Jääger-online jahindus foorum

Tere

Huvitav diskussioon, illustreerib päris hästi mõne vastaja olemust. Vaadates viidatud aadressil, leiame valemi 1J=kg*m2/s2. Kasutades müstilist kiirust 380m/s saab 0,5g kuuli korral viidatud valemi järgi suudmeenergiaks 0,0005*(380)2/1=72,2J mis on ilmselgelt vale.
Sada antud valemi järgi saab õige tulemuse: 0,5*(380)2/2000=36,1J.
Küsin Sadalt seletust, kust tuleb konstant 2 (1000 viib grammid üle kilogrammiks). OK, 2 tuleb kineetilise energia valemist, aga millest ikkagi tekib viga eestikeelses vikipeedias viidatud valemi kasutamisel suudmekiiruse arvutamisel suudmeenergiaks?

Testmärklehe 40-50m distantsile saab lihtsalt ise teha: tavaline A4 paber, selle keskele joonistada 3cm pikkuse ja 1 cm paksuse musta joonega rist. Joont võib peenelt pikendada igale poole 10cm ja märkida ära sentimeetrid 1-2cm vahega, nii ei pea hiljem joonlauda kasutama. Sihtimisel paigutada sihikuristi keskpunkt paberiristi keskele, nii on sihtimisviga praktiliselt olematu.
Kui sihik enamvähem paigas, võib ühele lehele joonistada 4-6 risti, kulub vähem paberit.

Eelpool antud link on ka väga asjalik, näiteks lehed nimega "Taulu nro:71" või kogu alajaotus "MOA-taulut *uusi*".

JSB Exact Heavy on hea valik, võibolla tiba raske selle püssi jaoks. Reeglina kasutatakse 16J püssi korral JSB Exact (0,54g) või JSB Exact Express (0,51g) aga see on pigem maitseküsimus.

Tartust olen märklehti ostnud Lõunakeskuse Handyman'ist, umbes 50EEK 100 tk. On heast paksust paberist, kuulijälg on hästi näha ja praktiliselt standardse õhupüstolilehe suurusega (sellest veidi väiksem).

Õnne omanikule!

Hämmerli 900 Combo Hunter Force on puhas hiinlane, nimega QB-36-2. Hämmerli 900 Combo on saksa firma Umarex poolt antud müüginimi Euroopa ja USA jaoks - QB-36-2 koos optilise sihikuga (ka hiinlasega loomulikult). Umarex'i versioon on veidi parema viimistlusega, aga tehtud kindlasti Hiinas, ükskõik mis sinna kirjutatud on.
Viide:
http://talks.guns.ru/forummessage/96/522895-0.html

Samas pole tegu paha püssiga, võimsus 14J kandis, suhteliselt raske, üks paremaid hiinlasi, kuid
HW97k-ga võrreldes on nad erinevatest klassidest.

40m distants on väga hea, lasta tuleks ainult paberi pihta 10-ste seeriatega, nii et saaks hinnata tihedust. Kasutama peaks häid kuule, JSB, RWS, H&N, soovitavalt field-target tüüpi (ümaraotsalised, mitte lapikud või jumala pärast terava otsaga), sihikurist mustale täpile, püss toetatud soovitavalt liivakotile.

Plekkmärgi standardne suurim ava on 40mm, selle pihta tasub lasta paberi peal sisselastud püssiga.

Tere

Kas vertikaalsuunda reguleeriva kruvi/ketta keeramisel klikk käib? Tavaliseslt on ketta all sooned ja vedru poolt ülestõugatav kuulike, mida soonde surutakse. Kui soon üle kuuli liigub käib klikk. Samas see soon ka fikseerib kruvi ega lase sellel liikuda. Ise Gamot ei oma, aga need sihikud, millega olen kokku puutunud, olid sellise ehitusega.

Tere

Kui võistlusrelva ei taha on saksahiina Dominator 1250 piisavalt hea valik. Ise pole lasknund, aga olevat hea päästikuga ja piisavalt võimas (~30J). Kui võimsuse vastu on huvi, siis tuleb see müüjalt alati üle küsida, täisvõimsusel püss (~30J) võib esineda ka 16J ja 7,5J versioonis.

Hinna poolest oleks alternatiiviks türgi Hatsan AT-44, müüakse Rakveres (http://www.matkatarbed.ee), rootsi FX Typhoon, inglise Air Arms S400 CLASSIC ja tshehhi CZ200. AT44 ja Typhoon on ~30J-sed, S400 16J ja CZ200 ~14J. Viimased püssid on saadaval Tallinnas (http://www.field-target.ee/). Türklase vanemal modifikatsioonil oli kehva päästik, uuemat pole proovnud, aga päästikumehhanism on sellel täiesti teise ehitusega. Typhoon ja S400 on ühelasulised, sobivad ka FT laskmiseks.

Tervist

Proovin selgitada, mida tähendab väljend "püss tagab". Igal relval/mudelil on oma konstruktsiooniline täpsus. Kui võtta kõige odavam hiina B3, siis selline tagab laskjapoolsete vigade välistamisel 10m hea moonaga hajuvuse umbes 30mm, seega ükskõik kui hea oleks laskja, ei saa ta sellise püssiga järjest kümneid tabada.
HW77k tagab 10m distantsil kuuli tabamistsentri hajumise mitte üle ~4mm. Eeldusel, et 10-t tähistava täpi läbimõõt on 0,5mm ja kuuli läbimõõt 4,5mm, saab märgi tsenter vigastatud. Järelikult tabab ideaalne laskur sellise püssiga väga suure tõenäosusega kümneid.
Ja loomulikult sõltub igal distantsil reaalne tulemus laskjast, kuid relva hindamiseks tuleb riistvara laskurist lahti abstraheerida.
FWB 300 on muidugi hea püss, aga ta on HW77-ga võrreldes teises kategoorias. See on puhas 10m sportrelv, HW77 on üle poole võimsam ja mõeldud peamiselt pikematele distantsidele. Selgelt on esimesel eelis 10m distantsil, teisel 50m distantsil.

Tere

On küll hea püss, meil käibivatest enamvähem mõistliku hinnaga püssidest üks parimaid. Vahe HW97-ga seisnebki selles, et viimasel on veel lühem suudmeraskusega toru, puuduvad raudsihikud ja kaba on optikaga laskmiseks kõrge põsetoega.
Täpsus on HW97-ga samas klassis, kirp on asendatav rõngaskirbuga ja sihik dioptersihikuga, saab tekitada sportlaskmiseks sobiva relva. 10m distantsil tagab püss kümne tabamise, ülejäänud on mehe teha. Optika jaoks jääb HW77k originaalkaba põsetugi liialt madalaks.
Eestis mõstlik osta Field-Targetist:
http://www.field-target.ee/?section=et/ ... ems&id=199

Huvitav vaidlus

Harisin ennast natuke hollow point osas, viimasel ajal on seda tõesti hakatud kasutama täpsuslaskmiseks, ka snaiprimoonana. Põhjendus: "This has the effect of lightening the bullet's forward section and shifting the center of mass towards the tail of the bullet, to give an improved ballistic coefficient, greater down-range velocity retention, and greater resistance to deflection by crosswinds.", http://en.wikipedia.org/wiki/Hollow-point_bullet. Ameeriklastel isegi põhjendus välja toodud, et ega nad tavalistest kuulides palju hullemad polegi - sõjapidamises selline moon on ametlikult keelatud.
Võimalik et keegi on ka "õhukoonuse" teooria välja pakkunud. Senini kuuli otsa suhtes kindlat eelistust pole, tõenäoliselt on põhjus pigem tootmise täpsuses, vähem kuuli otsa kujus.

Vaatasin järele, Eley .22LR Tenex Ultimate EPS on pigem hollow point kuul, aga sellel ulatub keskelt veel mingi kõrgendus välja. Lamedaotsalise õhupüssikuuliga võrreldes on tama ots kaunis kumer. Interneti andmetel on see üks parimaid märkilaskmiskuule 50m distantsil, 75m ja 100m tulemus veidi halveneb, kuid kindlalt esirinnas.

Tahaks veel lisaharidust: mille poolest ei saa R10 Match ja JSB Exact kuule omavahel võrrelda?
http://www.jahipaun.ee/?leht=3&mod=epoo ... oria=72,75
Õhupüssikuulid Exact 11.18 € 174.99 kr
Kuulid R10 Match 8.95 € 140.07 kr
Mõtlen seda täiesti tõsiselt, minuarust kuuluvad need samasse kvaliteediklassi.

Arles, müstika müstikaks, aga oskad mõnda tegijat 10m laskjat nimetada, kes kasvõi Eesti meistrivõistluste tasemel kasutab suvalist vedrupüssi? Tähtis ju iga komakoht kümne taga .

Kahjuks pole ka ise õhupüssiasjanduses eriti ekspert, sellega tõsisemalt tegeletud ainult mõned aastad, aga ikkagi huvitav uut teada saada. Oma parimad tulemused olen saanud 300m distantsil klassikalisest sõjapüssist.

Parimat,

Andr

Tervist

Polnud pikka aega foorumit vaadanud ja sattusin huvitava diskussiooni peale. Tõelise Tõe valdajatega on muidugi keeruline vaielda, aga ka mina ei tea miks 10m õhupüssilaskjad kasutavad lapiku otsaga kuule (klassikalise püstoli/revolvri kontekstis "wadcutter" - tropilõikaja). Aerodünaamiliselt jäävad need kindlasti ümaraotsalistele alla. NB! Langev veetilk teoreetiliselt on ümmargune, mitte "tilgakujuline".
Tõenäoliselt on lapiku otsaga kuule võimalik täpsemalt valmistada kui ümmarguse otsaga kuule ja 10m peal ei jõua aerodünaamika olulist rolli mängida. Sellele lisandub ka ilus teravate servadega ja suur! auk märklehes. Ise pole õhupüssi 10m distantsil kõrgtasemel võistlustel lasknud, aga pisematel võistlustel kohtunik ikka vaatab silmaga ja kui tekib kahtlus paneb kaliibri peale. Kuuli auk märklehes on tingituna paberi elastsusest alati väiksem kuuli diameetrist, mida kehvem paber, seda rohkem. Korralikus märklehes on lapiku otsaga kuuli auk 4,2-4,4mm, ümara otsaga kuuli auk 3,0-3,5mm, vahe on seega tohutu. Sellise augu korral peaks kohtunik kogu aeg kaliibri järele haarama, lapiku otsaga kuulid teevad elu palju mugavamaks. Mina peale nende kahe faktori - võimalus täpselt toota ja suur selge auk - muid põhjusi lapiku otsaga kuuli kasutamisel 10m distantsil ei tea.
Field-targetis lastakse kuni 50m ja seal kutsuks lapiku otsaga kuuli kasutamine esile ainult hämmingu - aerodünaamika jääb niipalju alla ümmarguse otsaga kuulist, kaugemal kui 25m muutub hajuvus talumatult suureks (50m distantsil peab tabamus mahtuma 40mm ringi sisse ringi servi puutumata).
Kui vaadata hindu, siis sama klassi lapiku otsaga ja ümmarguse otsaga kuulid on ligikaudu sama hinnaga, näiteks R10 ja JSB Express. Poodides müügilolev odav ümraotsaline rämps on 10m distanstsil tõesti kehvem lapikuotsalisest rämpsust, kuna tootmisvead on lihtsalt suuremad. Tippklassi ümaraosaline on 10m distantsil sama täpne kui lapikuotsaline, kuid annab väksema augu, järelikult puudub mõte seda kasutada.
Väide, et FWB300 tabab täpselt ühte auku on päris julge. Kõige sagedam number, mida olen selle püssi hajuvuseks näinud, on tabamuse tsentrite erinevus tõelisest kuni 2mm. St. et 4,5mm diameetriga kuuli korral tagab püss igal juhul tulemuse 10 (täpi läbimõõt 0,5mm). Ehk mõistliku arvu laskude (<100) keskmisena tekib märklehte auk läbimõõduga mitte üle 8,5mm (4,5+2+2). Kui tekiks ainult üks 4,5mm auk, lastaks seniajani vedrupüssidega, mitte poleks 80-ndate keskel üle mindud suruõhupüssidele.
Kuulide kohta liigub igasugu lengende, õhukoonusest auguga kuuli (hollowpoint) ees pole kuulnudki. Minu teada tagab auk kuuli pehmes otsas selle ühtlase laienemise (ekspansiivne toime) ja vastavalt stabiilselt suuremadiameetrilise haavakanali. Lihtsalt pehme ots laieneks suvaliselt ja haavakanali diameeter oleks ettearvamatu. Muuseas, kas keegi on kuulnud lapikuotsalisest sportpüssikuulist (2,6g, 325m/s) või mõnest muust täpsuslaskmises kasutatavast püssikuulist?

Tervist.
380m/s tootja andmetes on reklaam. Heal juhul saavutatakse selline tulemus kõige kergema saadaoleva kuuliga ~0,44g, halvemal juhul on see lihtsalt vale. 380 m/s 0,44g kuuliga tähendab võimsust 31,8J, mis on vedrupüssi jaoks meeletu suurus. Realistlik võimsus magnum vedrupüssile on max. 25J. Muidugi kroon läbi lasta on näitaja, ei usu et minu 30J PCP seda tinakuuliga suudaks. Ühesõnaga, ei tasu tootjat uskuda, ainus suurus, mida uskuda tasub on krono näit.
Täpsus on väga suhteline mõiste, ühest vene foorumist lugesin omaniku arvamust oma vastse Hatsan vedrumagnumi kohta: "Võimas ja täpne püss, 50m distantsil on võimalik tabada A4 formaadis lehte". Field targeti mõistes tabab täpne püss 50m distantsil toelt lastuna sisetingimustes 10-nest kümme 40mm diameetriga ringi, nii et ringi servad on terved.
Proovi oma püssi pabermärgi peal, korralikult toelt, optikaga, sees või tuulevaikuses väljas, ainult nii saab aimu relva tegelikust täpsusest. Kontrollkriteerium on 40mm 50m distantsil, 20mm 25m distantsil ja 8mm 10mm distantsil. See on ringi diameeter, mille sees peab olema 10 tabamust, nii et ringi servad on terved. Vabanda, aga tikutoos 50m distantsil on jama. Jama selles mõttes, et sellele saab pihta päris peale mitut pauku, aga meelde jääb "sain tikutoosile pihta". Ülejäänud paugud aga võisid kur*t teab kuhu lennata.
Vähe on vedrupüsse, mis seda kriteeriumi suudavad täita ja needki on suhteliselt nõrgad, 16J kandis. Meil tuntud firmadest Weihrauh ja Air Arms. Dianad sinna hulka ei kuulu, pole isegi kuulnud, et keegi mõne Dianaga FT-d laseb, isegi Diana 54, mis ometi võiks täpne püss olla. Vedrupüssil suur võimsus ja täpsus lihtsalt ei käi kokku, füüsikaseaduste vastu ei saa.
Optika vedrupüssile kipub maksma rohkem kui püss ise. Alla 100 eurot maksev Walter võib olla suvaline hiina rämps, kas siis väiksem või suurem rämps. Nimele ei tasu suurt tähelepanu pöörata, eriti Walter'ile või Hämmerli'le, need on kõik odava ja kehva otsa hiinakad. Diana ise optikat ei tooda, rebrändib hiinlasi. Kui on vastu pidanud, siis vedas, on rebrändinud hiinlaste poolt tõesti vedrupüssile toodetud optikat.

HW 77/97 on umbes 16J võimsusega, 50m pealt lastes peaks kuul oma pikkuse võrra männilaua sisse jooksma. Nii kaugelt kunagi lauajupi pihta pole lasknud, mõne meetri pealt jookseb 10-15mm laua sisse. Igastahes selle püssiga lastes lendab kuul 50m distantsilt tavalisest õllepudeli korgist puhtalt läbi.
Nõrgem püss teeb muidugi kahju vähem, kuid lastele tuleb õpetada suhtumist õhupüssi kui tavalisse tulirelva. Euroopas registreeritakse igal aastal mõni surmajuhtum 7,5J !!! õhkrelva läbi, enamsti on ohvriteks lapsed.
Ise eelistan lahtise sihikuga püssi, kirp võimaldab kasutada dioptersihikut, niimoodi saab imiteerida klassikalist sportpüssi.
Samas, kui püssil juba optika peal, pole lahtise sihikuga suurt midagi teha. HW77 oma standardkabaga sobib just lahtisest sihikust laskmiseks, optika jaoks oleks põsekõrgendust vaja ehk siis HW97 kaba. See kaba ei võimalda jälle kasutada lahtist sihikut, sihtimisjoon jääb liialt kõrgele. HW77 standardkabaga on OK lasta hästi madala optilise sihikuga (= väikese suurendusega), kõrgete jalgadega optika jaoks jääb see ebamugavaks. HW97 on aga spetsiaalselt tuunitud optika jaoks ja FT laskmiseks, tal on vastav kaba ja lisaks suudmestabilisaator, mis veidi parandab stabiilsust, eriti pikkadel distantsidel.

Tere. Kas märklehte oled lasknud 25m distantsil? Milline on samal distantsil kuulide tabamisala diameeter? Field-target seltskonnas loetakse heaks sellist vedrupüssi, mis 25m distantsil riistvaraliselt tagab 10 lasu tabamisalaks kuulijälje välisserva järgi alla 20mm diameetriga ringi. Kuulidest on kaugemale laskmiseks parimad ümmarguse otsaga kuulid, nagu JSB Exact. Halvim variant on teravaotsaline kuul.

Tere
Karta on et siin püssi peal viltu. Ühelt pool veidi õhemaks võtta ja teisele poole õhuke plekkliist vahele. Sama efekti peaks andma ka kinnitusjalgade kohendamine. Isiklikult arvan, et püssi siin on tõenäolisemalt viltu kui optika jalad - plastikuvalu pinged, lohakas freesimine.
Teisest küljest - tahta metalli plastiku külge jäigalt kinnitada on vist ikka liig. Sellise konstruktsiooniga sihikukinnitus ei saa isegi teoreetiliselt stabiilne olla. Parem vast kui raudsihik, kuid mitte iialgi täpne.

Barracuda ja Rabbit on täiesti eri klassid. Barracuda raskeim variant sobib keskmise ja suure võimsusega püssile, Rabbit ainult väga võimsale püssile, alates 20J, mida rohkem seda uhkem. Barracuda on ka veidi täpsem kui Rabbit.

Edu uue relvaga tutvumisel. Jaga kogemusi, milline on relva täpsus ja kuidas päästik tundub. Norica on Ruger'ist igal juhul parem valik, vähemalt tehtud Hispaanias, Ruger Hawk on hiinlane, Ruger müüb? neile ainult oma nime.
Täpsusest saab ettekujutuse ka toas lastes, 5-8m juba sobib. 8m toelt optikaga lastes peaks 10 kuuli saama 10mm diameetrisesse ringi, siis on OK. Kui pole krono, saab võimsust mõõta lauajupiga, kui kuul läheb enda pikkuse võrra puusse, on võimsus 7-8J kandis, kui umbes 10mm sügavusele, siis 15-17J kandis, kui lendab läbi 25mm lauajupi, on võimsust ~30J. Jutt käib männilauast.
Pole kumbagi relva omanud, aga IZ-61 veidike tean. Kui uus püss on päästiku ja täpsuse poolest sellega võrreldav, on ikka väga vedanud. Odavatest püssidest oli IZ-60/61 täpseim ja parima päästikuga, kuigi nõrgavõitu, arvestatud 10m distantsile.
Tagantjärele tarkusena oleks ka soovitanud Weihrauch'i, kui ei meeldi raske püss, siis HW57. Rotile sobib rahulikult kuni 30m distantsile. Eestis pole vähegi võimsamate püsside klassis lihtsalt HW-dele täpsuse osas vastast. Peab arvestama, et mida rasekm püss, seda vähem optikat lõhub, mida kergem ja võimsam püss, seda ebatäpsem ja rohkem lõhub optikat.
Kui midagi kergelt loksub ja ei taha/julge lahti võtta, ei tasu ennast sellest häirida lasta. Kui püss töötab, ei ole väike loks probleem, tõenäoliselt mõni liikuv detail võlli peal.