Jääger-online jahindus foorum

Ärge virisege, Tedre jutt jumala õige, pealegi kuulduste kohaselt töö juba käib (või on käima minemas).

gaz 69a kirjutas: Soovitan Pentax 8x42 DCF HRII binoklit. Maksab kuskil 4500 ja omab väga head valgusjõudu ning selgeid värve. Igatahes näen sellega pimedas paremini kui oma 2,5-10x50 Zeiss-i optikaga!

See on ju loomulik! Igasugune zoomoptika on alati fix-fookuskaugusega (suurendusega) optikast nõrgema valgusjõuga.

Omal käel parkimise plaani juba mitu aastat pidanud ja peamiseks takistuseks ongi olnud mõistliku hinna ja kättesaadavusega ainetekomplekti puudumine (raamatutes muudkui maarjajää ja maarjajää). Keldrinurgas soolatud nahkade virn muudkui kasvab ja ära visata ei raatsi.

Ka minu mosse küljest on aja jooksul kõik ülearune (loe: detailid mille eemaldamine otseselt sõiduomadusi ei halvenda) prügikasti rännanud, osalt kaalu, osalt hooldamise-kasimise mugavuse huvides. Varuratas oli algul raamiga katusel, aga bensiinihinna tõustes kolis kasti, et mosse niigi suurt õhutakistust vähendada.
Lisaks minu "dziibile" on meie jahiseltskonnas praegusel hetkel veel kaks Nivat ja G mersu.

Ühe hukkaläinud koprakolba hammastest sai kaelakee tehtud. Padrunitest eraldi meeneid teinud pole, lihtsalt hoian igast liigist minu esimese uluki (esimene sokk, esimene siga etc) lasknud padruni alles.

Teada värk: tahad looma näha, jäta püss või fotokas koju

IZH 27151 ehk pikap mosse (pirukas ilma kuudita). Põdra all natukese ägiseb, aga kesikuid läheb ikka mitu kasti. Läbivus on võrdelises seoses kiirusega (karterikaitse teisel päris teenekas). Keerulisemates kohtades tuleb kaassõitjal tagaluugile istuda (parem muidugi kui selleks siga kasutada ), et rattad paremini maas püsiks.

Sipelgapesas peaks teoreetiliselt ka kraad-kaks soem olema kui kuuse all.

Väike nõuanne: nimetus röövlinnud hõlmab reeglina kullilisi ja kakulisi, vareseid ei maksa nendega ühte punti panna, sest küsimus "palju keegi ka röövlinde lasi?" võib asjatut ärevust tekitada.

See jah kuda kuskil. Üleile näiteks Tartu-Narva maanteel Elistvere bussipeatuse juures üks tuias paksus lumesajus 20 m asfaldist. Kuna kohalikku jahiseltsi ei kuulu piirdusin ainult pildistamisega (lumesajus muidugi ) Vahtisin teist autoaknast oma 10 min ja ei häirinud minu kohalolek põrmugi.

Mina andsin nülgimata kujul sõbrale.

Kakukese jutus iva sees: peamine põhjus, miks meil pistrikega jaht (ja nende kasvatamine) keelatud on pole sugugi mitte halbade euroseaduste järgimises vaid hoopiski mujal maailmas lokkavas kaitsealuste liikidega (sala)kaubitsemises.

Kullidega ei tohi mitte ainult jahti pidada, vaid neid üleüldse kodus kasvatada. Miks, seda kakuke juba ütles.

Clever-Mirage moonal (samuti mittemagnum) on enamasti peale löödud kiri "Max 1060 Bar" (vist oli ikka ...60, igaljuhul 1000 ja 1100 Baari ehk siis atmosfääri vahel). Kui uurisin targemate meeste käest, kas nende paukudega ka IZH 58-st (millel kiri "Do 750 ATM") lasta võib, sain vastuseks, et ei tee nad midagi hullu.
Seletus oli umbes selline, et püssil olev "Do 750 ATM" tähendab padruni maksimaalset rõhku ja padrunil olev "Max 1060 Bar" tähendab püssi katsetamise rõhku. Kuna padrun ise tekitab väiksemat rõhku ja püss on tegelikult katsetatud kõrgema rõhuga, siis pidadagi kõik korras olema.

Venemaal ju terve jahiteadus on emase peibutuspardi kasvatamine ja selle juurest isasindude laskmine.

Ainult ühest soost isendite küttimine on väga libe tee, mis võib rikkuda liigi sugudevahelise tasakaalu ja seeläbi viia arvukuse langemisele.
Mis kevadisse jahti puutub, siis hakkab minulgi tedremängus või orasel tuhandeid hanesid vaadates veri vemmeldama, aga samas on ju ilus ja viisakas jätta loomadele natuke rehuaega.