Jääger-online jahindus foorum

Jah ja ei ! Enamus vibulukuga püsse (30-30) on jah torukujulise salvega. Uue aja relvad on juba vertikaalse salvega (vt Browning), ohutud!

45-70 Goverment on soomlastel ära proovitud ja heaks kiidetud. Ase ja Erä tegi testi ja tulemused olid igati kobedad. Korralik, suurekaliibriline "kahur" ajujahiks. Kuulide ja laadimise pealt on matriitsid ja kuulid tootjatel ilusti olemas. Muidugi vaadates 500 GR/32,5 g RN/Interlock kuuli tömpi ja jämedat "lõusta", mõtlesin aukartusega, et kui kaugele põder tagurpidi "käima läheb" pärast kuulitabamust?

Eeru kirjutas: Kui hoida näit. 1kg purgis aasta 300-400g püssirohtu on kõik ülejäänu seal õhk ja rohi muudab kiirelt värvi. N135, N160 rohi on juba väliste tunnuste järgi määratav. Seepärast ongi lahtivõetud padrunis olev püssirohi määratav eriti kui on millega võrrelda

Ütlen, et 1-2 aastat pooliku purgiga (õhuhapnikuga ja õhuniiskusega kokku puutunud rohuga) laadimist ei muuda püssirohu omadusi. Olen veel teinud niimoodi, et seganud "vana" Vihtavuori nr 140 ja "uue" VV nr 140 omavahel dosaatoris kokku, igaks juhuks. Tulemus on ikka ühesugune.

Väliste tunnuste järgi määratav? Vau! Hea silm! Ma võtsin Tallinna Linnakohtu poolt määratud eksperdina 2004 a lõpus osa ühest ballistikaekspertiisist. (Väga meeldiv kogemus!) Saladuskatte all võin öelda, et selliseid mehi on Eestis vähe kes silma järgi eristavad/määravad püssirohtusid! (Seda tehakse tegelikult elektronmikroskoopia abil, selline ekspert on meil olemas)
Eeru! Pakun sulle mõttes väikse "kokteili", kujuta ette, et klaaskausikestes on välja kallatud (noh, juhuslikult mul kapis sellised on) püssirohud Vihtavuori nr 120, 130, 133, 140, 540, 560. Huvitav, mitu sa õigesti ära arvad? Ma proovin ise kah!

Hornady dosaator lõikab vahele jäänud püssirohuterad pooleks! Kaks komakohta ehk näiteks jada 1,15g;1,15g;1,15g saan kätte küll ehki see 0,01 on juba psühholoogilist laadi täpsus. Tundub, et käeliigutus peab tõepoolest täpselt ühtemoodi olema!

Jah, kõik hädad hakkavad pihta kehvast laskeoskusest. Oleme ju kõik algajad vindimehed! (Mis tähendab ju seda, et pole just palju neid vindimehi kes kasvõi 10 aastat korralikult vindiga harjutades ja treenides, hoolikalt padruneid-kuule-sihikuid valides hea taseme saavutanud) Ja siis teevadki sileraudse-mehed lähidistantsilt vindimeestele ära! Tegelikult peaks asi vastupidi olema aga võta näpust! Asi on põhjaliku spetsialiseerumise (loe: raha ja tahtmise, ajujahi-relva soetamise) puudumises!
1.Ajujahis kasutatavad vintrelvad peaksid olema lühema rauaga (51 cm) ja kompaktsemad kui vs. sileraudsed relvad oma keskmiselt 71-75 pikkuse rauaga. (vastavalt konstrueeritud ajujahi-relv on Blaseril, Saueril, Steyr-Mannlicheril, Sako-l, Browningul; ühesõnaga paljudel tootjatel)
2.Sihik. Paljudel vindimeestel on korralik kollimaatorsihik või näiteks lainurk-optika (kes on Eestis oma silmaga näinud hologrammsihikut?)
3.Laskemoon. Kui paljud vindimehed kasutavad spetsiaalset ajujahiks sobivat rasket Round Nose või Hollow Point poolmantelkuuli?
4.Kaliiber. Kui paljud vindimehed kasutavad suurekaliibrilisi, (näit 9,3X62 ),võimsa "Stopping Power`iga" relvi?
Kokkuvõtteks: Asi areneb. Aga praegusel hetkel, kui varitsusjahi-hiilimisjahi relvadega, kitsa vaatenurgaga, liiga suure suurendusega sihikutega ajujahis liikuvat looma püütakse tabada treenimata ja kehvade laskeoskusega (noor-mitte vanuse poolest aga vindilaskmise-kogemuste puudumise poolest)jahimeeste poolt, jäävad vindimehed paratamatult sileraua jahimeeste (naeru ja ) oskustele-kogemustele alla!

Jahi tarbeks saab LEE komplektiga kah hakkama. Pärast, kui maitse suhu tuleb võib parema osta. Selleks, et suurt täpsust püüda peaks olema korralik dosaator, sobiv püssirohi, valitud kuulid, head matriitsid. Kesta pikkuse trimmer peaks kah olema, muidu ei lähe sul relvalukk enam pärast kinni.

Mina kasutan Hornady laadimisseadmeid.
Teine kooslus on korras, Lapua annab ise oma 3,6g FMJ kuuli max laenguks 1,25 g VV nr 120 püssirohtu!

Esimene kooslus (3,2 g HP ja 1,2 g laeng) on OK! Lapua 3,6 g FMJ on kuul mis ei jookse täpselt! (tavaline jahikuul ja loperdab parasjagu)! Teiseks, 1,2 g VV nr 120 kipub väga kõva laeng olema 222 Rem jaoks kui kuul on 3,6 g! Vaatan selle täpselt järele oot, oot!

Imestan, et keegi pole varem seda küsinud, olen proovinud, ega mul kahju pole öelda: VSS laskmiseks täiskaliibrilisest vintrelvast annab õige efekti mitte ainult väiksem püssirohu kogus vaid ka kerge kuul! Näiteks 308 WIN-le Lapua või Sako 6,5-6,6g HP kuul, "kiirem" püssirohi, Vihtavuori nr 130 või 133 ja laeng 2,5-2,6 g. Alla selle laengu kuul korralikult ei jookse! Püss muutub väga täpseks ja tagasilööki praktiliselt ei ole tunda!

Isegi kui kolmik oleks legaalne pole temaga mõtet jamada. Küll on proovitud omavahel tikuga ühendatud ja niidiga ühendatud ja tihedas konteineris kolmikuid, üks nendest lendab enam-vähem täpselt, kaks lähevad metsa. Jama. Võta vana Polevi kuul (või sirge ja ühekõrguse tropiga Brenneke) kaalu rohtu täpselt ja kui 35 m kauguselt sileraudse relvaga 5-6 cm suurusele ringile pihta ei saa, laadi ja tulista, kuni saad. Ja milleks sulle veel paar üleliigset kuuliauku rümbas?

Jah, kõrgema ballistilise koefitsendiga kuulid on küljetuule poolt vähem mõjutatavad. Näiteks kuul, mida me koondisega EM võistlusel kasutasime . 224 52 GR HPBT Match on 100 meetri pealt müstiliselt tuulekindel. 200m pealt-(füüsikareeglite vastu ei saa) läheb pilt kehvemaks. 300 m laskurid lootsid vanasti peamislt ainult massile, 12 g kuulid tulid tuulise ilmaga mängu, vaikse ilmaga kasutati 8,0 g. Praeguse superhiti 6 mm BR Norma valikus peaks kah raskemaid ja kergemaid kuule olema. Kokkuvõtteks, meeletut keemiat ei ole mõtet hauduma hakata, paarisajale meetrile tuleks täiskaliibrist laskmisel kuni 10 cm tuuleparandust arvestada (tugeva külgtuule korral) ja saab jänesele või rebasele pihta küll. Iseasi mis tuul sellel hetkel laskuriga teeb? Kõigutab! Pikali maha, harkjalg või seljakott appi ja tuld!

Jah, kaheraudne vint- express on ajujahis väga hea relv! Ma ei julgenud seda relva välja pakkudagi, sest korralik (mitte palun ittaallane-Tikka tüüpi või mitte Iž-tüüpi) alates Browning Express, Merkel, Blazer, Heum, Krieghoff jne, maksavad müstilist hinda noh Browningu hinnaks pakuks alates ~50-60 000.-EEK. Isegi rikastel välimaalastel on neid harva nähtud...
Laskekatse. Ma jätaks kõik laskekatsed samaks, (jahitunnistuse taotlejatele on eksam juba paras pähkel mida treenimata ära ei tee!) sest paljudele eakamatele meestele (60+) on nad juba praegu üpris rasked. Las nooremad treenivad ja lasevad "kärbsele silma", tore oleks kui eakamad mehed ka rivis oleksid. Muidu tuleb nii välja, et (kurjade noorte jahimeeste ja üliagarate ametnike koostöös) sündinud uue laskekatse tegemine on füüsiliselt võimatu ja sunnib paljusid mehi lihtsalt koju jääma ja tegevuse lõpetama. Jaht on praktiline ettevõtmine ja küll jahijuhataja teab hästi meeste võimeid ja laskeoskust, "snaiperid" pannakse kõige vastutusrohkematesse kohtadesse ja kehvemad laskurid peidetakse kuhugi autosid valvama, seltsielu kah elatud ja mehed rõõmsad!

Valdu Reinaas müüb Raplas poes päris asjalikke elektoonilisi kõrvaklappe ~2800 EEK, proovisime, õhukesed, tundlikud, täiuslikumad kui Peltorid. Kallis, ****!

Jah, ma tean väga hästi, palju poolautomaatne vintrelv maksab. Ja ma tean ka maal töömeeste palkade suurust. Ega midagi hõisata ei ole. Kurb, aga elu on vaene.
Arvan, et hea tahtmise juures on oma püssipargi uuendamise võimalus igaühel olemas. Näiteid heade sõprade, maal elavate inimeste hulgast: 1.Noormees-tudeng võtttis õppelaenu ja sai selle eest(!) korraliku vintrelva osta. 2.Mees läks panka ja võttis väikelaenu, ostis püssi, 3 aastaga maksab palgast ära aga korralik püss on eluks ajaks. 3.Linnas töötav mees võttis talvepuhkuse (sellel ajal kui armsad linnakolleegid kusagil Austrias mäe peal jõlguvad) ajal sae kätte ja müttas metsas palke maha võtta. Esimesel aastal sai püssi osta, teisel aastal optika ja jalad. Kõigil nendel oli tahtmine suurem kui võimalused...
Kui ühtegi võimalust (tervis , vanus, töökoha puudumine) vinti osta ei ole, saab ka silerauaga kõik jahid peetud (seni kuni EL sileraudsetega suurulukijahti ära ei keela!). Hea oleks kui mehed teaksid kuhu laseb kuuliga ülemine ja kuhu laseb alumine raud, sest selliseid sileraudseid püsse mis kuulidega mõlemast rauast ühte auku 35 m pealt laseks, ei ole!

Vat natuke kehv lugu on kui inimesed hakkavad vaid ühte püssi kõikidesse jahisituatsioonidessa sobitama ja kiitma. Suurulukijahis ei ole sileraudne teps mitte parim valik. Ajaja (kes ajus viibib laadimata relvaga ja siis... ootamatult koera ees seisvat ulukit tulistab) võib lähilaskudega korralikul tulemuse tekitada aga nagu situatsioon muutub ja põgenev seakari näiteks 70-80 meetri kauguselt üle rabanurga välja murrab on sileraudse-mees päris abitu! Mina soovitan suuruluki-ajujahti tarbeks vintraudset poolautomaatset jahirelva. Sageli käib ajujaht "täpse esimese lasu" peale ja teadmine, et "päästiku taga" veel mõned lasud ootavad mõjub närvilises ja pingelises olukorras rahustavalt ja kindlust tekitavalt. Kütiliinil võiks poolautomaadil väike kollimaator/hologrammsihik või lainurkoptika peal olla, üldiselt saab ka kirbu-sälguga ulukile pihta!(ainult mitte närvilistele ja ebakindlatele laskjatele kes võiksid "plärtsutama" hakata!) Need üliharvad juhud kui tuleb ajus sees pauku teha ei karda vindikuul seda väikest oksa sugugi rohkem kui sileraudse kuul (soomlased tegid mõni aasta tagasi põhjaliku testi kus tulistati erinevate kaliibritega ja kuulidega relvadest läbi totaalse vitsahunniku ja mõõtsid kuulide kõrvalekaldumist. Tulemused on väga head kui vitsad-oksad on vahetult märgi ees ja väga halvad kui vitsad-oksad märgist kaugel. Mida tömbim, raskem ja suurema kaliibriga kuul (RN tüüpi) seda parem suunakindlus/tabamistäpsus. Seega kaliiber 9,3X62 ja võimalikult raske ~18 g ja tömbi tipuga kuul oli kindel testivõitja) Ohutus on eraldi küsimus. Kui on teada, et mitmete kilomeetrite raadiuses peale ühe ajaja ja koera metsas kedagi ei ole võib veidi julgemalt tegutseda ka vintrelvaga! Ja siis ei pea ka 100 m kaugusel sihil seisatanud siga vesise suuga vahtima!