Jääger-online jahindus foorum

Ole hea jah, tee sellest noast mingid pildid ja pane üles. Siis kas saaksid ka mulle need ameerika aadressid anda, v-b ostaks ka.

16.mai toimus siis paljudes kohtades RMK jahioksjon. Ütleme nii, et seal kus on minu metsad ei võitnud õiged mehed, kes oleksid kohalikud ja keda ma teaks. Seega, kas teha RMK'ga leping ja lubada suvalistel meestel oma maal jahti teha või mitte? Kuidas teised käituvad? Jahimehena ütleks ma, et las lasevad aga jällegi, kas nad ikka mõtlevad ka minu metsa ja metsateede peale kui nad seal jahti peavad, loobivad nad prügi maha, kui nad seal puhkust peavad jne. Küsimusi palju. Teeks väikese arutelu sellel teemal.

Laiatas siis selline teade postkasti.

28. aprill 2011

Jahipidamise lubamine oma maal toogu õiglast tasu ka maaomanikule

Jahipidamisvõimaluste pakkumise uus kord RMK hallatavatel jahimaadel
võimaldab õiglast tasu saada ka jahipiirkonnas asuval eramaaomanikul.

Alates märtsist ei paku RMK enam ise tasulist jahiteenust,
jahipidamisvõimalused kuues jahipiirkonnas müüakse soovijatele aastase
küttimise mahus suulise enampakkumise teel. Enampakkumist korraldades
eeldame, et RMK kasutuses olevate jahipiirkondade eramaal peetakse jahti
ainult maaomaniku nõusolekul. Sellistel juhtudel tekib maaomanikel selle
eest, et nad oma jahimaad kasutada lubavad, teenimisvõimalus. RMK jagab
maaomanikega enampakkumise tulud proportsionaalses mahus maa pindalaga. See
tähendab, et maaomanik annab nõusoleku oma maal jahipidamiseks RMK-le,
saades sellega osa tulust, mida turg pakub.

Riigimaadest 97% on pikaajaliste lepingutega jahiühenduste kasutuses.
Riigimetsa majandaja RMK kasutuses on 3% jahimaadest ja kasutusluba omatakse
kuues jahipiirkonnas, kokku 155 600 hektaril. Möödunud kolme aasta jooksul
on RMK olulisel määral loobunud jahimaadest, mis asusid eramaadel. Tänaseks
lõpusirgele jõudnud RMK jahindustegevuse ümberkorralduste tulemusel on
eramaade osakaal 23%. Seda seetõttu, et maaomandid on liigendatud ja
seadusega nõutud minimaalses 5000 hektarilises ringpiiris pole võimalik
kõiki eramaid välja arvata.

RMK hallatavate jahipiirkondade eramaade jahindusliku kasutamise nõusolekust
teadaandmiseks palume saata kiri aadressile rmk@rmk.ee, teatades oma nime,
enda kinnistu(te) või katastriüksus(t)e numbri, kontaktandmed, samuti
arveldusarve, kuhu soovite oma maaomandi jahindusliku kasutuse eest tasu
kandmist. Juhul, kui soovite sõlmida jahipidamisvõimaluste
kindlaksmääramiseks omal maal eraldi lepingu ja teie maa asub Kuressaare,
Kilingi-Nõmme või Jäärumetsa jahipiirkondade territooriumil, palume
helistada RMK jahindusspetsialistile UnoVait, tel 513 9604. Juhul, kui
maaomand asub Anguse, Nõva või Väätsa jahipiirkondade territooriumil, on RMK
kontaktisik Lauri Valdur, tel 516 9977.

RMK kavatseb ka ise eramaaomanikega kontakti luua, paljudega on varasemast
ajast olemas maa tasuta kasutamise lepingud, mis tuleb nüüd uuendada.

Juhul, kui eramaaomanik jahipidamise keelab või soovib ise omal maal
väikeulukijahti pidada, tuleks sellest teada anda samadele kontaktisikutele.
Sel juhul nendel maadel jahti ei peeta, samuti ei saa maaomanik siis
enampakkumisest saadud tulust osa.

Tulu arvutatakse järgmiselt: jahipiirkonna pindala jagatakse enampakkumisel
saadud tuluga, mis on siis tulu jahipiirkonna ühe ha kohta. Sellest
lahutatakse maha riigile makstav maa omandivormist sõltumatu jahipiirkonna
kasutusõiguse tasu, mis RMK jahipiirkonniti kõigub 0,126-0,157 eurot ha
kohta, olles keskmisena 0,148 eurot/ha eest.

Suurulukilubade enampakkumise võitjatega sõlmib RMK jahipidamisvõimaluste
kasutamise kokkuleppe, kus nähakse ette tööd ulukite eest hoolitsemisel:
tuleb tagada piisav arv soolakuid ja ulukipõldude korrasolek. Väikekiskjate
(rebane, kährikkoer, metsnugis, mäger) ja arvukuse reguleerimist vajavate
röövlindude (vareslased, kajakalised, kormoranid, hallhaigrud)
küttimiskohustus saab olema kõrgem kui prognoositav Keskkonnaameti poolt
käesoleval aastal kehtestatav üleriigiline soovituslik miinimummaht. Seda
seetõttu, et RMK jahipiirkondades asuvad olulised metsise püsielupaigad ja
väikekiskjate arvukuse vähendamine tagab neile ja teistele lindudele paremad
pesitsemisvõimalused.

Lisainfo enampakkumiste kohta alates 3. maist RMK kodulehel http://www.rmk.ee.

Lisainfo:
Kalev Männiste
RMK jahinduse peaspetsialist
Tel 513 9642
e-post kalev.manniste@rmk.ee
http://www.rmk.ee

see Mulk on vist küll mingi asjalik vend, ma võtan temaga järg. nädal ühendust

eks peab nüüd midagi vaatama ja sinna kroonuaita ka korra sisse hüppama

Mida kasutate suviseks riietuseks? Suvel on see palavus ikka tappev ja tahaks soovitusi suviseks riietuseks, et mida osta. Võik olla mittesahisevad, nagu talvine ülikond. Samas ei tohiks olla liiga paks, et väga palav hakkaks. Uues jahimehe ajakirjas pakub JahtiJakt mingit Camo pilliroo varjanti, on keegi proovinud, kas sobiks ka suveks. Olen poodides vaadanud neid suviseid ülikondi aga ikkagi tihtipeale jopega koos ja liikumisel hakkab ikka palav. Pigem võiks keegi pakkuda kuskil püksid+fliis või softshell varjanti. Samas peaks ülikond pidama ka pisut vett, et mitte liiga märjaks saada.
Paljudel pükstel on just pealiskiht ja siis veel all mingi võrk või selline asi, see jällegi lisab uue kihi juurde ja jällegi palav. Pole meie kaubandusvõrgust veel midagi head leidnud.
On kellegil midagi head pakkuda?

Mul ei vedanud see aasta üldse, kuigi väljas 3 kasti. Jälgi jällegi palju. Eks peab veel õppima seda sööda värki. Oskate mingeid näpunäiteid anda, et kuidas, kus kohas metsas (metsa äärtes v-b), mis sööt parim jne. Kas keegi ka peibutuslõhnasi kasutas?

Ma vaatasin, et Trofee's on mingi vile ja siis veel matkatarbed.ee ehk vanas Kompassi poes on mingi part+vares vile -> pole siiani küll kuulnud, et part varese häält teha oskab. Aga on kellegil mingeid kogemusi vilega, millisega?

Kui vaadata meie kaubandusvõrku siis palju neid varese vilesi ei ole aga mõningad ikka. Kas soovitaksite midagi? Kas keegi kasutab midagi, mis toimib?

Võid vaadata ka siit, Tartus muidu pood.
Väga head Kaby sidemed. Neid müügil ka kuskil Pärnus.
http://www.matkatarve.ee/?125

Oletame et ostsin endale vanad Rootsi sõjaväe puusuusad aga seda tõrva värki on natuke vähevõitu all. Siit siis küsimus, et millega tõrvata? Probleem selles, et puusuusad võtavad parafiini suht umbkaudselt alla kui ei ole tõrvatud, ei püsi kaua. Kui tõrvad ära ja kuumutad nii, et tõrv imbub ilusti suuska siis parafiin püsib kauem ja on ka libedam ja mugavam. Seega, kust tõrva saada, kas Bauhofist ja vedelat kraami või otsida mingit meest kes teeks ka korralikku vana tõrva, nagu näiteks palkmajade juures kasutatakse.
Tekst tuli küll pisut imelik aga loodan, et saate mõttest aru.
Mõtteid?

Mul selline küsimus et poes olen näinud müügil ka neid kulli kujusid aga kas neid võib Eestis ka kasutada, kuskile puu otsa panna ja peibutada?
Ma jahieeskirjast lugesin välja, et nagu tohib aga igaks juhuks küsin.

Teadsin seda meest isegi. Sügav kaastunne omastele ja töökaaslastele.

Ostke endale Fenix TK11R2 ja te ei pea kahetsema. Igati korralik, tugev, lihtne ja näitab väga kaugele. Ma sain vist isegi esimesena Eestis endale TK11R5-e, ta on nüüd pisut võimsam aga erilist vahet ei ole, valgusvihk on ka pisut laiem.
See TK näitab piisavalt kaugele nii sileda jaoks kui ka vindi jaoks. Kaugemale su optika niikuinii ei näita või vähemalt silm ei erista.

See tglt suhteliselt lihtne, sellisest peenikesest traadist. Läbi luuk sealt lendab aga tagasi ei tule, kui saan teen mingi pildi hiljem.