenidesse. Turismifirma neid limiite ei sea, neil savi, tingimusi saavad esitada ikka renditasumaksjad või maaomanikud. Kord tuleb majja lüüa.

Ma siiski annaksin mingi kohustusliku väikese relvakursuse igale noorele. Pean seda osaks haritusest. Miks siis maalikunsti, teatrit, filmikunsti või mida iganes peab rohkem jagama. Ei pea õigeks ka suhtumist, kus iga inimene delegeerib oma kaitsmise poltseile. Eelkõige peab selleks ise olema suuteline. Eestis on üldse liialt palju relvavaenulikku suhtumist. Noored peavad aru saama, et see on sama hinnatav ja vajalik oskus kui näiteks arvuti valdamine.

Kohtasin sel kevadel kalalkäigul meeldivat inspektorit, kes kõiki kalamehi, kes olid patustanud (neid oli enamik) mitte ei trahvinud, vaid noomis ja käskis kalad tagasi lasta. Minu lugupidamine! See näitab, et on võimalik ka inimlik suhtumine, mitte ainult kõrgustest käskiv- keelav -karistav hoiak.

REBANE Tore, et foorumis on ka naisi. Kas oled jahimees(naine) ka? Minu arvates võiks ikka naised rohkem jahti pidada, mujal see ongi nii. Naist võiks iga jahimees metsa kaasa võtta. Sobiv on seda teha esialgu üksikjahis.

Hästi ütlesid, Hiiliv Rebane. Probleemid on tõesti tehiskeskkonnas elamisest, mõni näeb ju loomi vaid loomaaias.

Valge- toonekure arvukuse kasv teeb meret tõesti. Kahju kui see toimub teiste arvelt. Olen ka ise jälginud sokku passides, kuidas 9 kurge ühes põllus toituvad. Eks nad ole rukkirääkudele ja põldpüüdele tõsine lisakoormus. Samuti konnadele-sisalikele.

Rääkisin seda metsade mahavõtmise probleemi ka pärast loengut suurkiskjatest spetsidega. Nad arvasid, et võsas, kraavikallastel ja raiestikel on loomadel parem toidubaas ja loomi on seda rohkem ja metsis on vahest ainuke liik, kes vajab vanasid metsi. Nii et probleeme pole ja muudkui võtame metsi edasi maha. Meie jahiseltskond on siiski teist meelt. On näha olnud, kuidas loomade arvukus väheneb. Karul pole enam nii palju kohti kuhu talveunne jääda, sigadel pole kuusikualuseid, põtradel pole end jooksuajal kusagile rahulikku kohta peita, tedremängude kõrval kaasikud (söögibaas-urvad) maha võetud. Pidime isegi enamiku seltskonnaga jahimaid vahetama, kuna territoorium varastati lihtsalt metsast liiga tühjaks ja polnud enam, mida jahtida. Loomadele peavad ikka eelkõige elupaik ja varje-, sigimis- söögivõimalused jääma. Nende arvukus on võrdeline elupaikade rohkusega. Millegipärast mul süveneb arvamus, et ka hunt vajab ikka eelkõige metsi. Vähem metsa - vähem hunti. Eks küladevahelisest metsatukast on hundikarja veidi kergem piirata kui ürgmetsast, kus tuleb suuskadel luuret teha. Ja Euroopa keskosas saadi hundiga hakkama siiski eelkõige maastiku muutumise tõttu- kus ta seal avamaastikul elab? Selle asemel, et jahikeeluaegadega hunte kaitsta, oleks ehk õigem metsalõikamist piirata- aga seal ju suur raha taga. Ja jahimehed head patuoinad, keda alati süüdlaseks teha, kui loomi vähe. Võeti maha metsisemäng- asurkond kaob viimseni, kuigi ühtegi pole tapetud. Laseb salakütt metsise- õudne skandaal- näed, tema pärast enam loomi polegi.