Jääger-online jahindus foorum

Sa ei vastanud mu küsimusele, Puugi. Mis seos on TÕULISUSE NÕUDEL jahindusega ? St miks on vältimatu seaduses nõuda, et jahti tohib Eestis pidada ainult TÕULISTE (st eraorganisatsioonide poolt kehtestatud reeglite alusel aretatud omadusi evivate) koertega ?

Küsin suurelt aretajalt ka teise küsimuse, kuigi ma tean, et see on oluliselt ebameeldivam vastata. Kas pole mitte nii, et tõuraamat on tõusüsteemi elushoidjatele hädavajalik, kuna ühe tõu raames paarituste tegemine juba iseenesest tõstab riski geneetiliste haiguste esinemiseks ? Seega kas ei jõua me niiviisi mõeldes mitte sellise "ketserliku" oletuseni, et mida kaugemalt suguluses olevaid koeri paaritada, seda väiksem on geneetiliste haiguste risk ?

Seega pole mõtet õigustada jahipidamisel AINULT tõupuhaste koerte kasutamise SEADUSLIKKU NÕUET loomade heaolu ja tervise eest hoolitsemise väitega. Põhjuseks on kas ärihuvi või lollus.

BM

puugi kirjutas:Otsene seos.Jahipidamiseks on aretatud kindlad tõud.Kui kõik koerad segamini paaritada ja ainult jahiomadust taga ajada tekiks hirmus kaos!
Kes vastutab selliste asjade eest kui kutsikatel ilmnevad kõiksugused väärarengud?Kui praegugi on registrites koeri kes on õe või vennaga poegi teinud?
Tõulisus ei välista muidugi 100%,et kõik terved koerad tulevad,aga on näha kes sellised asjad on teinud.Samas on hästi näha millistel vanematel on head ja millistel vähe nõrgemad järglased jne.
Ma üritan isegi välja uurida,et kuhu need isehakanud spetsialistid need kutsikad ja koerad sokutavad kes ootusi ei õigusta(lastakse salaja kuuritaga maha???)
Katsuks aru saada,et koer ei ole siga kes 6 kuuselt ära veristatakse!Koera eluiga on tihti üle 10 aasta.(Kui tal õnne on)
Need lambad kes üritavad midagi tõestada võiksid koerte solkimise ära lõpetada ja rottide või hamstritega oma tõuaretust välja elada!
Mul on ainult üks küsimus:Kes vastutab selle eest,et koertega igasuguseid mõistusevastaseid tegusid tehakse?
Mina vastutan ainuisikuliselt kõigi oma kasvandike käekäigu eest.Ka selle eest kui pärast ilmneb mingi terviserike mida pole osanud ette näha.

puugi kirjutas:Vaata nüüd panid tiba mööda!Hr BM.Kas seda ei tea,et tõuraamatud ja põlvnemised on olulised sellepärast,et koertel tervisehädasid vähem oleks?
Mul on päris mitmel koeral hoopiski RKF-i paberid.Igal koeral on sündides juba omanik olemas ja paberid on suisa tasuta-13 eurot.
Mitu jahikoera Sul on,et pidev hala nende paberitega?

Isegi kui mul oleks null jahikoera, siis mis see siia puutub ? Kas jahikoerte teemas võivad sõna võtta ainult mitme jahikoera omanikud või kennelnime omanikud ? Taksifoorum vol 2.0 ?

Mina ei tea, et tõuraamat (nagu ka ükskõik milline muu teos või köide, nt Piibel, Koraan vms) hoiaks mõnd haigust ära. Hoiab ikka see, kui halvad geenikombinatsioonid ei satu kokku. Nõus, et sellele aitab tõuraamat kaasa omajagu.

Aga mis seos on siin jahindusega ? Kas mittetõulised mittejahikoerad ei peaks siis samuti olema seadusega keelatud ? Sest muidu on seadusandja oi-oi kui silmakirjalik - ainult jahikoerte heaolust ja tervisest hoolitakse läbi tõulisuse nõude seadustamise, muud koerad, kassid, hamstrid jne lemmikloomad võivad olla mis iganes väärarengute jms-ga. Veelgi enam - kõiksugu loomakaitsefännid lausa poputavaid selliseid vigaseid veel surmasuust elule tagasi.

Seega mis seos on tõulisuse nõudel TEGELIKULT jahindusega, Puugi ?

BM

Preester kirjutas:Aga proovi siis näiteks Clock jahirelvana arvele võtta. Kaks kolleegi mul omavad Clocke ja arvel on nad neil ainult enese ja vara kaitseks. Kuna Clockil selget ja lihtsat kaitseriivi ei ole nagu seda on üldjuhul püstolitel, siis jahirelva kategporiasse ta ei klassifitseeru.
...

Kui Riigikogu nüüd viitsib, siis võib juhtuda nii, et varsti on vastu võetud Relvaseaduse jm muutmise seadus (vt link eelnõu materjalidele):

http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=ee ... 841aafa40&

Sellega sõnastatakse kergesti lülitatava kaitseriivi nõue ümber ning jääb kehtima ainult "pikkadele" jahitulirelvadele, mitte aga enam revolvrile ja püstolile. Põhjendus see, et kuna käsitulirelvi kasutatakse jahitulirelvana ainult püütud uluki surmamisel, siis ei pea nendega pikka päeva kütiliinis laskevalmis olekus seisma ja seetõttu ei ole kaitseriivi olemasolu ohutuse jaoks vajalik. Kui kõrvutada nõudega mitte kanda püstolit "padrun rauas" olekus, siis tundub mõistliku sõnastusega muudatus ja põhjendus.

Keda huvitab, siis sama eelnõuga muudetakse relvaseaduses veel paljusid kohti. Üks huvipakkuvamaid on võimalus relva hoiukoht registreerida mujale, kui ainult oma elukohta, kui see muud koht on politseiasutusega kooskõlastatud. Selle vajaduse kohta on samuti eelnõus pikk põhjendus toodud.

BM

Ja mõelda vaid, kogu see dokumentide võltsimiste, valetamiste, vassimiste, eksitamiste, petmiste jama oleks jahikoerte paberite osas olemata, kui ka Eestis võiks pidada jahti tõutute koertega (nagu nt Soomes, eksole?). Ega ma ausalt öeldes aru ei saa, mis kahju sellest riigile oleks, kui üks era-organisatsioon ei oleks monopoolne (Eesti Kennelliit) ja "ainukese tõe" valdaja jahikoerte maailmas. Kui mõni koer oma tõutuse tõttu ajab viletsamalt, peatab viletsamalt, ei tee stoikat nii hästi, siis on see selle koera omaniku risk, riik ei pea teda oma õiguse jõuga sanktsioneerima ja karistama. Väga palju muid riske jahinduses on riik suutnud millegipärast küll jätta maaomaniku, jahipiirkonna kasutaja, jahindusorganisatsiooni vms kanda, aga vot jahikoer, see peab olema paberitega

BM
irvitades

Harska kirjutas:.....Kahjuks peab ka siukest tööd tegema kui oled võtnud hobiks jahinduse......

Mnjah...kes tahab, see las usub. Tasuta ei pea seda tööd tegema.

BM

aivar00 kirjutas:Karm tõde Karsist:
§ 28. Hädakaitse

(1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

(2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.

(3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.

Aivari karm tõde pidurdas hoo veidi varakult maha ja viitas valele paragrahvile. Kuna koer ei ole õiguse subjekt, siis oleks kohasem hoopis KarS § 29, mis muidugi väga palju erinevat ei ütle:

"§ 29. Hädaseisund

Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust."

Seega kui jahikoera A ründas suvaline muu koer B, siis see on hädaseisundi kõrvaldamine, kui koera A omanik üritab koera B kuidagimoodi oma koera kallalt ära saada. Oma koera elu ja tervis on kahtlemata koeraomaniku õigushüve. Valitud vahend .... nii ja naa.....kas ründava koera B mahalaskmine on vajalik ? Oleneb erinevatest asjaoludest ilmselt. Aga et koera A omaniku õigushüve on ILMSELT olulisem koera B omaniku õigushüvest, ma küll niisama lihtsalt ei julgeks väita. Kui kaitsta oma koera ELU võõra koer TERVISE hinnaga, siis peaks nagu hädaseisundi normi alla käima. Kui kaitsta oma koera TERVIST võõra koera ELU hinnaga, siis aga mitte.

Kui aga oma koera ELU kaitsmise (koer B on üüratu suur ja julm murdja, koer A on pisike ja armas) käigus tuleb koer B juba ka koera A omanikule endale kallale, siis tõenäoliselt on õigushüved juba ILMSELT erineva kaaluga, et riskida ka koera B surmamisega, eriti kui seni muu vahend ei ole juba osutunud efektiivseks.

Lihtsalt mõtisklesin.

BM

baddmann kirjutas:.....Kui oleks olnud liiga lihtne kutsuda kõrvalseisnud relvastatud ja dokumentidega ajaja (kes oleks tulirelva abil saadnud metskitse veel veidi humaansemalt surmata), siis võid äkki isegi pääseda "kohtumisele Heiki ja operaatoriga" (kujundlik näide) koos võimalusega saada karistatud looma suhtes lubamatu teo (Loomakaitseseaduse § 4) toimepanemise eest.

BM

Muideks - mõtlesin pooljuhuslikult veel linnuküti poolt esitatud juhtumi üle ning tõepoolest, kui puudub õigusnorm, mis piisavalt täpselt reguleeriks seda, kuidas ükskõik kes võib (või peab) haavatud (suur)uluki surmama (a'la jahinuga ei ole ei lubatud ega keelatud vahendite loetelus), siis minu meelest ei oleks üldse välistatud, et lahenduse otsingutel peatub kohtuniku silm sellise elitaarse maiguga üllitise ridadel:

http://ejs.ee/et/component/content/arti ... -tava.html

Ehk siis täpsemalt jaotisel III, kus ei väike-ega suuruluki jaoks pole loetletud haavatud uluki surmamist jahinoa abil.

BM

linnukütt kirjutas:....
Igatahes üks segane värk.

Sellega täiesti nõus

Mõtisklen edasi. Minu meelest ei pea kindlasti üritama n.ö jõuga määratleda jahipidamisvahenditeta ja "paberiteta" ajajat jahipidamisõigusega isikuks ainult seetõttu, et ta ju tegelikult on ajujahi pidamisel väga olulist rolli täitev persoon (selles ma ei kahtle üldse). Ka "jahinimekirja" tegelik nimetus on JahiS-s ju JAHIST OSAVÕTJATE NIMEKIRI, s.o kui läheneda grammatiliselt, siis ei sisalda selle nimekirja mõiste ühtki otsest viidet jahipidamisõiguse olemasolule ega puudumisele, vaid lihtsalt fikseeritakse isikute andmed, kes võtavad (ühis)jahist (suurulukitele) osa. See ei oleks keskkonnaõiguses ainus kord, kui mõni päriselus käibiv mõiste või arusaam ei vasta päris üksüheselt õigusaktist tulenevale definitsioonile või määratlusele. Lihtsalt et antud olukorras on ta piisavalt ebaselge, et jätta ruumi kahtlusteks ja see ei ole hea, kuna tegemist on juba niigi küllaltki pingsale järelevalvele allutatud valdkonnaga.

BM

jyri kirjutas:... Seega ainult üks ajaja, ja sellekski kõigest mina! Kuhu siis püssideta "kursandid/praktikandid" panna?

Kõik kursandid / praktikandid proffessionaalsele ajajale sappa ajju ikka! Keegi peab ju ka tema kogemusi järgnevatele põlvkondadele üle võtma hakkama millalgi

BM

linnukütt kirjutas:Vaielge ja arutage veel....

Millise JahiS kohaselt jahipidamise legaaldefinitsiooni alla kuuluva või jahipidamisega võrdsustatud teo on toime pannud ajaja, kui ta on ainult ajanud, s.o pole ulukit jälitanud, surmanud, tabanud, püüdnud ega jahisaagiga vms looduses viibinud ?

BM

linnukütt kirjutas:...
Ma olen jahinimekirja kantud ajaja ja mul pole kaasas ei dokumenti nõudvat jahipidamisvahendit ega ka mul pole ka muid jahipidamist õigustavaid dokumente. Ainsaks jahipidamist õigustavaks dokumendiks on jahist osavõtjate nimekiri. Aga on ka kaasas jahipuss, mis ei mahu jahipidamisvahendite alla. Kütiliinil haavati metskitse, kes jooksis tagasi ajusse. Jahil olevad koerad piirasid selle sisse, aga ei murdnud maha. Metskitse piinade lõpetamiseks surmasin jahinoaga selle looma ajus. Jahipidamine e küttimine teadupärast on jahiulukite jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Ma ei loe kusagilt välja, et ajaja ei tohiks seda teha (kui vaid oskab), sest ta on kantud jahist osavõtjate nimekirja ja omab jahipidamisõigust tõendavat dokumenti, mis lubab tal jahti pidada. Ja seega peab ta antud juhul reaalselt jahti vastavalt JS toodud definitsioonile. Kui mul ei olnud ajajana õigust looma surmamiseks, siis näita, mis paragrahv takistab mul sellisel juhul ühisjahil reaalselt jahti pidada ja looma surmata....

See paragrahv, mis ütleb, et jahipidamisõigus oleks sul siis, kui sul oleksid jahipidamist õigustavad dokumendid ja tasutud jahipidamisõiguse tasu - seega JahiS § 7 lg 1. Niikaua, kuni lihtsalt ajasid, ei olnud sa jahi pidaja JahiS mõistes (ei jälitanud, ei püüdnud, ei tabanud, ei surmanud, ei teinud jahipidamisega võrdsustatud tegusid ehk nt ei viibinud jahimaal tabatud ulukiga jms). Aga kui surmasid jahiuluki, siis pidasid juba jahti JahiS mõistes. Karistama hakataks sind ilmselt JahiS § 49 (jahitunnistuseta jahipidamine), § 53 (jahipidamisõiguse tasu maksmata jahipidamine) järgi, aga olles piisavalt tark foorumikasutaja, võtad advokaadi, kes leiab üles õiged väited JahiS mõnede sätete põhiseadusele mittevastavuse kohta (kui mitte üksikute normide puhul, siis nende kogumi puhul kindlasti) ja kahtluse korral tuleks seadust väärteomenetluses tõlgendada sinu kasuks.

Erand: kui sa oled veterinaararst - siis viisid sa võibolla läbi looma eutanaasia Loomakaitseseaduse § 18 alusel - või kui väidad enda kaitseks, et loom oli sattunud abitusse seisundisse (Loomakaitseseaduse § 16) koos seaduses loetletud sellest tulenevate järeldustega. Kui oleks olnud liiga lihtne kutsuda kõrvalseisnud relvastatud ja dokumentidega ajaja (kes oleks tulirelva abil saadnud metskitse veel veidi humaansemalt surmata), siis võid äkki isegi pääseda "kohtumisele Heiki ja operaatoriga" (kujundlik näide) koos võimalusega saada karistatud looma suhtes lubamatu teo (Loomakaitseseaduse § 4) toimepanemise eest.

BM

Ooooookeiiii, ma sain vist nüüd linnuküti loogikale pihta:) Panen kirja selle oletatava loogilise jada ja siis ütlen, miks see minu arvates õige ei ole.

1. JahiS § 7 defineerib jahipidamisõiguse kui füüsilise isiku õiguse jahti pidada, kui tal on

a) jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning

b) ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.

2. JahiS § 35 lg 1 p 3 ütleb, et jahist osavõtjate nimekiri on üks mitmest jahipidamisõigust tõendavast dokumendist;

3. JahiS § 35 lg (2) ütleb, et jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olema, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud juhul.

4. viidatud JahiS § 31 lg 4 ütleb, et jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente (halb, ebaselge ja vist vanast seadusest tuimalt üle võetud ebakorrektne sõnastus), kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale.

Seega linnuküti oletatava loogika kohaselt juhul, kui igasuguste jahipidamisõigust tõendavate dokumentideta (või ka nt sel päeval jahirelva mittekasutav ning seega dokumendid koju jätnud) ajaja kantakse jahipäeva hommikul jahist osavõtjate nimekirja, siis seeläbi justkui antakse jahijuhataja poolt talle jahipidamisõigust tõendav dokument (jahist osavõtjate nimekiri). Seega selleks, et pidada legaalselt jahti (selle isiku jaoks: olla ajaja ja ajada ajus) on nüüd tal "olemas" vähemalt üks jahipidamisõigust tõendav dokument (jahinimekiri, mis küll ei ole tema käes ja millest ei eksisteeri mitte kunagi niipalju eksemplare või koopiaid, nagu on jahist osavõtjaid), mistõttu peaks tema eest olema makstud ka jahipidamisõiguse tasu.

Jahipidamisõiguse tasu olemus on defineeritud kui üks kahest jahipidamise õiguse tekkimise kohustuslikust eeldusest (eeldus B). Eeldus A aga on, et sel isikul on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid. Eeldus A ei ole sama, mis olukord, kui isiku nimi on kantud jahipidamisõigust tõendava dokumendi peale, vaid sel isikul "peavad olema" jahipidamisõigust tõendavad dokumendid. Muideks - sõna "dokumendid" on mitmuses, ühest dokumendist isegi ei piisa (ainult jahitunnistusega ei tohi jahti pidada, alati on vaja lisaks veel vähemalt jahiluba ja valdaval enamikul juhtudest ka relvaluba) - noh, et kui me juba totaalse grammatilise tõlgendamise lõksu oleme sattunud

Seega eelduse B täitmise nõudmine olukorras, kui ajajal ühegi muu JahiS sätte kohaselt ei pea olema olemas (või kaasas) jahipidamisõigust tõendavaid dokumente) ei ole õiguspärane. Miks ? Aga seepärast, et see paneks selle isiku (ajaja) olukorda, kus ta peaks tegema riigi kasuks mingi soorituse (tasuma riigile keskkonnatasuna jahipidamisõiguse tasu), saamata selle eest midagi vastu (ei mingit õigust, ei mingit materiaalset hüve). Tal ei ole jahipidamisõigust tõendavaid dokumente, ta ei saa isegi seda tasu makstes saada jahipidamise õigust. Dokumentide omamine ("isikul on....") ei ole sama, mis nimekirja kantud olemine (jahist osavõtjate nimekirjas sisaldub isiku nimi ja allkiri). Seega väidan, et jahist osavõtjate nimekirja kantud olemine ei täida tegelikkuses JahiS § 7 sätestatud eeldust A jahipidamise õiguse tekkeks.

Seega linnuküti loogikas on minu arvates viga selles kohas, kus ta loeb isiku nime kandmise jahinimekirja võrdseks sellele isikule jahipidamisõigust tõendava dokumendi andmisega (väljastamisega) JahiS § 7 lg 1 mõttes. JahiS loogikas on minu arvates viga (üks paljudest) selles kohas, kus JahiS § 35 lg 1 p 3 ei täpsusta jahist osavõtjate nimekirja kohta, et see dokument on jahipidamist õigustav dokument sellisel juhul, kui isikul on olemas ka jahitunnistus.

JahiS sisalduvate õigusväliste mõistete (nt jälitamine, ajaja) kasutamises otseselt vigu minu arvates ei ole, s.o õiguslikult on täiesti normaalne ja aktsepteeritav, kui (jahipidamisvahenditeta) ajaja osalemine ajujahis ei ole JahiS mõistes jahipidamine (s.o ei mahu jahipidamise konventsionaalse ehk kokkuleppelise ehk selle definitsiooni alla, mis on JahiS kirjas), kuigi de facto oleme me ju kõik harjunud (jahipidamisvahenditeta) ajajaid lugema ajujahis osalejatena siiski ajujahi käigus jahipidamisest osavõtjateks (jahipidamise sotsiaalne definitsioon).

Selle järelduseni saab muidugi jõuda JahiS tema kogumis tõlgendada üritades, mis on (kordan ennast ei tea mitmendat korda) normitehniliselt viletsalt läbimõeldud seaduse puhul vastikult keeruline ja aeganõudev. Seadus sisaldab ilmselgeid vasturääkivusi ja regulatsioonilünki ning üks vähegi korralik seadus selline olema kohe mitte ei peaks. Eelistada tuleks võimalusel aga ikkagi tõlgendust, mille kohaselt JahiS võimalikult suurem osa "jääks mõistlikult kehtima" ja sisaldaks kogu seaduse tervikuna ratsionaalselt mõistmise võimalust. Ühel hetkel tulevad muidugi ilmselged piirid sellele ette

BM

H:Owl kirjutas:....
Kas ajaja tegevus võib kvalifitseeruda jälitamiseks? Kui ei, siis missugusel jahiviisil üldse võiks olla tegemist uluki jälitamisega? Võimalikud kolm varianti:
§ 24. Jahipidamisvahendid ja -viisid
(2) Lubatud jahipidamisviisid on:
1) hiilimisjaht;
......
4) ajujaht;
5) otsijaht;....

JahiS ega vist ka mõni muu õigusakt ei defineeri uluki jälitamist, seega on tegemist õigusvälise mõistega. Mina arvan, et ajujahis osalev ajaja ei tegele uluki jälitamisega - vähemalt mitte individuaalselt, st iga üksik jahipidamisvahenditeta ajaja ei jälita ulukit, ei taba, püüa ega surma seda. Vastutus selle eest aga, et tegevus oleks õiguspärane, on individuaalne. Seega ongi praeguse JahiS kontekstis lihtsam (on ilmne, et mitte selgem, mõistetavam, läbipaistvam) kasvõi kaudselt nentida, et ilma jahipidamisvahenditeta ajaja ei tegele üldse jahipidamisega JahiS mõistes. Mitte et seaduse autorid (ka eelmise JahiS omad) seda üldse niimoodi mõelnud oleksid Loomulikult on totter, et jahist osavõtjate nimekirjas on jahipidajad ja mitte-jahipidajad.

Uluki jälitamise alla paigutuks minu silmis kõige selgemalt hiilimisjaht (siiski mitte 100 % kõigist hiilimisjahil esineda võimalikest elulistest olukordadest) ning uluki jälitamine koeraga.

BM

jyri kirjutas:Uudishimust tahaks korra sellise jahi, kus 48 naist osalemas, eetrit kuulata. .....

OT:
Kuna "Jahis ainult naised" üritus eeldatavasti toimub iga-aastaselt, siis millegipärast kerkis mulle silme ette koomiline olukord 2015 hooajal, kus jahi toimumispaiga lähedastele maadele on end mugavalt sisse seadnud raadioeetrit kuulavad (meeste)seltskonnad.

BM

linnukütt kirjutas:...Kas siis jahist osavõtjate nimekiri polegi jahipidamist õigustav dokument?... Minu meelest annab jahijuhataja ilma paberiteta ajajale jahipidamist õigustava dokumendi jahinimekirja näol jahipäeva alguses. Tehke või sellest koopiad kui muidu ei saa ja andke kätte. Pole keelatud ju. Seega jahipidamist õigustav dokument, mida eelnevalt ei pea olema, tekib jahipäeva alguses jahinimekirja näol ning enne jahipidamisele asumist on vahenditeta ajajatel olemas jahipidamist õigustav dokument. ....

JahiS ei nähtu, et jahijuhataja (kes valitakse ja kellel peab olema vähemalt jahitunnistus) üleüldse ja üheski olukorras ANNAKS (s.o tähenduses "väljastaks") mõnda jahipidamist õigustavat dokumenti. Jahijuhataja lihtsalt koostab nimekirja ning JahiS kohustab teda tagama, et nimekiri vastab JahiS nõuetele ja on jahipidamisel kaasas. Mina ei ole ka praktikas kokku puutunud olukorraga, kus jahis osalejatele (ei ajajatele, ei küttidele) antaks jahist osavõtjate nimekirja koopia. Seega see, et niimoodi SAAKS, ei tähenda et ka PEAKS.

Olemuslikus osas olen muidugi linnukütiga nõus - jahinimekiri "õigustab" jahipidamist ainult selles osas, et looduses jahirelva, relvaloa ja jahitunnistusega viibiv isik ei pea teatud olukorras lisaks neile dokumentidele omama kaasas ka selles piirkonnas kehtivat jahiluba, vaid see jahiluba võib olla paljude isikute (ühisjahist osavõtjate) peale ühine ja sellisel juhul ongi tegemist ühisjahiga (suurulukile). Selle sama olemusliku ideega kaasa minnes - isik, kellel pole jahipidamisvahendeid, mis vajaksid (muid - BM) jahipidamist õigustavaid dokumente m(ehk tal puudub iseseisva jahipidamise legaalne võimekus), ei vaja tegelikult ka jahinimekirja. Või veelgi täpsemalt - vajab küll, aga mitte JahiS kontekstis, vaid saagi jagamisel osalemiseks, metsast väljuvate ajajate täpse arvu kindlaks määramiseks jms. Jahinimekirja võiks asendada 25x50 mm lipik jahijuhataja nime, jahitunnistuse numbri ja telefoninumbriga, millelt on võimalik vastav info kontrolli teostavale ametiisikule ette lugeda.

Aga kuna meil juba on normitehniliselt nii s*** JahiS, siis olekski olnud palju oodata, et sellised tehnilis-ametialased nüansid oleks korrektselt läbi mõeldud ja läbi vaieldud enne JahiS jõustumist.

BM