Jääger-online jahindus foorum

Beretta kirjutas:Ei saa pihta...... raimssi jutule. Ehk kuda kunagi ammu Saardes küsiti: Oli teitel asja ka vöi?

Kui nüüd algselt tõstatatud probleemile vastust otsida, sìis võib viga vabalt olla ka Raimssi viidatud kohas. Seda lihtsalt. Mitte terases või tsokkides.
Kordan lõiku algsest tekstist: "Nüüd aga olen veetnud mõned päevad jõe ääres parti jahtides, ca 20-30 pauku teinud aga alla ei ole miskit tulnud.( sees samad tsokid) Lasud kuskil 35-50 meetri vahemikus."

Kõik on õige aga ......
Relvaseadus ei ütle kuidagi välja, et jahirelv peab miskit moodi registreeritud olema..Registreerumise nõue tuleneb mustpuru.eu loetud tingimustest ja põhjustest, mitte jahirelv/mitte jahirelv liigitusest. Jõuame ringiga algusesse tagasi § 2 lõige 2 ja sealt edasi §19,§20.

Kui me nüüd hakkaks arutlema mis on jahitulirelv, siis vastusena mina leidsin relvaseduse § 29 lõige( 3)
"Jahitulirelv on jahipidamiseks ette nähtud sileraudne püss, vintraudne püss, kombineeritud püss, püstol ja revolver. Jahipidamiseks ette nähtud sileraudsel, vintraudsel ja kombineeritud püssil peab olema kergesti lülitatav kaitseriiv. Isik võib jahitulirelva soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus.
Kui jahitunnistust ei ole, siis jahile nagu nii minna ei või. (Ok jätame ajajad välja).

See muidugi ei tähenda, et registreerida ja tüübikinnitust taotleda olekstingimata keelatud. Kuid see pole ka tingimata vajalik ilmselt. Seega mustpuru.eu väitele: "Relvaseaduse ja JS alusel jahipidamise otstarbeks relva soetamine tähendab ka selle registreerimist jahirelvana." mina kinnitust ei leida ei suuda.
Täpselt samuti nagu ei ole vibuga jahipidamiseks vaja vibu kusagil registreerida. On küll hulk muid tingimusi aga mitte registreerimine.

Vot selle "plkema juttu" üle olekski tore siin arutleda. Targemaks saamise eesmärgil. H:Owli viimasele sõnavõtule võib minu poolt +1 järgi kirjutada. Kolimise, kurkide ja viinaga ei pea tingimatta sõna võtma.

Beretta kirjutas:1870. On märksõnaks juhul kui sellisest relvast ei saa tulistada. Paragrahv 20 lg. 1 p.6 annab välistuseks valmistajamarkeeringu puudumise. Ehk kui mingi 18.sajandi tulenui, tuvastatava valmistaja kleimiga, teoreetiliselt võimalik. Aga kena teema hapukurgi algavasse hooaega.

Hapukurgi jutt jah. See on ka osa põhjusest miks arutlelu uuesti käima tõmbasin.
Koopiad on enamuses varustatud koopia valmistaja siltide kirjad sertidega jne edas. Ja enamalt jaolt on ka kirjas mis aja püssi koopiaga on tegu. Kõvera männioksa külge tehtud sutsakaga ilmselt ei mängi välja, kuigi ka 150 aastat tagasi võis tõenäoliselt keegi nii teha. Aga kui tegu on enam-vähem üle maailma tuntud kaubamärgiga tootjaga siis on ilmselgelt keeruline väita, et nad valetavad.
H:Ovl motiivist relv registreerida saan kah tegelikult väga hästi aru. Ja ilmselgelt on nii mugavam. Aga selle loogika järgi peaks ka plokvibu olema registreeritud, kuna see on hoopis tõhusam ja suurema tulejõuga relv, kui mingi eestlaetav tossukas.
Ma ise pole küll kontrollinud aga meie musketikaupmehe väitel olevat Euroopas 8 riiki, kus selliste relvade registreerimist ei peeta vajalikuks. Seega ei saa ka olla puhtalt meie seadusetegijate apsakaga tegu. Ühe tootja kodulehel on kõigi ühelasuliste juures märge, et need on litsentsivabad. Et päris laest see jutt ei ole.

Kõik õige jälle, kui tegu on uue püssiga. Olgu ta siis muskett, vint, sileraune või midagi muud. Kui aga on tegu vanaaegse relva või selle koopiaga, siis mina ei suuda küll muud välja lugeda, kui relvaseaduse §2 lõige 2 mis ütleb järgmist:
Käesolevat seadust ei kohaldata:
 2) enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale ja selle koopiale tingimusel, et nendest ei saa tulistada käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona

Loeme § 19 ja 20 kah läbi ja saame veel mõned välistused mis ütlevad millist relva tsiviilkäibes ei tohi omada isegi mitte loaga. Vanaaegse püssi või selle koopia registreerimise kohta ei leia ma küll midagi. Märksõnaks on 1870 aasta. Püssirohu ja tongide jaoks on siiski mingisugust relvaluba vaja ilmselt.

Kõik õige. Aga millised on need relvaseaduse alused mille põhjal seda jahirelva muretseda? Kas on mõni paragrahv, mis käseb midagi kusagil registreerida? Seal on terve hulk igatsugu nõudeid millele erinevad jahirelvad peavad vastama aga registreerimist ma ei leidnud.

H:Owl kirjutas:No nii! See on nüüd siis tehtud. Üks Frontier Flintlock .50 (püssi täisnime ei kirjuta Undi poolt mainitud põhjusel) on Tšehhist koju toodud ja jahirelvana registreeritud.

Mis kaalutlustel ja mis seadusesätte põhjal te seda üleüldse registreerima hakkasite?

Berger kirjutas:Tänud vastajatele.
Võtsin vastu otsuse, et hakkan kätt harjutama pikkvibuga.
Falco valikust sümpatiseerivad Legend ja Storm- Oskab keegi kiita? Laita?
Kahjuks pole ma veel suutnud välja googeldada millise tõmbejõuga vibu võiks alustuseks parim olla.

Lepi kokku ja sõida Pärnusse.

Pikk ja plokk on väga erinevad asjad. Sileraudne ja vint on palju sarnasemad. Selle plokiga on omajagu mässamist ja tuunimist, et hea saaks. Muidugi võiba ka mingi valmis komplekti osta ja seda siis vajadusel või õigem oleks öelda tahtmisel täiendada. Targem oleks omale enne ostmist tõmbepikkused ja tugevused selgeks teha. Samuti käelisus ja juhtsilm jne. Vanasti oli vibufoorum olemas. Seal võid arutleda enne ostu. Kusagilt mitte vibupoest võid ikka väga vale asja saada, kui astud sisse ja ütled, et tere palun mulle üks vibu.
Plokk tahab tegelemist, seal need nöörid ja sõlmed, sihikud ja muud vajavad pidevalt hoolt. Pika sellist poputamist ei nõua tingimatta. Kui plokk on "joone peal", siis lasta on temaga lahe, see täpsus ja jõud on hämmastavad. Pika laskmine on sarnasem sileraudsele püssile, harjumise ja tunnetamise värk rohkem.

Nõmme matkapoes on terve sein saapaid täis. Usun, et leiad sobivad.

Pealegi peame me vahet tegema, kas tegu on puhtalt jahirelvaga, või enesakaitse ja jahirelvaga.

Kui ma õigesti aru saan, siis on küsimus hetkel selles, kas omal jahimaal võib rattaga ringi vändata kaheraudne risti seljas, pidades nt hiilimisjahti, või sõites ühest laskepaigast teise. Selge see, et väljas pool oma jahimaad, asulates jne on jahipüssi kandmine, ilma, et see oleks püssikottis ja tühi ebaseaduslik. Kaine peab kah olema.

Jahieeskiri kirjutab:
 (2) Transpordivahendis peab jahirelv olema laadimata ning püssikotis või kabuuris, välja arvatud jahipidamisel paadist ning vahetult enne lasu sooritamist metsseajahil seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukist.
[RT I, 13.01.2016, 6 - jõust. 16.01.2016]

 (3) Laadimata jahirelvaks loetakse relva, millel ei ole padruneid rauas ega relvale kinnitatud salves.

 (4) Ühisjahil laskekohtade vahetamisel võib transpordivahendis laadimata jahirelv olla kotist väljas.


Jahiseadus kirjutab:

Keelatud on:
) mootoriga veesõiduki, mootor- ja maastikusõidukiga ulukit taga ajades, mootoriga veesõidukist, mootor- ja maastikusõidukist ulukit lastes ning mootoriga veesõidukit, mootor- ja maastikusõidukit uluki laskmiseks muul viisil kasutades;

Jahiseadus räägib mootorsõidukist, jahieeskiri transpordivahendist. ÕS ütleb, et transpordivahend on sõiduk, veok, veo+riist. Võta siis kinni. Raekoja platsist muidugi püss seljas ringi tatsata pole mõtet. Oma jahimaadel aga......

Seadus ikka mootorsõidukist räägib. Siin kohal usun, et ei peeta kondi,- või kaeramootorit silmas.