Jääger-online jahindus foorum

Feen kullake, juhuslik hulkuv kuul kah sinna nimistusse

Valgeronk, Sinuga ühel nõul, isegi hirvelehma ei sööks, hais juures, mõtekas vorstiks teha.

Kes on see tark, kes ütleb milline on õige sooline vahekord, kui pulmas on korraga 7 pulli ja 5 lehma-mullikat, kas see vahekord on õige? Tegelikult peab selgeks tegema millist trofeepulli me tulevikus näha tahame? Kui jahiseltsi maadel on ligi kümme medali pulli ja lehmad toovad kevadel kaksikuid pullvasikaid ja jahimees peab ühe pulli kohta laskma 2-3 lehma vasikat aga tegelikult on pullide arv paigast ära? Ma ei aja luulusid, kas keegi on nii tark ja ütleb kui vanalt pull möirgama hakkab? Kas keegi on nii tark ja ütleb, miks korraliku krooniga pull viletsamate sarvedega pullilt tappa saab ja pulmast kõrvale jääb? Kas keegi julgeb väita, et hirvelehm toob iga aasta vasikaid, või üle aasta? Mina julgen väita, et on hirvelehmi, kes toovad iga aasta kaksikud vasikad. Lükake väide ümber. Ja sarveharude lugemine ei ole õige, sest kui 8-9 aastasel pullil on kroonis kaks või kolm haru, siis sinna juurde midagi enam ei tule, jahimees jääbki ootama ja lugema aga perspektiivikas noor 5-6 aastane pull, kellel on üle 14 haru peas, tõmmatakse ennem õiget vanust maha. Mina ei poolda harude lugemist, valida tuleb vanuse järgi ja kui mees ei oska, siis tal pullijahti asja ei ole. Ennustan, et kolme aasta pärast on Saaremaal hirvedel sama probleem, nagu hiinas pruudiprobleem, lihtsalt kõigile ei jagu pruute ja pulle on palju. Seega ainuke lahendus on koolitus, koolitus ja veelkord koolitus. Koos rohkete näidis ja õppematerjaliga aga seda hakkab Saaremaal juba olema.

honkomees kirjutas:Ja alles hiljaaegu lugesin kellegi kirjeldust jahist Taanis, metsa pole ollagi, meie mõistes puha tiheasustus ja paugutab (vist jäneseid) palju tahab, küsimusele kas naabrid sel ajal paugutamist pahaks ei pane oli vastus lihtne- omal maal võin teha mis tahan...

Jah käisin Taanis faasanijahil, oli laupäev ja lisaks meile toimusid ümbruskonnas ka teised jahid. Ma ei valeta aga kuulsin kusagil 400-500 pauku. Minu küsimise peale, et mida naabrid ütlevad, ei saadud nagu aru, kuid siis vastati, et jahipidamine on maaomaniku õigus, võttis sõnatuks, sest tuvijahis meil, kui teed üle kümne paugu on kisa lahti!!!

Täna hommikul üritas üks "pillimees" vanapulli haaremist kildu välja lüüa, tema pasundamisest ei teinud ükski lehm välja. Vanamees ajas loigus ringiratast lehma taga ja noor jörras kadakate vahel. Haaremi peremehelt ei tulnud mitte üks piuks, tal naised koos, mida ta enam lõugab. Üks lehm tuli kahe tumeda (tähnid peaaegu olematud) vasikaga minu ette, jätsin paugu tegemata, ei tahtnud pulma laiali ajada aga elamus missugune.

01.09 hommikul läksin juba pimedas, korraks viskas vana kuu veel valgust ja siis kuulsin, kaugelt tugeva pulli jõrinat. Huvitaval kombel ei jörisenud koha peal vaid liikus vastu aga see selgus hiljem. Liikusin mööda kruusast külateed ja siis äkki möirgas pull kõrval põllu peal. Teelt kõrvale astudes sattusin jalgupidi vette, maapind ei võta enam taevast tulnud vett vastu. Istusin põlluservas kivihunniku otsa ja vaatasin läbi optika, pull jäi rohkem künka otsa ja heleneva taeva taustal oli möirgava pulli profiil vapustav, 15-16 haru, vähemalt kümne aastane pull, süda tahtis rütmist välja minna. Ja siis tuli varajaste kalameeste auto täie lauluga, pull pööras rahulikult ja hakkas eemalduma, nägin ka lehmade ja mullikate tagumikke (need ju heledad). Kuulasin pikalt vaiksel hommikul, kuidas hirve kari laskis pladinaga läbi loikude, ilus jahihommik.

Kõige varem olen kuulnud 28 august aga mitte sellel aastal, nädal tagasi üks lihtsalt röökis mu peale, see ei olnud pulmapasun, õige aeg on septembri teise dekaadi lõpp.

Koolitaja oli Eugenijus Tiushas ja käisin isegi sellel õppepäeval. Edasi olen olnud iseõppija ja pulli peibutamist õpid ainult looduses. Vingemaid elamusi oli kaks aastat tagasi, kui sattusin "meeskoori" hääleproovi ja nägin KUNINGAT, kelle silmaharu oli sama jäme, kui pronksipulli tüviharu.

Samas meil on hirve areaali põhjapiir, me ei saa klimaatiliselt võrrelda ennast keskeuroopa ja sealsete tingimustega, reeglina on veebruar kõige karmim talvekuu. Ja samas, kas Keskkonnaamet ei andnud mitte hirve küttimise erilube silorullide lõhkumis kohtadesse?

Väga austatud Valgeronk, kas Te kujutate ette, mis moodi muudetakse kehtivat jahieeskirja, tegemist on määrusega. See ei ole nii, et täna räägin ministriga ja homme muudetakses jahieeskirja. Riigidokument on kõva paber ja seda nii lihtsalt ei muudeta.

Minu lugupidamine.

PS. Kuidas Sa näed hirvepulli jahti ette veebruaris?

sellepärast ma avaldangi arvamusi oma nime all ja Saaremaal peaksid enamus mind teadma.

Tormis kirjutas:Olen nõus, et hirvevasikat võiks samuti kuni 31.01 jahtida aga hirvelehma küttimise aeg lõppegu ikka novembri lõpuga, sest edasi on looted juba arvestatava suurusega. Ega hea tunne ei ole, kui oled sunnitud ühe pauguga lõpetama hoopis kaks või kolm elu.

Austatud Valkea Korppi, siin olen ma oma arvamuse välja öelnud.

Ei lase, ja väga lihtsal põhjusel, sest lihtne jahimees ei oska lihtsalt hirvele jahti pidada. Ma ei pea elementaarsest ulukibioloogiast iga jaht loengut pidama. Miks mehed ise huvi ei tunne, milline näeb hirvepull välja erinevas vanuses. Mees näeb pulli ja räägib igavene vinge pull , tegelikult on see veel 5,5 või 6,5 aastane. Samuti ei pea mina õigeks harude lugemist, sest 9-10 aastasel pullil, kui kroonis kolm või kaks haru, siis sinna enam mingi valemiga harusid juurde ei tule. Mees loeb 11 haru, 12 haru ja jätab laskmata aga tegelikul tuleks see pull ära lasta. Kõik loevad harusid aga pulli eksterjööri ei vaadata, samas lastakse udus 15-16 haruline maha ja pärast selgub 4,5 aastane, kellest kuue aasta pärast oleks tulnud kulla pull. Minge mehed ja uurige internetist, kui palju on keskeuroopas infi hirvedest ja nende jahist. Meil puudub isegi vastav sõnavara, kuidas erivanuses loomi nimetada.

Vaata, Blanc Corwin, jahijuhataja peabki olema väike füürer, sest vastutus sunnib seda. Kui ajujahis oleks anarhia, siis on ainult üks tulemus: bardakk. Millegi pärast ei leia jahimehed üksmeelt, kui traditsiooniline jahijuhataja mingil põhjusel ei osale. Aga hirvejahi pikendamise oma arvamuse ütlesin juba eespool välja. Hirvejahi pikendamises paistab kumamas üks soov, pidada hirvejahti talvel. Muidugi on lumega hea, jäljed lumel, pärast järel otsimist hea teha, verejälg hästi näha. Ajujahis tuleb tõesti hirv raskelt välja, samas ennem hirvepulma tippaega nädal-kaks on võimalik limiit täis lasta, kui õigesti korraldada.

Kahe otsaga asi , loed jahijuhatajana sõnad peale mida võib ja mida ei või aga maha tõmmatakse valimatult mis eest läbi tuleb. Seega mina lubaks hirvejahti ainult koolituse läbi teinud mehi. Ärge ehmatage, kui hirvejahi hommikul tuleb jahinimekirjas allkiri anda §§§§ täis paberile, sest lasta võid ainult seda mida hommikul rivi ees lubati. Trofee pulli laskmine on ainult vartsus- või hiilimisjahist ja ega hirvelehma laskmine ka nii ei ole, et ainult väntad. Reeglina on kohaliku tuumikkarja juhtloomad vanad lehmad ja kui teadmatusest karjajuhi maha kõmmutad, läheb ülejäänud kari laiali ning otsib uue elupaiga. Eelistada tuleb mullikaid ja vasikaid. Ma kopra, ilvese ja hundijahti ei kommenteeri karujahist rääkimata, kuna ei ole kogemusi (koprajahist midagi nagu on) aga siin köhin kaasa.