Jääger-online jahindus foorum

viewtopic.php?f=2&t=7270 otsi sellest teemast minu kommentaari

Täna hommikuse jalutuskäigu tulemus: nähtud 9 hirve ja 3 kitse.

Kuna ise ka saare pealt, siis sellist väljendit ei ole kuulnud aga äkki ida-saaremaal Laimjala ja Pöide kandis suured roostikud, pakuks põtra, kes pulma ajal roostikus möllab ja laidudele ujub.

Ma ei saa aru, mis haigus see magnumi soov esimise vindi taotlejate juures on. Meie oludes on 308 täiesti sobiv ja kõik.

Kanada lagle meil kõige suurem jahilind, kahjuks teist ainult kevadeti näinud. Põllul koos laululuikedega on samas suuruses ja hallhani tundub hoopis part olevat. Sellel kevadel on kanada laglet tunduvalt rohkem, võrreldes eelmiste kevadetega aga jaht talle hakkab koos hanega ja vaadake see teeb asja nutuseks, sest hanejahi alguseks on meie haned läinud ja rändhani meie kanti ei sattu.

Jänesel võis varestega omad arved olla, tean juhust, kui vares viis jänesepoja ära ja vana jänes kihutas mööda põldu varesele järgi.

Kui kusi ikka tume, siis kitsel neerud läbi ja põhjuseks lumel magamine, vana tark loom magab kuuse all. Huvitav teooria, silo söömisel kusi tumedam. Ma ei usu, et kits käib 15 km kaugusel silo söömas.

Kas keegi on vaadanud kitse ja soku urineerimis kohti? Mis värvi on?

Kuna meil Saaremaal hunti vähe, siis võin teoretiseerida ainult. Sead võtavad karjadesse, siis kui keegi hakkab matti nende hulgast võtma. Meil on mehed täiskuu öösel pukis kuulnud kuidas kaks-kolm koera võtavad siga ja põrsas röögib. Vaevalt hunt teisit käitub, ta võtab ka karjast väiksema ja hälbinud sea. Kui on korralik suur emis, siis ei löö keskmine jahikoer sealt ühtegi põrsast eraldi välja, selle ma olen ise omal nahal ära kogenud.

Vabandan, et teemast väljas.

Nüüd "kinnaste" laskmisest. Luban praegu ainult põrsaid lasta ja just neid kõige väiksemaid. Põhjus lihtne, need on kõik sündinud juulis-augustis, mis ei ole metsseal meie oludes õige poegimise aeg. Vaadake söödakohtadel metssigade vanuselist struktuuri ja mõelge natuke. Nüüd läksin küll teemast välja. Lisa söötmise kohapealt on kõige hullem aeg ees. Märtsis on esimesed emised poeginud, energia on kulunud talve üleelamiseks. Juhtub nii, et kuldipähe lastakse üksik emis söödapealt ja põrsad külmuvad pessa. Kui praegu lasta siis ainult, kindaid, sest nendest õigeid sigu ei tule.

Kõrvuti olevatest heina- ja silorullist, eelistasid kitsed ja hirve silo.

Kasutan baldas nevada castoreid ja siiamaani ei kahetse, sobib ka järske tõuse võtma, ühe korra vajusin läbi hange aga lumi oli sula vee poolt alt õõnsaks tehtud ja nii ma poolde reide mudas olin.

Kes suvel Karujärvel kokkutulekul jahikulli demonstratsioon esinemist nägi, võiksid oma arvamust avaldada. Mina isiklikult sain tohutu elamuse, sest esitlus oli tasemel ja nauditav.
Eesti oludes näeks jahikulli jahti reaalselt kasutusele võtmist, sellistes kohtades, kus on probleemid nn linnalindudega (hakid, künnivaresed, kodutuvid jms), lennuväljadel ja linnaparkides. Ajalooliselt, et Eesti aladel oleks jahikullidega jahti peetud, peaksid seda tõestama ajaloolased, sest minu arust jääb see ilus kunst oma piiridega rohkem ida poole. Keskaja diplomaatias on jahikullidel kindlasti oma peatükk ja neid traditsioone päris meile ülekanda ei ole mõistlik, kui suudetakse asi raamidesse panna, siis miks mitte. Neid, kes tegelema hakkavad võib vist ühte sõiduautosse paigutada.

PS. Kommentaariks veel, kevad on lähenemas ja hakid istuvad paarides ja kisa on ka kohati vali aga täna kui merikotkas üle aleviku purjetas ei näinud ma hakke mitte kusagil.

Jahiselts on reeglina MTÜ, kellel on oma põhikiri ja seltsiliikmeks vastuvõtmise kord. Maaomanikust jahimees võiks ju head tahet näidata ja seltsilistest põhimõtetest kinni pidada. Maaomanikud, kes on jahimehed lähevad esimese hooga ja nõuavad Keskkonnaametist endale väikeuluki loa ja kohaliku seltsi arvamus on savi. Ketserlik küsimus tekib, kui palju KKA-st võetud väikeuluki load on tagastatud õigeaegselt ja mis moodi peetakse arvestust kütitud ulukite kohta. Meie seltsi piirides on paar maaomanikust jahimeest väikeuluki loa võtnud aga kelle arvestusest küttimine läbi käib? EML nõuab, et kits ja siga väikeulukiks, 200-kilone siga ja väikeuluk, kas kusagil on asi tõesti nii hapu? Paar korralikku talve veel ja kitse probleem laheneb iseenesest (pole kitse, pole probleemi). Ja veel üks asi, vaevalt paarikümne hektari omanikust jahimees omal kinnistul püsib, see on liiga väike, kindlasti tahab mujal ka ringi vaadata, küll ma eestlast tean. Seega maaomanikust jahimees kaasata seltsi töösse, eks aeg näitab mis mehega tegu, selts ongi selts selle jaoks, et koos üritada, individualistid võivad oma mätta otsas kükitada, sest suuruluk ei ole vanajumala poolt tema maa peale pandud, vaid metsa ja targad mehed on selleks suuruse seadusega paika pannud. Puud saab oma maale istutada aga loomi ei sünnita parima tahtmise juureski, kui just endale "hirveaeda" ei tee aga see on teine muusika.