Jääger-online jahindus foorum

Vot-vot, seda ma mõtsin ise ka, et midagi pidi nende turbiinidega mäda olema, et nendega enam ei lasta. Mis ch sõnade 99% meeste kohta puutub, siis on tegemist kibeda tõega (no kas just 99, aga ikkagi). Ega ma ennastki saa selle valitud protsendi hulka lugeda (ehkki üritama peab).

Ma kirjutasin jah sihukse üldise kirjelduse, eks neid nüansse, mis tegemise ja kasutamise käigus ilmnevad, ikka on. Näiteks selle L nurga kohas peaksid hinged olema. Konstruktsiooni ja valmistamise teeb küll keerulisemaks, aga kotti on jälle parem toppida, kui saab teised kahekorra lapikumaks murda.

Vanemad mehed ikka kiidavad, et küll turbiinkuulid jooksid hästi ja kirjandusest kah ainult kiidusõnu lugenud, et täpsed ja ekspansiivsed ja... a kuda päriselt? Prooviks isegi, kui teaks kust saada.

60% tabamistõenäosus on ju maakeeli "ma usun et võiksin pihta saada küll". See ju huupi uhamine.

Sidemeeste tegemistega pole kursis, aga elektrikud (niipalju, kui mina näinud olen) kasutavad selliseid raudu, mis posti ümbert kinni võtavad. Ühe korraliku kuuse juures pole nendega küll midagi peale hakata . Need mida kotkamehed tarvitavad olla algselt langevarjuritele (peamiselt taigatulekahjudel töötamiseks)tehtud: et puu otsast alla saada. Konstruktsioon on lihtne: L-kujuline metall-latt käib rihmadega jala külge, vidina sisemisel (jalge vahele jääval) küljel e. L-i seljal on 1-2 allapoole suunatud teravikuga metalloga. Kotkameestel on rauad suuremalt jaolt omatehtud (teha lastud). Tüve ümber paneku vööd on kah vaja, see kõlbab elektriku oma, kui üks rihm juurde õmmelda. Ilma vööta ronimine on enesetapp.

Seda ma ju ütlesingi, et Jahipaunas rohkem JUTUMEHED.

Räägitakse, et külmutatud nahk pidada peale parkimist hapraks minema.

Ajakirjanik peab ju kirjutama seda, mida inimesed lugeda tahavad ja eestlane tahab ikka lugeda, et kõik ümberringi on sead ja tõprad. Sellel, kas parasjagu materdatakse jahimehi, poliitikuid või politseinikke pole vist tihtipeale mingit tähtsust, peaasi et materdatakse.

Aga inimesi olen kohanud igasuguseid: "marurohelisi" ja muidu imelikke. Üks kiitis mulle isegi farminaaritsate "vabastamist". Kui ma kirjeldasin (võimalikult värvikalt loomulikult) 3000 puurilooma metsa lahtilaskmise tagajärgi jäi teine kuidagi vaikseks.

On olnud kombeks õhata: eestlased - metsarahvas, aga mulle tundub, et tegelikult on eestlased - stepirahvas, sest vähe sellest, et metsad kaovad, isegi selle eest hoolitsetakse, et linnas maja kõrval puid ei oleks (ilmselt põhjus selles, et puu otsa võib tihane lennata ja siis mersu peale sittuda: pole puid - pole tihaseid - auto püsib puhas ja naabrimees kadestab).

Pakun, et rahvapärase nimega tinahaavlid, mis on tegelikult pliist tehtud, sisaldavad seda ikka päris palju. Et sulam kõvem oleks, pannakse minu mälu järgi antimoni (kui ma nüüd elemente segi ei aja) sisse, aga kui palju, seda las ütlevad targemad mehed.

Mina käin Tartus enam-vähem võrdselt nii Trapperis kui Lõunakeskuse Jahipaunas. Ütleks, et Trapperis on valik parem, aga suhtlus vaevalisem. Jahipaunas on rohkem jutumehed.

Ei saand aru, kas teibi tõmbad kah enne laskmist raua otsast ära või lased läbi? Kui läbi teibi lased, kas siis on varuriba taskus, mis uuesti raua otsa panna?

Praegu käib jutt ainult autojuhi vaatevinklist, aga mõelge niipidi: "kuldsarvedega" sokk juba maikuus valmis vaadatud, juunist teist võibolla juba passimaski käidud ja jaanipäeval mingi purjus kamikaze teeb tast hakkliha ja topib pagasnikusse kah veel! Ajab vähe vihale või mis?
Mina leian, et kõik ikka oleneb loomast ja piirkonnast. Kui ikka teise jahiseltsi maadel ilusad sarved ära lömastad, oleks viisakas see vähene, mis järgi jäi kohalikele meestele anda. Nood võib-olla on mõistvad mehed ja annavad natuke tagasi kah.
Ise olen muide üheainsa metsvindi alla ajanud, ehkki parem jalg just kergete killast pole. Loomulikult on tõesti vältimatiud avariisid, aga julgen väita, et kui pooltuledega 100-ga sõita (mis Eestimaal kena komme on) siis kits või külamees peabki alla jääma.

Ka mina saan asjast aru sedaviisi, et ainus vahe praeguse korraldusega on see, et ajakirja kättesaamine ei sõltu enam Eesti Postist ja tont teab kellest veel. Otsepostitus peaks tähendama ju seda, et kiri kantakse uksest ukseni.

Metsaärikaid ei tohi metsa ja seetõttu ka ulukite vähesuses süüdistada, nemad tegelevad ainult tormikahjustuste likvideerimisega ennetaval meetodil. Sest on ju teada, et ükskord murrab torm metsa niikuinii, kui mitte täna, siis saja aasta pärast ikka.

Ka Mora nugade (minu arust ainsaks) puuduseks on natuke liiga sirge ja terav ots, võiks vähe ümaram ja rohkem allapoole olla.