Jääger-online jahindus foorum

Ma olen relvameister Nurga kontaktid ära kaotanud. Äkki on kellelgi need olemas

Feen, millisest juhusest jutt käib ja kas saaksid mõne foto üles panna või mis Postimehe numbrist jutt käib.

Aitäh kes vastata viitsisid. Ma ei mõtlegi seda relva soetada Eestis kasutamiseks. Plaanin hakata veidi ka väljaspoolt Eestit käima.Minu esimene kogemus muutis natuke mõtlemist kui väiksematel küngastel (kõrgus 1500 - 2000m) jahtisime - mägedes ei ole 90%-lnii väikest laskedistantsi kui 100 m . Laskmine algab kusagil 200-250 m Aga see on väga soodne distants. Reaalis tuleb lasta mäe vastaskülge ja siis on distantsid alates 300m-st. 308 win-ga mägedes midagit head teha ei ole, kuigi ka selle püssiga mõni laseb . Siiski on vajalik sirge trajektoor ja ka loomad ei pruugi kõige väiksemad olla. Põhilised tunnustatud kaliibrid on 300 ja 338. Kui lugeda turismijahi lepinguid mägedes jahiks, siis on jäägril kohustus sind viia 200(250)- 300m peale. Enda asi kas ära lased - aga tihti võib õige loom olla 450 m. Muidugi peab olema kaugusemääraja, nurgamõõdik, tuleb arvesse veel kõrgus merepinnast, õhurõhk, tuul, niiskus. Peab ka uue optika ostma, kus saab teha parandusi kohapeal. Loomad mida lastakse - mägilambad, muflonid, argalid,urialid, kaljukitsed, mägikitsed, maral, isjuuber metskits, tuur jne. Kõik suht vastupidavad loomad - väikene kalliber ei pruugi üle 300 m enam vajalikku energiat omada. Jahil mägedes on 300 m keskmine distants. Lastakse ka kaugemalt - kuni 600 m - ja mitte väga umbropsu. Ühesõnaga on vaja uusi sihikuid seada ja ennast täiustada. 338, 300 ja 7mm rem jäid sõelale -neid kasutavad rõhuv enamus mägedes jahtijaid. Mõtlesin, et hea oleks muidugi neid kaliibreid ise proovida. Et kas 300 tagasilöök on ikka nii hull ja kas 338 on veidi pehmem. Kas 338 on ikka vajalik jne. Loeb ka püssi kaal - palju tassida jõuad koos püssijalgadega. Probleem on ka, et pole õieti üle 300 m tiirusid ja ka nurga all laskmist on praktikas Eestis raske proovida. Eks esialgu harjutab 300m tiirus. Palusin ka kommentaare neilt, kel sellised kaliibrid on.

Vägisi üldiselt sisse ei saa, ajapikku võb muidugi olukord muutuda. Tegelikult on jahipiirkondi nii tihedalt, et kindlasti on ka lähemal kui 50 km mitu teist jahipiirkonda. Räägi nendega. Kui jahipiirkond on 25 km, on kõik veel ok. Kahju, et meie riigis on lahendamata maata jahimeeste küsimus - selleks peaksid olema riigi poolt hallatavad piirkonnad, kust saaks normaalsete hindadega jahilube osta. Aga esialgu pane end kirja kusagile lähedale - kuhu õnnestub - ja hakka jahti pidama.

Äkki on dodo?

Ja palju raha oled nõus kulutama? Juunis on sokujaht näiteks. Ise soovitaksin valida mingi uluk, mida Eestis pole või jaht keelatud.

Kes laseb selliste kaliibritega - hea oleks saada iseloomustust. Mille poolest erinevad 338 Lap mag ja Win mag? Ja kuidas on 300 Win mag? Või elistab keegi 7mm Rem? Teema oleks pikkadele distantsidele laskmine alates 300 meetrist. Kuidas on tagasilöögiga, püssi kaaluga - tahaks arvamust kujundada. Kas valida 338 või 300? Jutt oleks suurulukitest. 375 oleks liiast.

See saare loom on küll pildi järgi kährik

Neid jahtide organiseerijaid on lõputult. Mis ulukit tahad jahtida ja soovitavalt kus?

Jahimeeste vaenulikud pole ainult naised, ka selliseid mehi on palju. Selline jahivaenulik ühiskond hakkas arenema pärast iseseisvumist, eriti aga pärast nn. lääne väärtuste omaksvõttu. Suur osa jahivaenulikku reaaltegevust (igasugused kitsendused, keelud jne) on kuidagi seotud Euroopa Liiduga.
Tegemist on oma tsivilisitsatsioonimullis elavate inimestega, kes loodusega (ehk reaalmaailmaga väljaspool inimühiskonda) enam kokkupuudet ei oma - ehk vaid jalutuskäik parki, loomaaeda või loodusretk matkarajal litsenseeritud giidi juhtimisel. Mulle on jäänud mulje, et ega neid sinna loodusesse eriti ei soovita lastagi. Teatud looduskaitsjad jälle tahavad kõiki loomi-linde kaitsta inimmõjude eest ja siis tulevad liikumispiirangud jne. ja nende arust on see nagu akvaarium, mida võib telekast Animal Planetist vaadata. Põhiline- nad ei pea inimest looduse osaks, vaid kuidagi eraldi olevaks. See eraldi olev ongi tsivilisatsioonimull, kuhu inimesed on omal vabal tahtel vangistatud (ja nemad ei tea tõesti kust kotletiliha tuleb või kui teavadki, siis on tapmine ikkagi halb, aga nemad ju ei tapa ja nende nähes tappa ei tohi ja eriti ei tohi tappa selliseid loomi, kellel on ilusad suured silmad, ja kui mõni inimsööja grisli tõesti probleemiks muutub, siis püüame ta kinni ja viime metsikusse paika eskimote juurde, sest nii on probleem silma alt ära). Ja mida rohkem liikumispiiranguid looduses, seda parem. Ja jaht on juba jube sekkumine. Tegemist on nagu religiooniga - tegin praegu mingi lühikokkuvõtte osade jahivaenulike inimeste mõttemaailmast, kellega on tulnud jahi teemadel arutleda.

See et nii palju naabreid on koeraomaniku poolt allkirja andnud näitab kui ebaterve on ühiskond ja kuidas suhtutakse relvakandmisse ja relvaomanikesse.

Mulle küll meeldib kui naisi rohkem jahil käib. Miks peaks see ainult meeste privileeg olema. Mõni naine jahiseltskonnas on tervistav nähtus. Mehed peavad end viisakamalt üleval ja õhkkond veidi etem. Ja jahioskused ei jookse ka naistel mööda külgi maha.

Ka mulle meeldis varem sealiha põdralihast rohkem. Paraku mu tütred ei arva nii ja eelistavad igal kümnel juhul sealihale ja kitselihale põdraliha. Olen kuigimoodi ka ise põdraliha eelistama hakanud.
Mis kontidesse puutub, siis põdra selgrootükid on hea supimaterjal, juurde panna ka teisi luiseid tükke. Koeri mul ei ole, nii pean ka kontidega liha ise ära tarvitama. Ja supiks nad sobivad, pea juurde ka süldimaterjaliks.

Tegelikult oleks tore kui oleks ka konkureerivaid ajakirju. See oleks igal juhul üldisele jahikliimale tervislikum.

Midagi peab ikka olema, millega lasta saaks. Püssi ei hakka ka vahetama, et terashaavlitega lasta. Hanele ja pardile. Olen kuulnud ka volframist, kas on veel mingei muid sulameid või metalle. Kuidas vask töötab?