renemr kirjutas:Kuna meie jahimaadelt(Koeru) avastati katkuhaige metssiga ja sellega seoses mõningad veidrad asjaolud, otsustasin anda lühiülevaate toimunust. Ja alustama peab natuke kaugemalt.
Ca . paar nädalat tagasi sain kõne kohalikult elanikult, et Piibe mnt ääres maas surnud põrsas. Sõitsin siis sinna kohale ning vahetult enne laiba juurde jõudmist tahtsid maanteele tulla veel 5 põrsast.Ise mõtlesin, et selge pilt, lisaks põrsale peab emis ka maas olema, mis nad muidu siin hulguvad. Koristasin põrsalaiba ära ja tegin mitu tiiru tee ääres oleval heinamaal ja samas kõrval väikeses metsatukas, lootuses leida ka emis. Ei leidnud tookord. Kui ära hakkasin sõitma, kakerdasid põrsad teisele poole maanteele. Infoks veel niipalju, et see emis oma põrsastega elas juba kevadest saadik antud tukas ja käisid pidevalt üle tee olevat vana silohunnikut puistamas. Tegemist maisisiloga ja väga mokkamööda neile.
Ise veel mõtlesin, et kahju küll, aga midagi pole teha, loodus teeb oma töö ja eks nad riburada pidi surevad ära. Sisuliselt lugesin asja lõpetatuks.
Nüüd siis teisipäeva hommikul sain kõne, et meie jahipiirkonnas leitud katkuhaige siga. Korjuse leidjaks talunik, kes hakkas oma heinamaad niitma ja emis, keda ma juba paar nädalat tagasi otsisin oligi ikka põrsast ca 40 m eemal maas ja parajalt roiskunud. Inimene teavitas ise vet.ametit ja tuldi ning võeti proovid ( reieluu ja õlaluu). Tulemus positiivne. Kui me sõitsime nö. sündmuskohale, et kokku leppida korjuse matmine, siis jällegi vahetult enne pärale jõudmist kakerdas 1 põrsas maantee ääres. Rääkisin oma loo ära ka vet.ameti inimesele ja olin kindel , et ülejäänud 4 põrsast on vahepeal maha surnud. Otsustasin, et lähen õhtupoole ja lasen selle viimase maha, et võtta ka sellelt proovid. Käisin uuesti õhtul väikese teeäärse tuka läbi, et ehk leian põrsaste laibad ja ainsa elusoleva põrsa. Ei midagi. Ainult paar kevadist pesakohta.
Läksin siis üle tee silohunnikute poole ja mida ma näen, kõik 5 põrsast elus ja terved ja hunniku otsas tuhnimas. Mind märgates vahtisid mind pisut aega ja hakkasid tasapisi suure tee poole liikuma. Läksid üle Piibe mnt heinamaale, sellese kohta, kuhu me hommikul matsime emise. Vahtisid seal pisut ringi ja kakerdasid tagasi metsatukka. Vot nii. Aru ma ei saa, kui emis katkus, kuidas need põrsad juba katku surnud pole. Veelgi veidram, et 99% tõenäosusega hoopiski jäi emis auto alla. Katkuhaige läheks surema vee äärde või kuhugi varjulisse,jahedasse kohta, aga mitte tiheda liiklusega maantee äärde heinamaale. Minul polnud see õhtu südant kedagi maha lasta. Olen nüüd paar päeva käinud neid vaatamas, siiani kõik elus.
Magavad/elavad ühel pool teed metsatukas, söömas käivad teiselpool .Elavad paari hektari peal, mida poolitab Piibe mnt. Ära nad minna ei oska. Vat nii selle katkuga lood. Tuli justkui Kalevipoja sammuga, 60 km , nii, et vahepeal mitte ühtegi leidu.Tappis emise , aga jättis põrsad ellu.Panin põssades ühe pildi kah.
Mis nendest põrsastest saanud on? Elutsevad seal edasi või on ka läinud?
, lätist toodud. On olemas kõik sealt riigist väljastatud dokumendid ja põlvnemine e. tõutunnistus. Aga eestis öeldi et need ei sobi ja eesti mõistes puudub sel koeral tõutunnistus, nii, et ei lubatud ka näitusele minna. Aga jahis käin ikkagi ja kannan kaasas läti tõutunnistust.
