Jääger-online jahindus foorum

Kardan, et plastikkonteiner tsokkrauda kaitsta ei suuda, liiga õhuke kiht plastikut jääb vahele, metall põrutab vastu metalli, tšokid kulutab läbi . Parem ikka tinavöö, äraproovitud asi.

See on tegelikult Garl Gustaf 2000 mudel. Zoli ostis Rootsi tehase ära. Korralik relv.

Saarlane kirjutas:"Iselaetud kuulid ei anna jahis mingit eelist kui siis ainult hind. Aga eksperimenteerimine ei ole ju paha"

Vaidlen vastu! Eelise annab olukord kus jahimehel on:
1.Kasutusel maailma parimad kuulid mida raha eest osta saab (me ju tavaliselt "Bugattide" ja "Maseratidega" ei sõida, kuulimaailma "Jaguari" võid küll rauda lükata) mitte asukohamaa jahi-kaupmeeste eelistused.
2.Laengud mis on sobitatud jahimehe konkreetse relva laskeomadustega=parim tulemus!
3.Kuulivalik igaks olukorraks ja igale ulukile
4.Hind (kui soovite siis nr 1!)

Jah, 150 GR (9,7 g) Nosler Ballistic Silvertip ja Nosler Partition Gold (Moly-free variant) on mul praegu kasutusel. Olen nendega väga rahul. Ballistic Silvertip on väiksemate-keskmiste loomade jaoks ja Partition Gold peamiselt põdra ja suure hirve jaoks. Kaks põtra ja paar siga olen lasknud, sõber kah kaks põtra igati ok tulemused. Põdra-sea ajujahis olen Partition-iga põrsast lasknud 50-60 m kauguselt, käpa tahasihtisin, jooksvale põrsale jäi kuul veidi tahapoole, sai kerepaugu. Energiat (ja kiirust) on kuulil nii palju, et juba sisenemisavast pressis rusikasuuruse tombu soolikaid välja. Põrsas jooksis 10-15 m ja heitis hinge. Ajust välja tormavale põdrapullile lasin Võrus südamepaugu, jooksis 20-25 m ja varises kokku. Sõber lasi kaks põtra "põdrakella" 5 % tsooni (otse rindu) mõlema suure põdraga oli jutt lühike, ühel 15 m; teine, (suur aher lehm) läks 25-30 m ja oli maas.

Mulle on jätnud väga sümpaatse mulje 222 Rem puhul 3,2g Sako SP kuul. Sokuga pole mingit muret, langeb kohe! (samas mehed räägivad õudusjutte kus täiskaliibriliste relvadega tehtud täpa taha paugu järel läheb sokk veel 50-70 m!) Arvan, et küsimus on kineetilise energia ülekandumises, kus 3,2g SP on suhteliselt ekspansiivne ja pehme kuul ja annab momentaalselt kogu energia üle kehale, sellest piisab! 22-250 Rem mehed on (ülisuure kiiruse tõttu) täheldanud poolmantelkuuli tabamiskohal nn "plahvatusefekti" kus sisenemisava meenutab tavalise kuuli väljumisava! 222 Rem kui oluliselt aeglasema kuuli lennukiiruse juures seda nähtust ei kohta.

Ma peaksin kokku panema kaks komplekti: esimese padruniostjatele ja teise iselaadijatele. Võimalused on erinevad. Nuputan. Kiire valik.
Ostjatele:
1.avamaakuul- Nosler BST või Partition(Norma ja Sako, Lapua laadivad) või uus Lapua Mega või Sako Super Hammerhead
2.Täismantel- Norma Jagtmach või Sako Range või Lapua FMJ
3.Võsa: Vana Hammerhead, raske Mega või Alaska

Iselaadijatele:
1.Swift Scirocco, Nosler BST, või Partition, Barnes Triple Shock või tavaline XBT, Interbond, Accubond, SST
2.Lock Base FMJ või Hornady FMJ/BT, Sierra
3.Forex, Naturalis, kõikvõimalikud Hornady RN, ka Hammerhead, Mega, Alaska

Olen kah vinti omanud mõned aastad, alates 1983-ndast aastast. Kuulide näidiseid kah mõned kogunenud. Viimasel ajal olen proovinud kasutada nn Premium klassi kuule. Oh häda, Põhjamaade tootjate kuulid oma vähese leviku tõttu maailmas sinna klassi ei kuulu! Muidugi mõte on helge, igaüks võiks oma kogetud muljed ja hetked kuulide kohta teistele pajatada, tore lugeda: "Sõna otseses mõttes niidab. Väga hea kuul. Pauk ja pikali." Laske tulla!

Kui me laseme "Jooksvat Põtra" või "Vintrelva Jooksvat "Metssiga", laseme me kõik "käelt", teisiti ei olegi võimalik! Kehalt (VSS-i) laskma ilma treenerita ei õpi, ei saa lihtsalt asendit paika! Nats ebaloomulik tundub algul ka, ütlen, et tegemist on suht tehnilise asendiga. Riietus: VSS laskurid lasevad ilma kinnasteta, rihmadeta, spetsriietuseta (lihtne vest võib olla), ei mingit Kurt Thune jopet või pükse-vesti!

Selle vaidluse haripunkt oli meil suvel 2004 , enne EM võistlust. Levandi (käelt laskja) tahtis kehalt laskmise ära keelata ja panna seda EM reglementi. Mina (kehalt laskja) olin tuliselt vastu! Tegelikult on parimatest vindimeestest umbes 50% käe. ja 50% keh. laskjad. Loetelu käelt: Arles Taal , Karp, Levandi, Mihkelson(vist) Aarne ja Taavi Taal (vist). Kehalt laskjad: mina, Tõnu Osa, Krooben, Roostfeld, Tihvan (?)
Hirmsas vaidluses otsustas EJSL juhatus jätta asendi vabaks kahel põhjusel:
1.See muudatus halvaks poole Eesti koondise meeste laskmise.
2.Tekkiks tüli Kesk-Euroopa laskuritega kellest ~90% lasevad kehalt.

Sul on hea maitse! Muidugi, pole raske valida Euroopa parimate ja kallimate relvade hulgast...minu soovitus: S 202 Outback (kõik on tasakaalus...)

Kõigile teadmiseks:
Selleks, et täpsus oleks maksimaalne, tuleb dosaatorisse panna vähemalt 3/4 mahtu püssirohtu! Kui maht langeb alla 1/2 dosaatorist hakkab täpsus kõikuma! Hau!

Tõe kriteerium on praktika. Tee mõned lasud mõlemast relvast, ära vaata ainult "noodivihikut" (tehnilisi ja kineetilise energia andmeid)
Oluline on see kui palju oled vintrelvadest varem tulistanud. 300 Win Mag on juba väga tõsine teema! 7 MM Rem Mag on palju talutavam!

Jah, lisaks üheraskustele kuulidele annaks parima tulemuse kui ka kuulide BC oleks sarnane/ühesugune! Praktikas on seda väga raske teha sest BC kipub erinevatel tootjatel erinev olema ja kuulivalik ei ole lõpmatu. Praktikas on moodsa jahimehe vajaduste rahuldamiseks vaja kasutada minimaalselt 3-e erineva kuuliga laetud padrunit:
1.Teravatipuline (Spitzer tüüpi) kõrge BC-ga (B.C.>0,4 ) poolmantelkuul avamaa, pikkadeks laskudeks.
2.Sama kaaluga, ligilähedaselt sarnase BC-ga täismantelkuul mis sama laenguga laseks ligilähedaselt samasse punkti näiteks 100 m peal. (rebane, jänes, nugis, hani)
3.Tömbi otsaga (Round Nose või Hollow Point) poolmantel võsasteks oludeks, lähedaste-keskmiste distantside ( 50-100m ) jaoks
NB! Kui vindimees pannakse totaalsesse rägastikku (kus tuleb lasta 15-30m kaugusele) siis võib kasutada ka valiku kõige raskemat tömbiotsalist poolmantelkuuli näiteks Norma Alaska, Lapua Mega või Sako Hammerhead , nii lähedale lastes kuulide tabamispunktide erinevused ka 9,7g kuuli ja 11,7g kuuli vahel on ainult millimeetrites.

Sako on muidugi maailma kõige suurem kuulide ümbernimetaja (ilmselt selle tõttu, et jääks märkamatuks, et kogu laetud padrunite nimekirjas on vaid mõned kuulid Sako enda toodetud!) Tõlgin ära:
Sako Twinhead=Nosler Partition
Sako Powerhead=Barnes X
Sako Racehead=Sierra HPBT
Sako Arrowhead=Nosler Ballistic Tip
Sako Ramhead=Barnes Solid (tõeline täismantel, "seest täis" 100% vasesulam!)
Seda kuulide ümbernimetamisvigurit olen põhjamaade tehaste juures varemgi tähele pannud, kogu respekti juures Sako relvadesse ja padrunitesse ei meeldi mulle kuulide nimede muutmine!

See, et 8,0g ja 11,7 g kuulid ühte auku jooksevad on püssirohulaengutega mängimise tulemus. Sa saaksid ise ka käsitsi laadides sellise tulemuse kätte. Iseasi, kas on vaja 8,0g kuul nii "alla" ja 11,7g kuul max laenguga laadida, et ühte auku jookseksid? Selleks kasutatakse tavaliselt üheraskuseid, erinevaid kuule, et asi oleks lihtsam ja loomulikum!

Jahimehel on vaja (sõltuvalt situatsioonist) peamiselt nelja erinevat optikat:

Ajujaht
1-4X20 või 1,5-5X20, lai vaatenurk, võimalus kahe lahtise silmaga sihtida rist: punatäpp või "ajujahi tulbad" või kollimaator/punatäpp või "holo sight"-nn hologramm või holosihik

Hiilimisjaht päeval
3-9X40, 4-12X40, 3-12X50 jne, saab hakkama ka 6X suurendusega rist näiteks 30/30, duplex, 7A

Varitsusjaht
7X56, 8X56 , 2,5-10X56, 3-12X56 jne, punatäpp annab hämaras eelise, kergem objekti jälgida ja lihtsam tulistada rist näiteks 4A; 7A

Sport
6-24X40 , 6-18X50, 6-24X50 ristiga Dot või Crosshair või TDS-4