Jääger-online jahindus foorum

Ehk ei ole ikka 7,6x33. D.W.M. hingekirjas taolist valemit ei leidnud. Kui on mingi kujutis olemas siis vaata http://www.municion.org

Naisevõttu ja relva ostu ei ole mõtet teistel kommenteerida. Kui meeldib, tuleb mõte teoks teha.
Eesti mees tundub kidur olema, kui hakkab 9,3 või .375 juures ohkima. Muu maailm peab neid kaliibreid kergeks keskmiseks. Suureks hakatakse lugema .4-ga hakkavaid kaliibreid. Endal on kogemus nii 9,3 ja .375hh-ga kui ka .222rem ja .308win-ga. Ja paljude kurvastuseks pean ütlema, et minule meeldivad kaks esimest tunduvalt rohkem. Kannatab küll järjest lasta ja on väga praktiline võsas ja silmini rohus.Aga eks igaüks kiidab oma.

See, et TOG jäi PPst allapoole ei olnud üldsegi mitte huvitav, vaid täielik pettumus. Püss on sisse lastud Norma PPga 150m peal. 300m on PP langus ~55cm. Brenneke annab GEE sisselaskmisel 300m languseks 45cm. Kuna Norma PP GEE on väiksem , kui TOGil, oleks pidanud, TOG olema üle 10cm kõrgemal Norma PPst.

TOG-i ostsin huvipärast ja ka selle pärast, et MRD (GEE) oli antud pikem kui teistel. Tiirus 300m pealt lastes olid tabamused igaljuhul kümmekond senti allpool kui Norma Plastic Pointil, kuigi oleks pidanud olema kõrgemal. Hea on Brenneke kuulidel olev rant, mis peaks, ja tundub, et ka suurendab verejälge. 9,3mm kuulidel on paras kaal see 18,5g. Ja meie oludes ei ole taolisel kaliibril küll erikonstruktsiooniga kuule vaja, piisab kõige tavalisematest tinaplönnidest ega ole oluline mispidi elukas ees on.

Sama kuuliga, ehk siis 9,3x74R Brenneke TOG, ~80m kauguselt lastud kuldil oli kuul teisel pool naha all ja ühes tükis

Mõni aasta tagasi õnnestus ilvest lasta. Kaliiber 9,3x74R ja Brenneke TOG. Kaugust ehk 40 m.
Kuna ilves otsustas minust kaugeneda, siis tekitasin talle saba alla loodusliku augu kõrvale uue.
Kuna kuuli väljumise ava ei olnud, siis lõikasin ta lahti.Kuulist oli järgi peenike vase puru.

IZ-18MH .308win tehtud loomkatsel hakkasid kuulid jooksma järjest ülespoole kuni kuskil 20-nenda lasuni. Siis vajusid alla tagasi.Minu järeldus on, et seda põhjustab tagumise sihiku all olev masiivne raudklots. See jahutab raua ülemist poolt ja kuna raua alumine pool on kuumem ning paisub rohkem, hakkavad kuulid üles jooksma. Kui see klots on üles soenenud, hakkab raud ühtlasemalt paisuma ja kuulid tulevad alla tagasi.

Olen ostnud erinevatest kauplustest. Statistikat ei ole teinud, kuid tundub, et Jagdhofis on valik olnud suurim. Loomulikult oleks hea kasutada 76 pikkust, aga ära 70-st ära põlga ,kui muud ei ole. Kui hanejahist rääkida, siis mõned aastad tagasi kasutasin nr.5 76 kestaga ja tulid alla küll. Jõudu ja ära heida meelt.

Tere!
Lohutuseks ütlen, et päris ainuke 20/76 omanik sa ei ole. Hanejaht on üsna kauge üritus tänasel päeval ja küll enne jahti hakkab kaup liikuma. Tähtsam, kui kesta pikkus on head närvid, et mitte liiga kaugelt paugutama hakata. See on minu kogemus.

Suurest vagadusest ei ole mõtet nüüd lolliks minna. Ei mõju paugutamine metsloomadele nii nagu koertele. Tasub meenutada suve-sügise jahte, kui passid mõnd elukat ja ümberringi käib kena paugutamine. Olgu ta sokk või siga, ei tee ta sellest väljagi. Liigutama suvatseb hakata alles peale personaalset pauku.

Võta erinevat moona, nii haavlite ja kaktetšidega kui ka kuule. Pane ~35-40 m peale kaks erinevat märklehte, ~1x1m, tee märk keset lehte. Ja anna minna, järjest, ühest rauast ühte, teisest teise märklehte. Nii näed ära, kuidas rauad jooksevad

Eesti rahvas pidavat juba 100 aastat olema 100% lugemisoskusega rahvas. Kuid mitu % loetust ka aru saab?
Kui lugeda sokusarvede hindamise juhendit, siis on seal üks hindamise koht sarvede vaheline kaugus. Kes oskab, mõtleb edasi...

5,5mm velodog

Vähem piltlikult.
Sellisel kujul vastu võetud seadus tapaks jahinduse kindlasti. See on pimedale lollile ka selge. Olen kaugel arvamisest, et seda seadust koostavad lollid. Järelikult on sellel kaugem tagamõte.
Jahindust hakkavad korraldama maaomanikud? Olles ise jahimees ja maaomanik, ei näe sellel küll pikka iga, muidugi, kui ei oma just mõnda tuhandet hektarit. Leian, et see on, vähemalt praegu väljapakutud kujul, just olemasolevate jahimaa rentnike ja maaomanike tülli ajamiseks.
Riigi kavale kehtestade hektari rendiks 1eur järgnevad kindlasti paljud maaomanikud. See on praegusega võrreldes 10 kordne hinna tõus. See kipub hinge kinni võtma. Edasi uluki kahjustused metsamaal. Arvan, et see ongi nöör, mis jalad maast lahti peab tõstma. Kõige suurem metsaomanik on RMK ja RMK maid peaks olema igas jahipiirkonnas arvestataval hulgal. Nii, et kui veidi pingutada, siis on "riiklikult korraldatud jahindus" paari aasta pärast tagasi ja mitte enam 9%-l pinnast, aga võibolla, et29%-l. See on minu moonutatud arusaam selll teemal.

Tere!
Esimene sõnaseadmine siin seltskonnas.
Olen jälginud pikemat aega seda teemat ja tundub, et publik on reageerinud nii, nagu lavastaja(d) on soovinud.
Praegu hakatakse saagima õunapuud, et kätte saada ladvas olevat õuna. Ja jutt ei käi üldsegi mitte õunast ega ka sellest, et järgmine aasta ei ole üldse võimalik õunu saada. Tegevus ja tähelepanu on koondunud saagimisele. Sae ühte otsa on plaanitud panna jahimehed, teise otsa (väike)maa- ja metsaomanikud.
Õunaks on RMK maad ja metsad, millede pindala on kohe-kohe 20% Eesti maismaa pinnast.