Jääger-online jahindus foorum

otse loomulikult on 9,3 efektiivsem võsas, mai olegi vastupidist väitnud. kuna ma ise tegelen üpris palju tiiruga ja näen seda kontingenti kes seal laskmas käivad( tavajahimeeste näol) siis julgen väita et see protsent on küllalt suur kes ei tuleks sellise kaliibri valdamisega toime, paugutada võib ju igaüks, aga kas ka kuul sihtmärki jõuab on ise asi. antud juhul sain ma andruse postitusest aru seda et 308 ei tapa enam, " jääb väheks", kui sa pidasid just seda võsas laskmist silmas siis on ise asi, edasi ei vaidle sel teemal.
ok kutsun teemasse tagasi "siga ja 222 rem"

tänan soovitamast, aga pean siiski keelduma sellest lahkest pakkumisest, põhjuseid kaks 1. ei meeldi lasta suuremate kaliibritega kuna tunnistan ausalt et oman paugu kartust ja seega ei võimalda see normaalsel tasemel lasta selliste mürakatega 2. siiani pole jäänd ajujahis 30-06 ega 308 "väheks", et peaks suuremate kaliibrite poole piiluma.

sina ju väitsid et 308 jääb väheks, eeldusel siis et liialt palju praaki on tekkind, miks mudu väheks, aga minu jutu mõte oli selles et paljud mehed ei lase teps mitte 9,3 sama täpseid laske kui seda teha suudaksid 308-ga. kes tahab saab aru ehk mida ma silmas pidasin

suurema kaliibriga saab praagid lasud ehk tõesti tõenäolisemalt likvideeritud, kuid mina olen asjast sedasi aru saand et mida suuremad kaliibrid seda lohakamad on ka lasud.

ega auto rooli istusid sa ka alles esimest korda autokoolis, onju?

minu esimene siga sai tabatud 27.dets aastal 97.
jutt siis järgmine- kuna oma enda vanaisa oli sektsiooni esimees siis sai ikka alati kaasas käidud kui juba jalad kandma hakkasid ja natukene võhma jagus, sest tahtmisest puudust küll ei tulnud, lausa pisar tuli silma kui koju jääma pidi. vanust oli tol ajal 11 aastat kui vahesihi otsa peale seisma pandi ( ilma püssita tol korral) et juhul kui sead üle peaks minema siis märku anda kuhu poole, nagu nõia vääl jooksid sead mitte üle vahesihi, vaid just selle teeotsa peale kus mina seisin ja sõnaotses mõttes poisikese jalust maha. järgmisel pääval suruti vana tuula pihku ja sihi peale seisma nagu "õigemees", natuke passimist, koerad said sead üles ja ennäe, kesik emis tuleb, jäi metsa äärde seisma, kuna ohutustehnikast juba mõiku oli siis esimesse rööpasse lasta ei tohtind, selle luges vanaisa selge sõnaga ommikul ette, kuid siga vana sinder jäi just sinna rööpasse seisma, just kui tellimise peale. väike poiss nagu ma olin ei jõudnud seda püssi ju väga kaua näos hoida, mäletan selgelt et sihtisin teisele poole teeäärde et millal see siga nyyd kirbu taha jookseb, siis kohe pigistan, aga mina enam ei jõudnud püssi õlas hoida, lasin püssi aegamööda alla kui siga spurtis , jäi ainult tõsta ja vajutada. laskmiskohta jõudes leidsin kõigepealt poljova kuuli tagumise otsa enne sea jälgi ning mõne meetri pärast olid ka mahlad valla. mõnikümmend meetrit jälitamist mööda jälgi ja volaaa,,, rõõmu kui palju. see päev on täpselt sama hästi meeles kui alles eilne päev.

aivar00:Seadusandja pilgu läbi ei ole see rikkumine kui sa lased põrsa loa pähe näiteks emise .....


kas mitte ei ole sedasi et suurema looma asemel väiksemat võib lasta, kuid vastupidi mitte

mina lasin selle priidiku pakutud kuuliga poisikesest peast oma esimese seagi

neid medaleid ja aukirju ootan mina juba aastaid paar vist, ootamiseks ta jääbki kahjuks, medalid ja diplomid olla ära saadetud kohalikku jahiklubisse milleks on villjandi, kuid seal nad ka seisavad ja meestele kätte ei anta, ju on vist raske majandusaasta puhul kuusakoski viidud, küsima minnes öeldi et pole sellist konkreetset kokkusaamist kus saaks pidulikult kõigile meestele kätte anda, järgmine kord jahuti sellest, et transport oli kalliks läind ja sellega seoses tuleks igal mehel mingi summa maksta , ajuvaba.

nädala päevad tagasi sai üks lastud kraavi pealt sigu piirates, liikumist oli päris palju, yhte nähti samas kohas pärast veel, see oli siis sula aeg.

mina näen vahest unes sellist päeva, kus udusel ommikul lankide vahele kooberdad, linnud laulavad, varsti hakkab läbi puude latvade päike paistma, koht sisse seatud, moonakott lahti arutatud, termose tops puljongit täis valatud ning kännu peale jahtuma asetatud ning juba esimene "möhh" põdra pullile peibutuseks teele saadetud.

teine jaht mis mle väga meeldib on kohe kohe varsti ukse taga, kopra jaht. juba päeval ootad õhtu poolikut nigu lapsed jõuluvana, tihti saab tunde varem kohale mindud kuna ärevus ei lase kodus passida. kevadised linnud ja loodus ise on juba sellised mis kutsuvad linnast ära jõe äärde istuma.

minul samas poes sama olukord olnd, küll ei läind ma muidugi koos temaga sööma, kuid sai ikka mitu head korda piilumas käidud millal mees oma kõhu ükskord täis saab, ytlevad nad ju isegi et "Kaubal olgu õige hind... Vähem tööd müüjal - parem hind ostjal"

ei ole mina veel pidand oma saabastes villaseid sokke kandma, aga mudugi pole ka veel ilmataat väga miinust näidand, siiani aint niidisukk all olnd ja jalgadel ikka palav

See oli maru jah.... perenaine kes koerad leidis põllupealt oli minemas just lastele kitsi näitama, kes seal igapäev olid väljas käind, kuid MILLEGI pärast neid tol päeval ei olnd! aga seda MIKS neid kitsi seal põllu peal just tol päeval ei olnd ajakirjandust ei huvita

nende neti lehelt otsisin, kuid konkreetset kaliibrit mida vaja neil pakkuda seal pole
mõtlesin et äkki mõni sell siin foorumis omab sama kaliibriga relva aga vist ei ole sellist meest