Jääger-online jahindus foorum

jorr kirjutas:Aga mina pole ametlikult seda JAHIRAHU kuskilt kuulnud ja hommepäev kraabin püssi õlist puhtaks,praegu ilus lumi ka maas ja metsas loe nagu raamatut.Jõulurahu nagunii enam ei kehti vist kui eelmine talv oli viimast korda?

Beretta kirjutas:Võrumaa Teataja laupäeval 16.12.06
Täna kuulutatakse Võrus välja jahirahu
Esimest korda taasiseseisvunud Eestis kuulutab Eesti Jahimeeste Selts täna Võrus välja üleriigilise jahirahu. Või esimest korda....... Toimuva kohta kõlbab Snellmanilt laenata soomekeelne väljend "Kukka tunkiolla"

Metsaomanike huvide arvestamine erakondade valimisplatvormide kujundamisel

Eestis on hinnanguliselt 50 000 metsaomanikku. Need on inimesed, kelle poliitiliste eelistuste kujundamisel mängivad vähemat või suuremat rolli erakondade seisukohad metsapoliitilistes küsimustes. Allpool on esile toodud metsaomanike peamised mured, mille lahendamist poliitilistelt jõududelt oodatakse. Ootaksime Teie erakonna seisukohta, kuivõrd peate võimalikuks arvestada metsaomanike allkirjeldatud soovidega oma valimisplatvormi koostamisel 2007. a. parlamendivalimisteks. Teiepoolse huvi korral oleme valmis Erametsaliidu seisukohti ka lähemalt tutvustama.

- ebaõiglase tulumaksusüsteemi likvideerimine

Enamus erametsaomandist kuulub füüsilistele isikutele. Kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali müügi korral on füüsilisest isikust metsaomanik kohustatud maksma saadud müügisummalt tulumaksu 23 %. Maksustamisel ei võeta üldreeglina arvesse metsa kasvatamiseks tehtavaid investeeringuid. Ainukese erandina lubab tulumaksuseadus raieõiguse müügitulust metsa istutamise kulud maha arvestada. Selline leevendus ei ole probleemi lahendusena kaugeltki piisav, kuna lubab istutuskulusid arvesse võtta ainult kasvava metsa müügil ja ei võimalda kõiki muid üliolulisi metsakasvatuslikke kulutusi (näit. maamaks, noore metsa hooldus, metsateede- ja kraavide ehitamine jms.) maksustamisel arvesse võtta. Sisuliselt on metsamüügi käive maksustatud tulumaksuga. Samas on tagastatud metsamaa müük endiselt tulumaksuvaba, kuigi erinevad uuringud on tõestanud, et kõrge raieintensiivsus on probleemiks just pärast tagastamist edasi müüdud metsades.

Kehtiv maksusüsteem soosib metsa kui ressursi müüki, mitte metsa pikaaegset majandamist. Metsamüügi käibelt tulumaksu nõudmine on soosinud illegaalse metsaturu teket, kuid ei motiveeri metsaressursi säästvat kasutamist.

Eestiga analoogseid probleeme omav Läti muutis metsamüügitulud maksuvabaks. Leiame, et selline või muu analoogne muudatus tuleks teha ka Eesti maksusüsteemis.

- vabade metsamaade erastamisprotsessi taaskäivitamine

Kunagi eraomandis olnud maaressursist on kuni 300 000 ha metsamaad arvatud riigi reservmaade koosseisu. Sealhulgas on riigimaade nimekirja jäetud isegi eramaadega vahetult külgnevaid ning erametsade keskel paiknevaid maaüksusi. Maareformi seaduse mõtte kohaselt oleks see metsaressurss pidanud jõudma eraomandisse.
Samal ajal on hulgaliselt metsaomanikke, kes oma senise tegevusega on tõestanud, et suudavad olla metsale jätkusuutlikud peremehed ning oleksid valmis täiendavalt metsamaad erastama. Leiame, et metsa kuulumine head metsamajanduspraktikat järgivatele kohalikele elanikele on parim võimalus tagada metsade säästev kasutus ja realiseerida metsaomandi potentsiaal kohaliku sotsiaal-majandusliku arengu tarbeks.

Kahjuks ei ole riiklikul tasandil senini välja öeldud, milline saab olema riigistatud metsaaade tulevik. Leiame, et enamus ülalmärgitud metsamaast on otstarbekas erastada.

- maaomanike õigusi mittearvestava jahiseaduse muutmine

Ulukikahjustuste ulatus on saavutanud taseme, kus metsakultuuride rajamine on muutumas tulutuks ettevõtmiseks. Hoolimata ulukite arvukuse kasvust on enamus maaomanikke jahinduse suunamisest ja jahipidamisest kõrvale jäetud. Jätkub jahipiirkondade kasutajate diktaat maaomanike soovide üle. Leiame, et loomaks võimalused korraldada metsaomandi kaitset jahiulukite vastu ning võimaldades ka maaomanikel jahipidamisest tulu teenida, on oluliselt vaja suurendada maaomanike õigusi jahipidamise korraldamisel. Vaja on astuda vähemalt järgmised sammud:
1) käivitada ulukikahjustuste osaline kompenseerimine;
2) anda metskitsele väikeuluki staatus;
3) võimaldada maaomanikel väikeulukite jahipidamisõiguse edasi andmine (s.h. väikejahipiirkondade lubamine)
4) kujundada ümber ulukite loendusmetoodika

- keskkonnakaitseliste piirangute kompenseerimine

Metsanduse arengukava kohaselt suurendatakse oluliselt kaitstavate metsade pindala. NATURA alade võrgustiku ja muude keskkonnakaitseliste protsesside kaudu loodavad majandamispiiranguid puudutavad ühe suuremat hulka erametsa. Paraku ei ole senini välja töötatud arvestatavat süsteemi metsaomanikule looduskaitseliste kitsenduste tõttu saamata jäänud tulu kompenseerimiseks. Maaomanik, kes on sunnitud loobuma omandi tavapärasest kasutamisest osutab aga ühiskonnale loodusväärtuste säilitamise teenust. Teenuste pakkumine ei peaks toimuma tasuta. Leiame, et sarnaselt Euroopa juhtivate metsandusriikidega tuleks ka Eestis välja töötada kompensatsioonimehhanismid looduskaitseliste kitsenduste hüvitamiseks metsaomanikele.

Lugupidamisega,

Jaanus Aun,

Eesti Erametsaliidu esimees

soobel kirjutas:Kuhu jääb jahimeeste maine?

soobel kirjutas:Oskab keegi öelda,kas on võimalik ilvese jälje puhul vahet teha isas-ja emasloomal?