Jääger-online jahindus foorum

[quote="Holdener"]Nii mulle vähemalt öeldi jah et Beretta Silver Pigeon1 tsokkid ei ole raua jaoks mõeldud. Võib vast silindri kasutada aga muu pole enam soovitatav.

Huvitav, kes seda ütles?
Beretta tšokid on terasega laskmiseks. Ni silinder, veerand kui pooltšokk. Mitte ühestki tšokist, mis on tugevam kui pool, ei soovitata terast lasta. Ei CZ, Browningu, Beretta, Blaseri, türklase, venelase, ameeriklase või mille iganes puhul

Tallinnas ja Tartus Schotter Küti kaupades .308 Arrowhead II 11,7g letis olemas. Kontaktid leiad http://www.schotter.ee

Anome on muidu väga asjalik ja tore pood, letis olevate relvade valik ilmselt suurim Eestis, muud mudru leidub ka kuhjaga igale maitsele. Rakvere poe keldris kükitavat vuntsi ei ole mõtet kommenteerida, siin ühes eelnevas postituses on isegi väga leebelt antud tema kohta ammendav kommentaar. Mullegi ajanud ta ikka väga rumalat juttu ning mõne kuu pärast rääkinud hoopis vastupidist oma eelmisele seisukohale. Jahimees ta vist ei ole, jutu sees ütles, et vindiga eriti kogemust pole, siledatest ei tea ka tegelikult mitte kui midagi. Kuna endine politseinik, siis võib kahtlustada käsitulirelva olemasolu. Aga mis teha, kui ta on firma kõige targem inimene ja omanikule meeldib tarka juttu kuulata Küll aga olen korduvalt suhelnud Koiduga, kes on väga asjalik ja abivalmis. Kui ta hetkel ei oska adekvaatset vastust anda, siis teeb asja endale selgeks ja võtab ühendust. Korduvalt temaga seal poes kokku põrganud, üht-teist jutuks tulnud ja ka isegi laupäeva õhtul meili teel info saanud.

huvitav, miks me peame kõik muu maailma lollused ise omal nahal ära proovima ja järgi tegema? Kel on soomlastest sõpru-tuttavaid, saavad sealt küsida kui õnnelikud nad mõned aastad tagasi põtradele korraldatud tapatalgute tulemuste üle on. Minu sõber just rääkis, et neil oli põdra arvukuse vähendamise aastal 30 mehe peale 30 põdraluba, see aasta 1. Ma ei tea tagamaid, kuidas Soomes suurulukite laskmise limiit määratakse, kelle survel otsustati põdra arvukust hüppeliselt vähendada jne aga rõõmus praeguse olukorra üle ei ole seal küll keegi

aadu kadakas kirjutas:Mul täpselt sama "pill". Oma väheste (tänaste) teadmiste põhjal olen aru saanud, et terast saan lasta alumisest rauast ehk pooltšokist, mis peaks 0,5 mm olema. Ülemine (täistšokk) paraku ei sobivat.

Mina küll oma vanasse nõukogudeaegsesse püssi (1971. aasta TOZ 34) terast sisse ei topi. Kui lugeda Kaupo Kindsigo artikkel uuesti tähelepanelikult läbi, siis ütleb ta küll, et terashaavlit võib kasutada kuni 0,5 mm tšokini aga see kehtib ainult nende relvade puhul, millel on märgistus selle kohta, et võib kasutada terashaavleid.
Parem jäävad linnud laskmata seniks kuni teise sileda juurde muretsen või mõni padrunite maaletooja otsustab terashaavlite kõrvale ka mõnda muud pliivaba moona müüma hakata.

plaanisin juba mitu aastat ja lõpuks tegin valmis. Mitte noa aga tupe. Paar pilti ka sest kes see koera saba ikka....

põhimõtteliselt on algkiirused samad

Välek, nüüd oled katse-eksituse meetodil tõestanud kahte asja:
1. peenikese ( nr. 4 ja peenem) haavliga saab läheda maa pealt kiirelt euroopa koprale fooliummütsi pähe tõmmata.
2. samasuguse peenikese haavliga võib lasta lühikese maa pealt puupeaga kobrast, kelle kolba paksus ei ületa 2 cm

Jah, haavlilaengu ja kuuli kineetiline energia on võrdse kaalu ja kiiruse juures võrdne. Aga..... haavlilaengu puhul on tegemist hulga kehade (nr. 4 ehk Vene tabeli järgi 3,25mm 32 g laengus umbes 146 tk http://www.ada.ru/guns/hunting/shot_sizes.htm) kineetiliste energiate summaga samas, kui kuuli puhul on tegemist ühe kehaga, millel on samasugune energia.
Rohkem ei viitsi ma vaielda. Jäägu teile see teadmine, et parafiini valatud, troppide tagant maha lõigatud kestas, konteineris haavlid ja sileraudse kuul käituvad kuni 10 m pealt ühtmoodi. (kusjuures teatud tingimustel tundub, et käituvadki aga kindlasti ei ole see nii näiteks kopra kolpa tabades)
Ja jäägu ka Youtube kui teaduslik allikas
P.S. Neid videosid olen näinud nii et pole vaja linkida

endiselt ei saa aru, kuidas haavlid saavad toimida kuulina. Haavlivihu vormimine/venitamine toimub ju tšokis, mis tähendab seda, et vihk on peale tšokist ehk rauast väljumist oma kuju tegelikult saanud, lihtsalt mõõtmed on teised kui näiteks 30m pealt. Paberist märklehte või mingit muud suhteliselt pehmet eset lühikese maa pealt tulistades tundub küll, et on üks suur auk aga tegelikult moodustub see ju samast arvust väikestest aukudest, kui palju on pihtamislaengus haavleid. Kuna haavlilaeng, olgu ta siis konteineris või mitte, olgu vahemaa 5 või 50m, ei ole monoliitne nagu kuul, siis ta ka ei käitu nagu kuul. Haavlilaeng koosneb haavlitest, mis on monoliitsed. Iga haavel eraldi. Paberisse ühte suurt auku teha saab küll ja kui kobrast keresse lasta, siis võib ka tunduda, et see müstiline kuuliefekt on olemas aga kõvema objekti puhul nagu seda on kopra kolp, on vaja selle läbistamiseks/purustamiseks teatud kineetilist energiat, mida aga peenike haavel ei oma. Vahe on täpselt sama kui visata kellegile vastu pead x grammi kaaluv kivi või siis sama kaaluga märjast liivast vormitud pall. Eeldusel, et kiirus on sama ei tee see liivapall mitte mingisugust olulist kahju, mida aga suure tõenäosusega teeb piisavat massi ja kiirust ehk kineetilist energiat omav kivi.
Ikkagi ei saa aru, mis kohaga mõeldakse ja mis müstilisest kuuliefektist räägitakse haavlilaengu puhul

seletage nüüd mulle kui mitteteadjale, kes kobab täielikus pimeduses, lahti, mis asi on haavlite kuuliefekt, kuidas/milles see avaldub, milline on toimimismehhanism ja võimalusel andke ka allikas, kust informatsioon pärit

Kui nr. 4-ga lasid, siis imestama paneb küll midagi muud kui see, et kobras kohe teise ilma ei kolinud või see, et haavlid kolbast läbi ei läinud

mis seal salata, mina küsisin. Ja küsisin meelega just täpselt nii, nagu seal kirjas, selleks, et näha, millises stiilis vastus tuleb. Tuli just selline, nagu karta oli. Mingisugusest diskussioonist või dialoogist ei ole ka eelnevaid postitusi ja nende vastuseid lugedes juttugi. Minu arust on monolooge märksa toredam kuulata professionaalsete näitlejate nagu näiteks Tõnu Aava, Eino Baskini või Andrus Uuspõllu poolt esitatuna, palju naljakam on. Eks see asi on ikkagi nii, et ülevaltpoolt on käsk kätte antud ja nui neljaks tuleb läbi suruda. Kui aga valijat (kes tegelikult peaks olema ju lõppkokkuvõttes rahvasaadiku tööandja ja ka palgamaksja) ei peeta isegi normaalse vastuse vääriliseks, siis on tegu juba lausa ülbusega. Täiesti ilmne on, et kaheldes järgmiste valimiste tulemustes (ja põhjusega kaheldes), üritatakse võtta veel viimast ja seadus nui neljaks läbi suruda sobivas vormis. Enne kõlas pidevalt jutt, et maaomanikul pole mingisuguseid õigusi, nüüd rõhutatakse maksumaksja diskrimineerimist. Huvitav, milline retoorika erakonna PR-nõunike poolt järgnevaks välja mõeldakse?

kribasin facebooki EJS-i hõiskele uue Jahiseaduse kohta nii: mismoodi kiitis heaks? Mitte ükski mineisteerium pole eelnõud ilma märkusteta kooskõlastanud, jahimeeste foorumis on juba aastaid seistud vastu suurmetsaomanike plaanidele. Mismoodi peaks inimene, kelle tegemisi seaduse muutmine kõige rohkem mõjutama hakkab, ennast kuuldavaks tegema? Kärt Anvelt, Sinuga on mitu korda räägitud ja oled lubanud teema üles tõsta või anda edasi Ulvar Käärstile. Selleks, et ka tavalise jahimehe hääl kuulda oleks ja mitte ainult suuromaniku tahe läbi ei läheks. Miks on EJS, kes deklareerib ennast kui kõigi Eesti jahimeeste katusorganisatsiooni, kogu aeg vait olnud? Ma saan aru, et ei peagi hüsteeriliselt lõugama nagu seda Erametsaliit kogu aeg teinud on aga ennast ja oma seisukohti kaitsma peaks ju ikkagi. Ja kui meil on siiski vaja seda nn. "euroopalikku jahindust", mille eest praegu tunduvad seisvat nii Erametsaliit, Keskkonnaministeerium kui ka Eesti Jahimeeste Selts, siis peaks olema seline korralik järelemõtlemise koht. Traditsiooniliselt on jahipidamine siinsetel aladel olnud kogukonnapõhine. Kunagi on ta olnud samalaadne ka tervel Euroopa territooriumil seni, kuni tekkis kihistumine ja nn "pööblil" jahipidamine ära keelati. Keelati ära kui tema seisusele mitte
vastav tegevus. Kas meil on jälle vaja seda vahe tegemist, et ühtede inimeste seisus lubab neil jahti pidada ja teiste oma mitte? Mina mäletan jahimeeste kursustelt lauset: "Jahil ja saunas on kõik inimesed võrdsed" Las ta siis nii olla. Tegelikult need asjad ei ole ju nii, et käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Käige minu tegude järgi ja pidage meeles, et mu sõnad tegudele vastaksid.
Need, kes teavad, teavad niikuinii ja neile on info eelnevalt antud. Ühtegi nime ei ole siin postituses kuritarvitatud, kõigi inimestega on räägitud. See, kas nad on mingeid lubatud tegusid teinud, on iseasi