Jääger-online jahindus foorum

Pahaks ma muidugi ei pane, aga neid numeratsioone on ikka igasuguseid. Olen lasknud kitse-sokku Fiocci moonaga millel peal BB 4,5 mm ja Cleveri moonaga millel peal 4/0 4,5 mm (või oli see nüüd vastupidi). Ühesõnaga mis iganes tähistus ka peal poleks, olen ikka katsunud 4,5 mm haavleid valida.

Sokule 4,5 mm (4/0 e BB), rebasele 1 või jämedam ja sinikaelale 4 või 5.

Naine ärkas laupäeva hommikul kell pool viis ja hiilis garaazi. Ta lõikas augud mehe kummikutesse, torkas läbi Niva kummid ja lõi puruks püssi optika. Seejärel hiilis ta tagasi voodisse ja uinus naeratusega. Elada oli tal jäänud veel poolteist tundi.

Mina olen kolmat põlve jahimees ja teist põlve bioloog, nii et eriti kõvasti metsa poole. Ja kui kaugemaid sugulasi vaadata, siis nende seas on kah ikka kala- ja jahimehi olnud.

Jahikullikasvandustest rääkides, Kesk-Aasias ja Lähis-Idas on kombeks "tõu parandamise" eesmärgil igasugu imevärdjaid valmis treida (paljud pistrikuliigid annavad omavahel sigimisvõimelisi hübriide). Loodusesse äraeksinuna ja metsiku suguvennaga koos poegi kasvatades ei tee sellised isendid liigile küll midagi head.

Atsaa... mul oleks küll selle lause trükkimisel näpud sõlme läinud, aga kuna rauasuue on lihtsalt rauaõõne ots (meil Shoguniga oli vist hetkeline teineteisest möödarääkimine), siis on nii vist kõige õigem öelda.

Shogunile: minu arusaamist mööda ikka rauaõõne keskelt. mm täpsusega on asi mõõdetav küll, iseasi kas see 1mm ka midagi muudab.

Baddmann seletas asja ära. Pimedas tundub zoomiga parem tõenäoliselt sellepärast, et esiteks on fix-fookuskaugusega optikad tihtipeale suht suure suurendusega ja teiseks on suurendusega mängides lihtsam leida mõni äratuntav detail (põõsas, kits), mille abiga kogu pilt arusaadavaks muutub.

Enne meid olid olemas maastaapsed metsatulekahjud - tulemus sarnane lageraietele. Aga loomulikult pole metsaraie põdrale üheselt kasulik, kõik oleneb ikka tasakaalust (antud juhul metsa ja raiesmike vahel).

Sightline peaks olema sihiku optiline telg. Asja mõte peaks olema selles, et eri kõrgusega sihikujalgu kasutades (või optikat ja lahtist sihikut võrreldes) võib ka tabamispunkt kõrgus paari cm võrra muutuda.

Info on pärit Tartu Ülikooli zooloogidelt, varsti peaks kusagil ingliskeelses teadusajakirjanduses selleteemaline nupuke ka ilmuma. Seda, kust ehinokokkpaelussi kohta pikemalt lugeda, ei oskagi esimese hooga soovitada. Mingit vananenud infot silmaringi laiendamiseks peaks saama "Loomade elust" ja Abrikossovi "Selgrootute zooloogiast".
Rohtudega ravida minu teada ei ole võimalik. Kui üks põistangupundar kusagil sisikonnas on, saab ta välja opereerida, aga kui terve maks ussikesi täis on...
Poolas muide, kus rebaseid sama palju (või isegi rohkem) kui meil ja nende nakatumisprotsent väga kõrge, ei soovitatavat metsamarju söögiks tarvitada. Karm värk.

Värskeid uudiseid parasitoloogiavaldkonnast: eestist on leitud lisaks põistang- e. ehinokokkpaelussile (Echinococcus granulosus) ka liiki Echinococcus multilocularis. Inimene võib olla mõlema vaheperemeheks (põistangude kandjaks), lõpp-peremeheks (kelle p...s uss elab) on kiskjad (ka koer). Esimese liigi põistangud võivad moodustada kuni jalgpallisuuruse puntra, teise hernesuurused põistangud levivad nagu vähk üle keha (alustades maksast). Ebamugav igatahes. Sestap mehed, kui te ei taha, et koer õue peale paelussi mune külvama hakkab (mis ainult ootavad peenralt koos kurgiga suhu sattumist), siis laske rohkem rebaseid ja kaevake lahatud ulukitest leitud imelikud sõlmekesed sügavale maasse.

Selles see asi ongi, et kuna niikuinii armetult vähe raha eraldatakse, tuleb seda küsida kõikvõimalike tööde eest. Nii mõnelgi juhul kipuvad ametlik palk ja välitööde (mida laboriinimene tõesti ei peakski tegema) bensiinikompensatsioon ühesuuruseks muutuma. Sarnastel põhjusel ju keelduti jahimeeste abist marutaudi vastu vaktsineerimisel (mida ma mitte heaks ei kiida).

Kurb, et ninad vingu läksid, aga eks see sõltus sellest ka, kellega sa rääkisid. Geeniuuringute juures pole suurim probleem mitte karvade kogumine, vaid selle DNA karvadest kättesaamine. Aga sellist looma, nagu hästitasustatud spetsialist tuleb eesti teaduspõllul (vähemalt zooloogide seas) küll tikutulega otsida.

Ilvesega tõesti tedrekuningal ühist pole, jutt vahepeal pildistamisele kaldunud. Aga nii repliigi korras ütleks, et teaduse arenedes hübriidide suguvõime üha kasvab (kui te mõistate, mis ma sellega öelda tahan).