Jääger-online jahindus foorum

Jahitunnistuse saad Harjumaa keskonnateenistusest (oled Tallinnast nagu aru saan?), nende aadess on Viljandi mnt. 16. infot saad telefonil 67 22 981. Sealsamas on ka jahimehe kursused.
Relvaloa jaoks lähed politseiprefektuuri. Kui oled Tallinnast siis vana "Kalevi" kommivabriku majasse. Vastuvõtt relvaloa küsimustes on teisipäeval 10-12 ja neljapäeval 14-16. Sealt saad ka "relvaomaniku kaardi", täidad selle ära, lisad arstitunnistuse (saad oma perearstilt), pildid, riigilõivude kviitungi (täpsemat infot saad politsei infost), ja lähed relvaeksamile. Eksamid on Tallinnas iga teisipäev kell 14.00 sealsamas "kalevi" majas. Õppida tasuks raamatust "Vajan relva 5", kõik küsimused on selle põhjal. Eksamil on 10 küsimust, 8 valikvariantidega, 2 vabas vormis. Kui teooria ära teed lähed kõrvalruumi lasketiiru. Lased 3 lasku väikesekaliibrilisest relvast märklaua pihta. Mingit punktide arvu saavutama ei pea, lihtsalt 25m pealt kolm lasku 50cm diameetriga märklauda.
Õnn Kaasa!

Mulle ei meeldi Mauseri lukusüsteem, kuidagi ebamäärane ja robustne tundub. On jälle inimesi, kes seda robustsust ja lihtsust hindavad ja kiidavad Mauserit taevani.

Põdramaja pole juba aastaid. Ja Citysec jahirelvadega enam ei tegele (keskenduvad rohkem turva-varustusele)

Nimetust ei oska öelda, aga osadel Browningu relvadel on see peal näiteks. Ilmselt lisavarustusena ka saadaval.

Mina vaatan sellistele asjadele küll päris viltu. Need imiteerivad rohkem jahi tulistamise (ja jälitamise jne.) osa, mitte aga kõike seda muud toredat mis sinna juurde käib (ulukihoole, seltsielu jne). Jahindus ei ole hobi vaid elustiil. Ja nimetatud mängud on väga halvad vahendid sellise elustiili propageerimisel noorte seas (noored on ju eelkõige nende sihtgrupiks), puudutamata jääb asja tuum: ühtsusetunne loodusega.
Minuteada kavandab FACE või CIC praegu piiravat aktsiooni selliste mängude leviku vastu, justnimelt nende puuduliku jahipropageerimise tõttu.

Päris huvitav leht retseptidega:
http://www.justgamerecipes.com/

Hirve peibutamise ja varitsemise vastu ei saa ikka miski. Teine huvitav jaht on minu jaoks hanejaht.

S&B moon ongi paras s..t
Täpselt sama on juhtunud .30-06 padrunitega. Netis mingist laadimisfoorumist sattusin ka lugema üht lugu, kus laeng S&B padrunis oli olnud nii ebanormaalselt väike, et kuul jäi rauda!

Remington ADL:
Suhteliselt vana disain, enam tootmises ei ole. Tegu on nn. entry-level relvaga ehk teisisõnu: hind on odavam, aga sellepoolest kaotad disainis jms. Suurimaks puuduseks on see, et relva saab laadida ainult ülevalt st. tõmmates lukk lahti ja laadides padrunid salve ükshaaval.
Remington VLS:
Varminti e. näriliste jahiks mõeldud relv, lamineeritud kaba, jäme 26 tolline raud, .308 kaliibris sobib ka suurulukijahiks, kindlasti on relv väga täpne, relval on ameerikas vähekasutatav Monte Carlo kabadisain. Pika raua ja suure kaalu tõttu (ca 4,3kg) ilmselt metsas madistamiseks eriti ei sobi.

Fuchs Austrias toodab kaheraudset poltlukuga vintrelva!
Vaadake: http://www.jagdwaffe.com/default.html
täpsemat infot/pilte leiate:
http://www.jagdwaffe.com/PDF/manual_D.pdf
PS: nõrgema närvikavaga inimestel ei soovita hindu vaadata

Me kasutame jahilkäimiseks vanat mercedese g-klassi. Sel on olemas kõik eelmainitud plussid, hind oli mõistlik ja kvaliteet ning vastupidavus on loomulikult esmaklassilised. Mõned aastad tagasi juhtusin lugema ühte offroadi ajakirja, mille testis näitas just seesama vana g-klass hummerist paremaid maastikuläbimisomadusi! põhisüü selles on manuaalsetel difrilukkudel mis targal kasutamisel veavad kõikvõimalikust solgist läbi.

Ameerikas on paljudes osariikides öine jaht keelatud, seetõttu on enamus sihikuid tollise toruga ja tunduvalt halvemate valgusomadustega. Seda ei peeta seal lihtsalt nii oluliseks.

Tuleb kõva paugu aeg suu veidi lahti hoida, siis rõhk sise- ja väliskõrvas ühtlustub ja ei juhtu midagi.

rebasenahk kirjutas: Nii et head jahimehed! andke oma põtradele soola soovitavalt kaugel liiklusest.

See on küll minu tagasihoidlik arvamus, aga ma arvan et just selle pärast need põdrad tee peal käivadki. Kui piirkonnas oleks korralik soolak (mitte muidugi tee ääres), jätaks loomad maanteel töllamise järele.

Jahilindudel on valimatu jahiinstinkt. See tähendab et ta tapab kõike millest jõud üle käib. Õpetamine on selles asjas üsna kasutu.