Ooooookeiiii, ma sain vist nüüd linnuküti loogikale pihta:) Panen kirja selle oletatava loogilise jada ja siis ütlen, miks see minu arvates õige ei ole.
1. JahiS § 7 defineerib jahipidamisõiguse kui füüsilise isiku õiguse jahti pidada, kui tal on
a) jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning
b) ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.
2. JahiS § 35 lg 1 p 3 ütleb, et jahist osavõtjate nimekiri on üks mitmest jahipidamisõigust tõendavast dokumendist;
3. JahiS § 35 lg (2) ütleb, et jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olema, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud juhul.
4. viidatud JahiS § 31 lg 4 ütleb, et jahist osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente ja jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente (halb, ebaselge ja vist vanast seadusest tuimalt üle võetud ebakorrektne sõnastus), kui ta ei kasuta dokumendi olemasolu eeldavat jahipidamisvahendit või temale antud jahiluba ei ole lisatud jahist osavõtjate nimekirjale.
Seega linnuküti oletatava loogika kohaselt juhul, kui igasuguste jahipidamisõigust tõendavate dokumentideta (või ka nt sel päeval jahirelva mittekasutav ning seega dokumendid koju jätnud) ajaja kantakse jahipäeva hommikul jahist osavõtjate nimekirja, siis seeläbi justkui antakse jahijuhataja poolt talle jahipidamisõigust tõendav dokument (jahist osavõtjate nimekiri). Seega selleks, et pidada legaalselt jahti (selle isiku jaoks: olla ajaja ja ajada ajus) on nüüd tal "olemas" vähemalt üks jahipidamisõigust tõendav dokument (jahinimekiri, mis küll ei ole tema käes ja millest ei eksisteeri mitte kunagi niipalju eksemplare või koopiaid, nagu on jahist osavõtjaid), mistõttu peaks tema eest olema makstud ka jahipidamisõiguse tasu.
Jahipidamisõiguse tasu olemus on defineeritud kui üks kahest jahipidamise õiguse tekkimise kohustuslikust eeldusest (eeldus B). Eeldus A aga on, et sel isikul on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid. Eeldus A ei ole sama, mis olukord, kui isiku nimi on kantud jahipidamisõigust tõendava dokumendi peale, vaid sel isikul "peavad olema" jahipidamisõigust tõendavad dokumendid. Muideks - sõna "dokumendid" on mitmuses, ühest dokumendist isegi ei piisa (ainult jahitunnistusega ei tohi jahti pidada, alati on vaja lisaks veel vähemalt jahiluba ja valdaval enamikul juhtudest ka relvaluba) - noh, et kui me juba totaalse grammatilise tõlgendamise lõksu oleme sattunud
Seega eelduse B täitmise nõudmine olukorras, kui ajajal ühegi muu JahiS sätte kohaselt ei pea olema olemas (või kaasas) jahipidamisõigust tõendavaid dokumente) ei ole õiguspärane. Miks ? Aga seepärast, et see paneks selle isiku (ajaja) olukorda, kus ta peaks tegema riigi kasuks mingi soorituse (tasuma riigile keskkonnatasuna jahipidamisõiguse tasu), saamata selle eest midagi vastu (ei mingit õigust, ei mingit materiaalset hüve). Tal ei ole jahipidamisõigust tõendavaid dokumente, ta ei saa isegi seda tasu makstes saada jahipidamise õigust. Dokumentide omamine ("isikul on....") ei ole sama, mis nimekirja kantud olemine (jahist osavõtjate nimekirjas sisaldub isiku nimi ja allkiri). Seega väidan, et jahist osavõtjate nimekirja kantud olemine ei täida tegelikkuses JahiS § 7 sätestatud eeldust A jahipidamise õiguse tekkeks.
Seega linnuküti loogikas on minu arvates viga selles kohas, kus ta loeb isiku nime kandmise jahinimekirja võrdseks sellele isikule jahipidamisõigust tõendava dokumendi andmisega (väljastamisega) JahiS § 7 lg 1 mõttes. JahiS loogikas on minu arvates viga (üks paljudest) selles kohas, kus JahiS § 35 lg 1 p 3 ei täpsusta jahist osavõtjate nimekirja kohta, et see dokument on jahipidamist õigustav dokument sellisel juhul, kui isikul on olemas ka jahitunnistus.
JahiS sisalduvate õigusväliste mõistete (nt jälitamine, ajaja) kasutamises otseselt vigu minu arvates ei ole, s.o õiguslikult on täiesti normaalne ja aktsepteeritav, kui (jahipidamisvahenditeta) ajaja osalemine ajujahis ei ole JahiS mõistes jahipidamine (s.o ei mahu jahipidamise konventsionaalse ehk kokkuleppelise ehk selle definitsiooni alla, mis on JahiS kirjas), kuigi de facto oleme me ju kõik harjunud (jahipidamisvahenditeta) ajajaid lugema ajujahis osalejatena siiski ajujahi käigus jahipidamisest osavõtjateks (jahipidamise sotsiaalne definitsioon).
Selle järelduseni saab muidugi jõuda JahiS tema kogumis tõlgendada üritades, mis on (kordan ennast ei tea mitmendat korda) normitehniliselt viletsalt läbimõeldud seaduse puhul vastikult keeruline ja aeganõudev. Seadus sisaldab ilmselgeid vasturääkivusi ja regulatsioonilünki ning üks vähegi korralik seadus selline olema kohe mitte ei peaks. Eelistada tuleks võimalusel aga ikkagi tõlgendust, mille kohaselt JahiS võimalikult suurem osa "jääks mõistlikult kehtima" ja sisaldaks kogu seaduse tervikuna ratsionaalselt mõistmise võimalust. Ühel hetkel tulevad muidugi ilmselged piirid sellele ette
BM