Jääger-online jahindus foorum

Tiit Karp kirjutas:

wsm kirjutas:Tuukriga igati nõus, sest pikamaa laskmisel on ilmastikust tingitud faktoritel suur osakaal, mis mõjutavad kuuli lendu. Selle jaoks peaks tuleks kasutusele võtta ballistiline kalkulaator. See on hea abimees, kuhu saad temperatuuri, ohuniiskuse, ohurõhu jne andmed sisestada.
Näide: Lasin võistluse eelneval päeval püssi 300 m peale ja võistluse kohal oli järgneval päeval kuum ja läpats ilm- selline äikeseeelne olukord. Proovilaske tehes oli aga kuuli tiheduse grupp eelmise päeva omast 15 cm kõrgemal. Ise ka ei tahtnud seda uskuda, et nii palju võib mõjutada, aga paraku see on reaaalsus ja sellega tuleb arvestada. Ja talvine külm ilm omakorda lagetab kuuli trajektoori. Siin aitab kalkulaator.

Olen pikamaa laskmises võhik, aga kõrvu on jäänud, et ilmastiku olude mõju pärast doseeritakse rohi võistluspaigas. Kuna seeriad on 3-5 lasulised, siis dosaatorit ei kasutata vaid kõik laengud kaalutakse. Dosaatorit on vaja kui laadida sadate kaupa.

Nii hull see asi õnneks ei ole ,et enne laskmist peab laadima hakkama vastavalt ilmastikule.
On olemas igasugu ballistika kalkulaatorid mis toimivad väga edukalt. http://www.lapua.com/en/customer-center ... tware.html
Ja kui kalkulaatori saad toimima siis võid ka klikid/cm välja kirjutada ja püssi peale kleepida.

Draiweri mõte on väga õige ,et 300m pealt kuni 0,5 graini rohu koguse kõikumine mõjutab ainult mõned sentimeetrid, kuid see on ainult üks tegur. Lisaks tuleb veel mängu sisemine ballistika, kui täpselt on sul paika aetud rohu kogus versus padruni pikkus ja kui palju jääb kesta vaba ruumi. Kui see on paigast ära siis sa võid rohtu kaaluda ka 0,001 graini täpsusega aga tolku on sellest vähe.Tihedust mõjutab veel omakorda püssirohu temperatuur. Kui sa lased näiteks +20 või -20 kraadiga. Minul on -20 kraadiga algkiirus 766 m/s ja +20 kraadi juures 806 m/s. Kaliibriks siis 308. Ühe temperatuuriga on tihedus märgatavalt parem kui teisega. Testideks võib kuluda pool aastat enne kui leiad õige padruni-kuuli koosluse oma relvale. Kokkuvõtvalt pole mõtet ülitäpset rohu kogust taga ajada kui lased kuni 300m ja seda jahil, laskesport on iseasi.

Testisin nii RCBS-i kui ka Hornadi kaal-raputajaid. Andsin käsu doseerida 3 g püssirohtu (N 540).
Kaalusin 20 järjestikust doseerimist .Testi alguses kalibreerisin mõlemad elektroonilised dosaatorid.Testi tegin täiesti erapooletult ja võrdsetes tingimustes. Doseeritud tulemusi kaalusin ülitäpse kaaluga SARTORIUS M-PROVE.

SARTORIUS M-PROVE http://www.coleparmer.com/Product/Sarto ... W-11220-41

RCBS CHARGEMASTER
NR. KAAL (g)
1) 3,007
2) 3,005
3) 3,016
4) 3,008
5) 3,012
6) 3,017
7) 3,019
8 ) 3,016
9) 3,016
10) 3,019
11) 3,015
12) 3,016
13) 3,016
14) 3,016
15) 3,007
16) 3,010
17) 3,014
18) 3,004
19) 3,014
20) 3,012


HORNADY LNL AUTO CHARGE
NR. KAAL (g)
1) 3,010
2) 3,005
3) 3,000
4) 3,004
5) 3,005
6) 3,003
7) 3,011
8 ) 3,001
9) 2,993
10) 3,010
11) 3,004
12) 2,994
13) 2,995
14) 2,992
15) 2,993
16) 2,992
17) 2,987
18) 2,986
19) 2,992
20) 2,993

Mis mõttes kuul libiseb natuke üle vindi harjade? Juhul kui ta tõesti seda teeb, siis on see täielik ja sellel on üsnagi halvad tagajärjed relvale. Esiteks ei pruugi te tabada 50m pealt avatud ajalehre ja teiseks kitib kuuli mantlilt maha hööveldatud materjal vindi harjad kinni ja raud vajab eri puhastust. Mis kiiruse tõusu peatumisse puutub, siis teatud kriitilisest piirist üle laadides hakkab rõhk hüppeliselt kasvama ja see pole sugugi hea lasketulemuste suhtes. Laadimistabelid koostatud ikkagi professionaalide poolt, kus aluseks katsed ja arvutused, mida meil harrastajatel siiski tasuks usaldada.

Päris nii ma ei mõtelnud, et kuul libiseb üle vindi harjade ja seepärast kiirus langeb, lendab risti jne....Kasutades loogikat arvan ,et rohu kogust suurendades lendab kuul liiga kiiresti rauda misjärel toimub nii-õelda vägistamine kus vindi harjad pigem pidurdavad kiirus. Lisaks sellega kaasneb ka tugevam vibratsioon nagu Kult mainis ja tihetus läheb halvemaks. Vintrauast väljuval kuuli on kindlasti tehniline/füüsikaline max kiirus arvestades kuuli kaalu,püssirohu marki/kogust ja torupikkust.Ei pretendeeri absoluutsele tõele vaid lähtun oma kogemustest ja loogikast.

draiweriga 100% nõus.
Katsetasin seda kuuli kiirust mõõtes, samas laadisin tiirus kohapeal 0,2 grainise sammuga.Kiirust mõõtes võtsin 5 padruni keskmise ja jahutasin rauda ,et oleks võimalikult võrdsed tingimused.
Lisaks lasin samal ajal läbi crono märklehte ,et oleks tihedust võimalik tuvastada.
Ühel hetkel tuleb piir kus rohu kogust suurendades kuuli kiirus hoopis väheneb ja tihedus muutub halvemaks.Ainuke loogiline seletus ongi see mida draiver kirjutas ,et kuul hakab üle harjade libisema ja tihedus muutub. Leidsin hea tiheduse ,kui vähendasin rohu kogust piirist 0,4 graini allapoole. Lisan ,et kaliibriks oli 308win ja temperatuur oli katsetuse päeval +25 kraadi.
Ise olen aluseks võtnud Lapua laadimise tabeli : http://www.lapua.com/en/products/reload ... relodata/5
ja seal märgitud piiridest olen üle läinud ainult katsetuse eesmärgil.
Kindlasti on siin foorumis targemaid laskureid, kuid kirjutasin oma kogemustest.

Ise kasutan Lapua tabelit, võibolla on abiks.
http://www.lapua.com/en/products/reload ... relodata/5

Algul küsitakse nõu, siis hakatakse mõnitama, vot selliste foorumlaste pärast ei viitsigi enam kogemusi jagada. Jõudu iseõppimisel.

valaskalakene kirjutas:

tuuker kirjutas:Testijad oleks võinud vähemalt heina ära niita või siis siledama koha otsida.
Piisab sellest kui kiir peegeldub tutilt tagasi ja ongi vale näit.

Kas sa, kui rebast põllul näed, lähed ja niidad enda ja rebase vahelt enne heina ära ja siis hakkad kaugust mõõtma?

Ei viitsi sinuga vaielda aga kui testi teha siis peaks olema kõik segavad faktorid välistatud.

kivikas kirjutas:Kaugusmõõtja ihalejatele soovitaks läbi uurida jällegi vene foorumi tõesti väga kõrgetasemeline kaugusmõõtjate test, millest küll kahjuks tuleb välja, et olgu kui kõlav tootja bränd tahes, peale 300m algavad igal probleemid. Mõni tipptegija ei saanud üldse pilti ette
Küll aga oli militaarkaup (nagu üldiselt kipub olema) oma mõõtmistulemustelt hoopis teiselt planeedilt (kahjuks ka hinna poolest)
test ise siin:
http://talks.guns.ru/forummessage/95/713998.html
P.S. kahjuks nõuab vene keele valdamist/tõlki

Testijad oleks võinud vähemalt heina ära niita või siis siledama koha otsida.
Piisab sellest kui kiir peegeldub tutilt tagasi ja ongi vale näit.

To :valaskalakene
Mõõtsin põhupalli, kuid lumisel põllul kus rohututid ei sega on võimalik rebast mõõta ka 500+ kaugusel.Kasutanud ~ aasta ja väsimuse märke ei tähelda.8 X suurenduse ja Zeiss-i selge pildi tõttu ei ole isegi binoklit mõtet kaasas tarida.

valaskalakene kirjutas:

tuuker kirjutas:Rebane istus põhupallil ja mõõtsin kvaliteetmõõtjaga.

Kvaliteet küll aga kas mingi tootjafirma ja mark sellel mõõtjal ka on? Ma ostaks omale ka kaugusmõõtja, pole siiani sobivat leidnud...

Sellest odavamat pole mõtet osta.http://www.eurooptic.com/zeiss-victory- ... inder.aspx

valaskalakene kirjutas:

tuuker kirjutas:Kütin rebaseid 22-250rem ja olen lasknud nulli 220m peale.Siis hoiab kuuli 10cm sees kuni 250m. Kuuli kiiruseks 1100m/s ja kaaluks 3,2g. Kui tahad 300meetrist kaugemale lasta siis tuleks abiks võtta ballistika kalkulaator, tuulemõõtja ja kindlasti peaks olema tornidega optika.22-250rem häda on ainult selles,et kui nahka tahad siis täismantliga lastes jookseb kuul läbi ja rebs kimab veel mitusada meetrit enne kui pikali viskab.Hävitamiseks kasutan Nosler BST aga siis ei jää nahast jällegi midagi järele.Kuuli kiirus näiteks 500m pealt on veel 510m/s. Antud kaliibriga on rebsi rekord jäänud 565m peale ja lasin tuulevaikuses kasutades ballistika kalkulaatorit ja ilmajaama ning rebane oli paigal.6,5-284 võimaldab kindlasti kaugemale lasta ja on universaalsem kaliiber ning tuulest vähem mõjutatud.

Kuidas kaugust mõõdad/mõõtsid selle 565 meetri puhul?

Rebane istus põhupallil ja mõõtsin kvaliteetmõõtjaga.

Kütin rebaseid 22-250rem ja olen lasknud nulli 220m peale.Siis hoiab kuuli 10cm sees kuni 250m. Kuuli kiiruseks 1100m/s ja kaaluks 3,2g. Kui tahad 300meetrist kaugemale lasta siis tuleks abiks võtta ballistika kalkulaator, tuulemõõtja ja kindlasti peaks olema tornidega optika.22-250rem häda on ainult selles,et kui nahka tahad siis täismantliga lastes jookseb kuul läbi ja rebs kimab veel mitusada meetrit enne kui pikali viskab.Hävitamiseks kasutan Nosler BST aga siis ei jää nahast jällegi midagi järele.Kuuli kiirus näiteks 500m pealt on veel 510m/s. Antud kaliibriga on rebsi rekord jäänud 565m peale ja lasin tuulevaikuses kasutades ballistika kalkulaatorit ja ilmajaama ning rebane oli paigal.6,5-284 võimaldab kindlasti kaugemale lasta ja on universaalsem kaliiber ning tuulest vähem mõjutatud.

Välek kirjutas:Kõvad poisid ja relvad koos Üks laseb 25 m pealt 4,5 mm -se relvaga 3 mm sisse 5 lasku, teisel tagab püss 10 m pealt kümnesse tabamuse, kaugemalt laskmiseks meest ka vaja
Aga õhkrelva otsides, mõtlesin täpselt sama mudeli soetada. Oleksingi ostnud weihrauch 77, aga hinges kripeldas legendaarne sõbra raudgaraazis nurgas vedelev feinwerkbau, mis õnnestuski ära osta või siis teisisõnu ka päästa.

To Välek : Ei viitsi sinuga vaielda aga iga laskur teab ,et tihedust mõõdetakse kuuliaugu tsentrist-tsentrini.Leidsin ka oma telefonist ühe pildi kuhu on lastud 5 lasku 25m liivakotilt.

xxxxxl kirjutas:Plaan soetada endale õhupüss Weihrauch 77K ehk siis see lühema toruga mudel. Kas keegi viitsib natuke täpsemalt lahti kirjutada selle püssi häid ja halbu külgi, kuidas on lood täpsusega, läbistavusega ja kuidas püss ka vastu peab, milliseid kuule võiks sellega kasutada. Plaan on püssi lasta ilma optikata.

Mul endal selline asi nagu Weihrauch HW 97K, hinnaklass sama mis 77 K.
Olen väga rahul, täpsuse sain 25m pealt 3mm sisse viis lasku, kuuliks oli JSB Diablo Exact (cal.4,52 ja 0,547g)
Algul mõtlesin ka ,et ehk oleks pikem toru täpsem, kuuli lend kiirem jne...aga nüüd enam nii ei arva.Ainuke vahe ,et 77 K-d saab lasta ka ilma optikata,tehniliselt suht sama kui 97K.

Täpsema ülevaate leiad siit : http://airgun.planet.ee/viewtopic.php?f=4&t=23