Välimus on osa koerast ja standard on kokku kirjutatud arvestades millised füüsilised omadused võimaldava antud tõul teha tööd, milleks ta aretatud on. Tervis, välimus ja tööomadused (iseloomu võib ka eraldi veel välja tuua- see vähe erinev kui tööomadused) on need küljed, mida koera juures vaadata tuleb. Asi kisub hapuks siis, kui kasvataja jätab ühe neist tähelepanuta- näitustefännide puhul kipub see olema tööomaduste (ja pahatihti lausa iseloomu) pool aga patust puhtad ei ole ka jahimehed, kes muud peale tööomaduste suurt ei taha väärtustada. Nn. ehitusvigadega koeral on nõrgad kohad mis suure koormusega hakkavad järgi andma. Pisut nõgus selg, pisut väiksemad nurgad või pisut väljapoole varbad tõenäoliselt ei tekita märkimisväärseid vaevusi aga selliste asjade tähelepanuta jätmisel ja neid edasi aretades (võibolla küll teadmatult- lihsalt ei vaadata koera sellise pilguga) võivad need võimenduda ja võtavad lõivu koera töövõimelt. Kui selline aretus toimub kogu tõus ning näitusefännid aretavad koeri, kes töötada ei suuda, jahimehed aretavad koeri, kes ühes piirkonnas on ühtede, teises teiste vigadega, siis lõpuks ei olegi enam aretuseks ehituselt korrektseid töövõimelisi koeri kusagilt võtta. Paaritad kokku näitusekoera ja jahikoera ja saad koera, kes ei ole piisavalt ilus (õigem oleks vist korrektne öelda küll), et olla näitusekoer aga mitte piisavalt heade omadustega, et olla jahikoer, paaritad ühe välimikuveaga jahikoera teise välimikuveaga jahikoeraga ja saad pesakonna, kus osad on mõlema veaga, osad ühe veaga, osad ise paremad aga annavad mõlemat viga oma järeltulevatele põlvedele geenidega kaasa ning ilmselt lööb see varem või hiljem jälle välja...
Ma ei arva, et jahimehed peaks hullult mööd näitusi ratsutama ja võimalikult paljudel maailma kohtunikel oma koera hinnata viima ja hiiglama palju tiitleid koguma- koer on näituselt tulles täpselt sama ilus ja töötab täpselt sama hästi, kui sinna minnes. Aga kindlasti ei ole välimus ebaoluline faktor ja seda tuleks aretuses hoolega jälgida. Need näitusekoertele külge aretatud ilmatuma hiiglaslikud rinnad ja kilomeetrised taganurgad on ebavajalikud ja kohati töötamise seisukohalt kahjulikudki aga ükski standard ei nõua koeralt välimikuomadusi, mis nende algupärast tööd teha segavad, olenemata sellest kui äärmuslikult mõned ainult näitustele keskendunud inimesed neid tõlgendada tahavad. Korrektne välimus mitte ainult ei aita koera töövõimele kaasa vaid on oluline osa sellest.
ning viimaseid ei pruugi ilma arsti ja noa abita kätte saadagi. Ka ei ole head liiga suured kondid, mida koer ära süüa ei suuda ning võib neid närides hambaid murda. Kui koer suudab kopra kondid suurema vaevata ära närida, siis võib ta vabalt neid ka süüa aga ikka toorelt ja soovitatavalt koos lihaga, olgu siis kondi ümber või erladi antuna (rohkem konti ilma lihata ilmselt võtab kõhu korralikult kinni võtta ja pikemas perspektiivis ajab kaltsiumi-fosfori tasakaalu paigast ära).