Jääger-online jahindus foorum

Eetiline ei ole siga torgata , eetiline ei ole sigu lumes väsitada , eetiline ei ole siga sööta . Aga härradel suvel jaanipäevaks emis põrsaste eest ära lasta on eetiline . Pukist vigaseks lastud sigu ei suvatseta otsida, kah eetiline . Põllust viljade kaitseks nn. kesikuid lasta kellel igal ühel kaks kolm põrsast järel ikka eetiline. Ilma lõualuudeta nälgivaid kesikuid metsast leida on eetiline.Parim leid oli 5 aastane kult kopsupauguga 50 metrit söödast soojal ajal ja juba hapu oli see loom. Edu ja eetilist arutelu kõigile pukijahi pooldajatele. Ja koeraga jahtijatele kaineid lihavõtteid , sest munadega pidi pühadeks kitsas käes olema ja nagu meie riigis kombeks, enne lõigatakse ja siis loetakse.





Madis

KIGE kirjutas:Kui lasta karabiniga täismantliga söögiplatsilt keresse, kas läheb minema? Relvaks siis 3006, poolmantliga lõhkusin päris ära . Plaanis siis järgmisel nädalal kiusama minna.

Tere
Täismantel kuuliga ei aita ka 9,3 cal relvast see katsetatud. Aga 222 rem poolmantel kuuliga, kuuli firma isegi ei ole oluline niidab, olenemata tabamiskohast. Muidugi tapvas piirkonnas saba ja sõrad ei lähe arvesse.Ja kopra puhul veel huvitav ,et kuulid kerese lastuna teisel pool naha all, sokust aga lähevad läbi.Samuti on purustused väiksemad kui sokul. Kogemus siis sako ja serblase poolmantliga .Laskmis kaugus on olnud enamasti 5-15 meetrit 30 meetrit on olnud kõige kaugem. Sellest järeldus , et iga relv jäägu oma otstarvet täitma universaalseid cal ei ole olemas.Aitab erinevate kuulide proovimine ja kindlasti aitab enda laetud moon.

Madis

05.09.09. Tabatud nn. ''pesukaru'' seasöödalt õunu nosimas. Ja sõpradele kinnituseks,et mina mitte pläru ei olnud endale keeranud. Lasin oma 9,3x57 sõna sekka öelda ja siin ta siis on. Pildi kvaliteet pole kõige parem,aga ta poole väiksem kui teised kährikud ja tõrjuti teda pidevalt söödalt ära.

Minu tähelepanekud , siis sellised . Nii sead kui kitsed väga paiksed hetkel ja elavad rasvavarudest. Loom tunneb ju ilma ette ja ilmselt ilm soojeneb lähiajal samuti vajub lumi kokku ajajooksul ja loomadel lihtsam liikuda. Loomad tühja ennast ei kurna , tavaliselt kui ilmad -30 kanti külmad siis sead ei lähe päeval ka söödast kaugele . Eelmine pühapäev aga kõik söödad olid puutumata aga sead elasid väga rõõmsalt vanadel metsa heinamaadel tuhnides.Ka kitsed pole heina ja silo rulle mis metsa viidud veel külastanud. Nii , et mina küll probleemi ei näe . Samuti on ka normaalne kui loodus ühe kõva talvega loomade arvukust parandab. Tugevamad isendid jäävad ellu ja loomad on terved ja tugevad. Siin ju mitu aastat sigadel 2 pesakond aastas olnud ja mis tugevaid kulte emiseid sealt loota on , põrsad kergemad kui halljänes mu õunaaias. Laseme loodusel ka ikka oma tööd teha ega jahimehed ka ju kõike teha ei jõua.(Seal hulgas, lollidega vaielda ja sigadega võidu joosta ja kitsedele sokke kududa.)


Ilusat talve ja edukat seajahti.

Madis

Enamikel näitustel neid ei näegi, on mingid poolverelised koerad kes lihtsalt parema puudumisel on saanud paberid korda ja nüüd aretavad. Ja samas on külameestel õige välimikuga ja paberitega koeri,kes on Eesti hagijad kuid neid ei aretata edasi , sest külamehele pole ju koerapabereid vaja .


Sry , Natsa valesti väljendasin oma mõtet ,aga mis valesti see uuesti.


Seletan lahti oma mõtte. Ei tahtnud öelda mitte pooleverelised vereliinis, vaid EH paberitega koerad,kuid välimik ei vasta 100% EH- tõutunnustele, sellepärast kasutasin sõna pooleverelised.Ja neid meil siin eestis ikka liigub( kes kõrgem, kes madalam,kellel värvid ei ole päris õiged jne.).Paberid nad saavad kuna vanematel on paberid kuid aretusest tuleks sellised ju välja jätta. Tahtsin lihtsalt selleni oma mõttega jõuda , et otseselt aretuse üle ei otsusta peale omanike ju keegi. Ja samas need koerad kellega näitustel ei käida kuid välimik suurpärane jäävad aretusest välja ,kuna keegi ei teagi nende olemasolust.
Kunagi kui aega rohkem kriban äkki oma mõtteid pikemalt.
Eelmise postituse jätkuks.
Ma ei pidanud kellegi koera otseselt silmas. Ja sama ka selle postitusega.

Parimat kõigile , ja loodan et see kord on jutt paremini mõistetav.

Madis

Jahti saab temaga(meie seaduste järgi) pidada põhiliselt aint jänesele-rebasele.



Tekkib minul jällegi selline küsimus kas ,jänese ja rebase jaht polegi siis jaht, et seda pidada ei sünni.
Ja põdra ja metssea tagaajamine on jaht.

Saab ju pidada laupäeval seale ja põdrale jahti ja pühapäeval ühiselt paari hagijaga jänest ja rebast taga ajada.

Asi ikka vist rohkem meeste endi huvis kinni kui seadustes.

Teema läheb küll kaugele 2009 aasta passistamis näitusest, nii et jätkame hagija teemat mõnel selleks ettenähtud teema all.

Ja soetage endile ikka paberitega koerad.Kuigi viriseda ja vinguda on ka ju tore,et seadused on TÄPE meie riigis.

Madis

See, et kellegi puhtatõuline paaritamisevalmis koer teeb tööd, ja lööb metsa ka puhtaks olen nõus ja meilgi on sektsioonis selliseid, aga siiski, kui mul on valida iluasja koera vahel ja päriskoera vahel, siis antud situatsioonis valiksin siiski koera kes ei karda vigastusi ja keda ei pea rahteenimise eesmärgil kellelgi näitama nagu "Punaste laternate tänaval"



KALLID JHIMEHED


Vaadake kuhu ilma tugeva välimikukontrollita meie Eesti hagijad jõudnud on.


Enamikel näitustel neid ei näegi, on mingid poolverelised koerad kes lihtsalt parema puudumisel on saanud paberid korda ja nüüd aretavad. Ja samas on külameestel õige välimikuga ja paberitega koeri,kes on Eesti hagijad kuid neid ei aretata edasi , sest külamehele pole ju koerapabereid vaja . Jahimehed te kaevate ju ise endale auku rikkudes klassikalisi koeratõuge omaenese tarkusest.
Ise küll tegelen laikadega, aga lihtsalt valus on vaadata mida meie kõiketeadvad jahimehed on ühe koera tõuga teinud.
Praegu ei pea silmas neid aretajaid, kes tegelevad asjaga,st parandavad Eesti hagijal nii välimikku kui ka tööd,et ühel päeval oleks meil jälle klassikaline Eesti hagijas tagasi ja et ta oleks ka populaarne jahikoer meie metsades.



Parimat kõigile.

Madis

jahtur kirjutas:kuna lihahimu on nii suur. Ei saa ju vastu panna laikameestega sea või põdrajahile minemast.

jahtur kirjutas:Ja enmus grupist vaatab sind kui nostalgitsejast linnakat, poosetajat või kui pühapäeva jahimeest sest "õige" jaht käib ju metsas kõvasti karjudes või laikamehele lootes, et olete vähemalt koos jahil, ehk midagi ikka saab.

Olles jahturiga ühes jahipundis ja laikadega jahipidaja. Ei saa kohe kuidagi ära mainimata jätta et miskipärast see nn.*laikamees * oli resultatiivsem rebasekütt ja kähriku kütt pundis samuti äks väheseid kes linnujahil käis. Ja kõik ikkagi sõltub tahtmisest ja viitsimisest ja vabast ajast mitte *lihahimust * sest rebast ma ei söö . Märtsis ei poolda enam koerajahti , ega isegi lõastamata koeraga metsas jalutamist. vähemalt piirkonnas, kus hakkavad emised poegima samuti hakkavad põdrad paikseks ennast sättima. Pooldan jahirahu kuni sokujahini . Vahet ei ole kas looma on palju või mitte poegimis aeg võiks ikka loom ka ilma kiusamiseta olla.


Lihtsalt teemaarenduseks , Hagija jaht muutuks automatselt populaarsemaks ,kui muuta laskekatse ajujahil viibijatele karmimaks , kohe oleks neid jahimehi , kes ei viitsi ,ei saa, ei taha harjutada või mõnel muul asjaolul ei täida normi aga metsa tahaks.Ja on nõus ainult väikeulukitele haavlipüssiga jahti pidama ja kes nii hagija kui linukoeraga jahist hakkavad lugupidama.


Parimat

Madis

Tsiteeri:
No korraliku kaukat ei rapi ükski siga. Olen seda tõugyu kasvatanud kaua aega ja võin vähemalt oma keorte osas kindlalt väita et isegi hundist saab ta jagu. Muidugi on erinevaid ise loomusi koeral jah aga üldiselt on see koer ikka vääga vastupidav.


Esiteks tee endale selgeks , milleks jahil koeri kasutatakse.
Kaukaasia lambakoer on teenistuskoer ja isegi suurel ja kõike endale lubaval venemaal ei kasutata teda hundi jahiks ja põhjusega.
Hagijad ajasid hundid metsast välja ja lagedal stepil hurdad võtsid kinni .
Keegi ei kasutanud suurt, aeglast ja manööverdus võimeta koera looma jahil kes on tast 2-3 korda kiirem. Aga lambakarja ründavast hundist saab ta jagu tõesti.

Teenistus koeral ja jahikoeral on ikka veidi vahet. Jahil ei olegi tihti see koera vastupidavus oluline. Seajahil loeb nt. koera kaal ja osavus seaga töötada palju enam, kui 10 km seajärgi joosta ja jahist ikka midagi välja ei tule. Raskem koer saab alati raskemaid vigastusi sea löökidest kui kerge .

Sellest on tulnud ka jahikoerte tõugude jaotused , nt. peatavad koerad , ajukoerad , urukoerad.
Ja kaukaaslasel minu arusaama mööda puuduvad omadused mis on vajalikud ühele korralikule jahikoerale.

http://www.remington.com/products/ammun ... t_slug.asp
Päris huvitavad kuulid ,vintsoontega siledaraudsetele , huvitav kas eestis ka mõni pood selliseid müüb.

Pakuks, et kuninglik lask on tegemata lask .

Eelmise laupäeva hommikul sai pillitamas käidud . Kolasime mööda vanu võsastunud heinamaid mis raba servas. Esimesl põllul vaikus , teisele põllule jõudes tormas lehm, peale pillitamist sellise ärritatud olekus tehtava röökimis/möirgamis laadset heli tehes metsast välja. Lehm jäi meid nii meetrit 100 vaatlema keset lagedat põldu. Pärast mõne minutilist vaatlust ja süsteemseid röögatusi tulid metsast vasikad välja . Ühe vasika lasin küll ära aga ikkagi veider käitumine lehma poolt. On keegi veel sellist asja täheldanud, et pillile vastab lehm ja väääga kurjalt kohe.

Minu teada on neil sead küll , kuid aed ei ole mõõdus st. on väike aed, kus otsimise teema puudub.Katsetamiseks Alavere aed ja Tõstamaal ka aed kus koera testida ja need mõõdus aiad mis annavad asjast ikka õige ülevaate. Alaveret soovitan noorele koerale rohkem . Kui keegi infot soovib või asju arutada tahab , siis võtke ühendust privas .

Koerte kiskumisest veel seda ,et kui nad kisuvad siis alati sinu nähes ja sa lähed alati vahele . Sellest saab kisma veel hoogu juurde ,sest kumbgi ei saa aru kummale appi tuldud on ja asi võtab hoogu . Parim nipp mis on laikade puhul aidanud on pöörata selg ja minna eemale ning minuti pärast on koerad kenasti sinuga kaasas . Ja samuti nad saavad aru ,et sinul kui peremehel ei olnud huvi kaklemise vastu . Ja kodus kaklevad koerad ainult kas toidu või tähelepanu võitmiseks . Kuulekuskoolitusest on ka tavaliselt kasu , sest siis on sinu otsus määrav ja tuleb leppida sellega mis sina ütled või lubad .

Kasutatud relva ost alati lihtsam , sest seda saad enne proovida ja siis otsustada . Lihtne ju leppida omanikuga aeg mõnes tiirus kokku ja lasta tal paar karpi padruneid kaasa võtta .Era omanikega asi lihtne poodidega natuke probleemsem . Samas uuel relval seda võimalust eriti ei anta ja ostad ikkagi põrsast kotis tegelikult ju .